50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
175 laadimist
Kokku alla laetud
13 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
HighContrast
Õppematerjali autor
H.Ibsen "Peer Gynt" 1. Ema Ase ja Solvejg kui truu armastuse võrdkujud: Ase oli Peer Gyndi ema, ja ka lesk. Tema mees oli Jon Gynt, kes oli Peeri isa. Ase'le ei meeldinud Peeri egoistlik käitumine, kes vaid raiskas tema ja ta mehe kogutud varandust ja muud ei oskand ta mitte midagi teha ja ega ei tahtnudgi. Kuid Ase oli liiga hea, et keelata oma last nii julmalt, ta küll proovis pahandadada temaga. kuidas lubas tal alati olla selline nagu ta on. Ta rääkis talle koguaeg ,et ni ei tehta kuid ette ei võtnud midagi ainult rääkis, ja Peer teadis seda, et ema ainult räägib ta ei tee päriselt midagi.(näiteks:)
Peer Gynt Arvustus H.Ibseni ,,Peer Gynt" on vägagi dramaatiline teos, mille tõlkijaks on Marie Under. Näidend toimub 19.sajandil Norras ja muudes maailma riikides. Peategelaseks on kunagise rikka ja austatud mehe Jon Gyndi poeg Peer Gynt ja teised tegelased, kes temaga tihedalt on seotud. Jon Gyntist sai aga joodik ning ta kaotas kogu oma raha, jättes Peer´i ja ta ema Åse vaesusse. Raamat on suhteliselt keeruline, kuna luulevärssidest on kohati väga raske aru saada ja võib valesti mõista. Sellegipoolest on teos üldiselt täiest arusaadav. Luuleteos keerleb põhimõtteliselt peategelase Peer Gyndi ümber, kelle edu on täielikult vahelduv. Kord kasvab, kord mitte
Peer Gynt jalutab koos oma ema Åsega ja jutustab talle, kuidas ta napilt surmasuust pääses, kui üritas põtra tappa. Alguses on ema õudsa jutu peale ehmunud, kuid siis tuleb talle meelde, et ta on kelleltki teiselt seda lugu varem kuulnud. Peer valetaski koguaeg oma tegude kohta ja tahtis saada kuningaks. Lähevad Ingridi juurde, et ta naiseks paluda, kuigi abiellub Mads Moeniga. Peer tõstab ema katusel ja läheb üksinda Haegstadi. Peer tahab tantsida, aga keegi peale Solveigi pole nõus. Kui Solveig saab ta nime teada, põgeneb. Peer rääkis inimeste loo: pani pähkli sisse kuradi ja tahtnud seda pärast kätte saada, lasi sepal pähkli katki lüüa ja sellest saigi nende tüli alguse. Ingrid ei taha Madsiga abielluda ja paneb end lauta kinni. Mads palub Peeri endale appi. Peer võtab aga Ingridi sülle ja jookseb minema. Åse jõuab ka lõpuks Peerile järele. Peer ja Ingrid jalutavad kõrgel mäestikus
Nora peab õigeks sellest nukumajast lahkuda. Kui Helmer tuletab talle meelde kohustusi perekonna vastu, ütleb Nora, et tal on ka kohustused iseenda kui inimese ees. Nora jääb siiski koju. Kuid Ibsen ütles seejuures, et oli ,,Nukumaja" kirjutanud just oma esimese lõpu pärast, kus naine jätis oma perekonna ja lahkus. Ibsen rõhutas oma näidendiga, et ühiskonna ettekirjutatud reeglid ei tohi võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule. Peer Gynt- Peer Gynt ei suuda endale kindlaks jääda ning toimib alati nii, nagu parajasti meeldib. Peer Gynt on kunagise rikka ja austatud mehe Jon Gynti poeg. Jon Gyntist sai aga joodik ning ta kaotas kogu oma raha, jättes Peeri ja ta ema Åse vaesusse. Peer tahab taastada selle, mis isa hävitas, kuid raiskab aja hoopis kiitlemisele ja õhulosside ehitamisele. Ta satub kaklusesse ja röövib pulmapäeval ära pruudi Hægstad'i Ingridi. Peer kuulutatakse lindpriiks ja peab kihelkonnast põgenema. Oma
muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tšellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale "Peer Gynt." Peer Gynt Hommikumeeleolu Ase surm Mäekuninga koopas Solveigi laul Peer Gynt Peer Gynt on kunagise rikka ja austatud mehe Jon Gynti poeg. Jon Gyntist sai aga joodik ning ta kaotas kogu oma raha, jättes Peeri ja ta ema Åse vaesusse. Peer tahab taastada selle, mis isa hävitas, kuid raiskab aja hoopis kiitlemisele ja õhulosside ehitamisele. Ta satub kaklusesse ja röövib pulmapäeval ära pruudi – Hægstad’i Ingridi.
Orkestriteosed „Pildid rahva elust“ Muusika kuulamine: Grieg süit „Peer Gynt“ – See on Henrik Ibseni 1867. aastal valminud näidend, millele Edvard Grieg kirjutas muusika. Loo tegelased on: Åse (talupidaja naine), Solveig ja väike Õukondlastest trollid, Helga, nende tütred, Trollitüdrukud ja Peer Gynt (tema -poisid, Nõiad, poeg), Talupidaja Gnoomid, Hægstad’is, mäevaimud, haldjad, Kaks naist maisikottidega, Ingrid, tema tütar, Inetu laps, Aslak (sepp), Peigmees ja tema Hääl pimeduses,
,,Peer Gynt" Henrik Ibsen Ema Ase ja Solvejg kui truu armastuse võrdkujud. Peer Gynti ema Ase armastas oma poega väga. Ema õpetas ja innustas poega pidevalt. Kuid Peer Gynt oli egoist ning mõtles ainult sellele, kuidas tal parem oleks ega hoolinud ema tunnetest. Ema oli alati poja eest väljas ning jumaldas teda lõputult. Ta proovis Peer Gynti suunata, kuna ta nägi, et pojal ei läinud kuigi hästi. Ema pole, aga igavesti poja kõrval ning varsti tuligi aeg, kus Peer Gynt ise hakkama pidi saama. Seda ta tegigi ning lahkus kodust. Peer Gyntil oli olemas ka naine, Solvejg. Naine armastas Peer Gynti sama palju, kui mehe ema poega oli armastanud. Naine andestas mehele alati, ta ei pidanud kunagi tema vastu viha. Solvejg ootas meest aastaid, ja oli
vahel muutusid need natuke liiga pikaks ja lohisevaks. Lavakujunduse ning kostüümide poole pealt oskan ma vaid häid sõnu öelda. Kostüümid olid väga ilusad. Väga huvitav oli minu arvates see, et etendused kasutati video- ja fotoinstallatsiooni. Selle autorid olid L. Eimra ja U. Jõemees. Sellist väljendust polnud ma varem balletis kohanud ja ausalt öeldes jättis väga positiivse mulje. Videolõike oli põnev jälgida ning nende abil sai parema ülevaate Peer Gynti sisemaalimast ja hirmudest. Ka valgustajate tööga jäin ma rahule. Selle eest vastutasid M. Tommingas ja T. Eimra. Üks meeldejäävamaid episoode etenduses oli lavavõitlus, mida ma suure huviga jälgisin Teose peategelane oli talupoeg Peer Gynt, keda mängis V. Latisonoks. Ta tantsis minu arvates väga hästi ja graatsiliselt. Tõesti muljetavaldav oli vaadata, et ka mehed nii hästi tantsida oskavad. Oma rolli elas ta väga hästi sisse. Peer Gynt oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid