Tallinna
Ülikool
Psühholoogia
inimeseõpetuse suund
Irma Mäss
PEREKOND
GRIFFIN
Perekonna
kirjeldus
Tallinn
2011
Genogramm
Kirjelda piire üksikute perekonnaliikmete,
allsüsteemide ning perekonna ja ümbruskonna vahel.
Griffinid
on hajuspiiriga pere. Neil pole kombeks midagi vaka all hoida ja kõik
võivad kõigest ükskõik mis ajal ja kohas rääkida. See on
loomulik, et üksteise eest hoitakse saladusi nagu seda teevad
näiteks Megan ja Christopher. Samas on see selles eas olevate
TARTU ÜLIKOOL EP1 FILMI ,,THE IMITATION GAME" ANALÜÜS Uurimus Juhendaja: Pärnu 2017 SISUKORD 1.1.Sotsiaalsed faktid.....................................................................................................3 1.,,Imiteerimismäng" analüüs............................................................................................3 1.1.1.Ühiskond...........................................................................................................3 1.1.2.Kultuur..............................................................................................................5 1.1.3.Sotsialiseerumine..............................................................................................7 1.1.4.Hälbekäitumine.................................................................................................8 1.1.5.Sotsiaalne stratifikatsioon.
suhetemustri (tasakaalu) säilitamine. Suhe pole rahuldustpakkuv, kuid leitakse ettekäändeid koos olemiseks (nt mees joob; lapsel on isa vaja kas lapsel on sellist isa vaja?). - Morfostaas: liikmelisuse säilitamine (aluseks negatiivse tagasiside mehhanism) - Morfogenees: liikmelisuse muutmine (aluseks positiivse tagasiside mehhanism) Oluline on morfostaatiliste ja morfogeneetiliste jõudude vahekord; sellest sõltub perekonna areng. Kui negatiivne tagasiside jääb domineerima, tekivad probleemid. Samatulemuslikkus/ võrdvõimalikkus Kui vaatleme mingit süsteemi ajahetkel t2, näeme, et sellesse olukorda jõudmiseks ei pruukinud süsteem varem olla kindlas olukorras (tulemus võib olla sama erinevatest algseisunditest lähtuvalt). Mingisuguse süsteemi praeguse oleku põhjuseks pole mingi kindel selle süsteemi varasem seisund, vaid
kindel võimujaotus kindel struktuur, liidrid avatud suhtlemine suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase. Perekonna struktuur : - on nähtamatu kogum selliseid funktsionaalseid nõudmisi, mis kujundavad pereliikmete üksteisega suhtlemise viisi - on reeglite summa, mis tagab pereliikmete vaheliste suhteskeemide ( kuidas, mil viisil, millal, kellega suhelda) funktsioneerimise - reguleerib perekonna igapäevast tegutsemist - võimaldab suhete püsimist pereliikmete vahel. Perekond kui süsteem sisaldab mitmeid allsüsteeme. Perekonnas võib leiduda allsüsteeme, mille liikmeid ühendavad : - sama sugu - kuulumine samasse põlvkonda - sarnased huvid 1 - sarnased funktsioonid Perekonna erinevad funktsioonid realiseeruvad erinevate allsüsteemide kaudu. Iga
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA..........................
Inimene vajab toetust ja tunnustust ning kui ta seda perekonnast ei leia siis on midagi valesti. Perekonnas on igalühel oma roll: ema, isa, lapsed, vanavanemad. Selge on see, et laps ei saa isa rolli ega ema vanaisa rolli üle võtta. Vanemate ülesanne on julgustada, õpetada, toetada ning valmistada ette oma lapsi iseseisvaks eluks. Ning kui elatakse koos vanavanematega, siis nende roll on samuti toetada oma lapsi ja lapselapsi. Tihti tulenevad probleemid perekonna siseselt sellest, et ei suhelda piisavalt. Ollakse omaette ning aetakse oma asju vaikselt ja salaja, teiste pereliikmete seljataga. Ja kui avastatakse midagi teise kohta, mida ei teatud, siis järgneb sellele arusaamatuste ning lahkhelide teke. See omakorda muudab inimesed peres närviliseks ning vihasteks. Kui üks lüli peres on närviline, siis on terve pere kohe närviline. See on sellest, et emotsioonid kanduvad peres väga kiirest edasi, olgu need siis positiivsed või negatiivsed
kooselu ja nad on kindlasti abielus, oleks hea, kui nad käiksid veel kirikus ka. Sellises peres pole homoseksuaale ja suhtlemine toimub ainult teiste samasuguste peredega. Traditsiooniliselt on perekond loodud ümber mehe võimu, kus võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud ning individuaalne karjäär väheoluline. Last arvestatakse isiksusena vähe, rohkem olulise lisatööjõuna perekonna kui majandusüksuse tegevuses. Traditsiooniline peremudel loob selgelt piiritletud rollid ja pakub suhteliselt kõrget kindluse- ja stabiilsustunnet. Traditsioonilise pereelu hinnaks on aga sugupooltevaheliste võimusuhete tasakaalustamatus, individuaalsete valikute puudumine ning demokraatlikul läbirääkimisel põhinevate otsustuste tegemise võimatus. Kuid selliseid peresid on tänapäeval väga raske leida. Keskmine Eesti pere on
1 FRIEDMANI PEREHINDAMISMUDEL (PIKEM VORM) Järgnevad juhised kujutavad endast nende hindamisküsimuste/valdkondade edasiarendamist, mis eelnevate peatükkide lõpul ilmnesid, alates identifitseerivate ja keskkondlike andmete hindamisest, jätkates struktuuriliste ja funktsionaalsete dimensioonide hindamisega ning tehes lõppjärelduse perekonna stressi ja toimetuleku hindamisega. Friedmani perehindamismudel koosneb 6 põhikategooriast : 1. Identifitseerivad andmed. 2. Arengustaadium ja ajalugu. 3. Keskkondlikud andmed. 4. Perekonna struktuur. 5. Perekonna funktsioonid. 6. Perekonna stress ja toimetulek. Iga kategooria sisaldab arvukalt alakategooriaid. Perehooldusega tegelevad õed peaksid otsustama, millised alakategooriad on eriti olulised (pärast põhilist hindamistüüpi), et
1 FRIEDMANI PEREHINDAMISMUDEL (PIKEM VORM) Järgnevad juhised kujutavad endast nende hindamisküsimuste/valdkondade edasiarendamist, mis eelnevate peatükkide lõpul ilmnesid, alates identifitseerivate ja keskkondlike andmete hindamisest, jätkates struktuuriliste ja funktsionaalsete dimensioonide hindamisega ning tehes lõppjärelduse perekonna stressi ja toimetuleku hindamisega. Friedmani perehindamismudel koosneb 6 põhikategooriast : 1. Identifitseerivad andmed. 2. Arengustaadium ja ajalugu. 3. Keskkondlikud andmed. 4. Perekonna struktuur. 5. Perekonna funktsioonid. 6. Perekonna stress ja toimetulek. Iga kategooria sisaldab arvukalt alakategooriaid. Perehooldusega tegelevad õed peaksid otsustama, millised alakategooriad on eriti olulised (pärast põhilist hindamistüüpi), et
Kõik kommentaarid