TALLINNA MUUSIKAKESKKOOL
Tanel Praakli
8. klass
Otto von Bismarck
Referaat
Õppejõud: Aivi Pärisalu
Tallinn
2009
Otto von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhauseni mõisas Magdeburgi lähedal ning
suri 30. juulil 1898 . aastal Friedrichsruhis. Ta oli Saksa
riigitegelane, kes on pärit junkruperekonnast.
Bismarck sündis kogu Euroopa
jaoks olulisel ajal – aprillis 1815, mil Viini olid kogunenud
Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi
tulevik. Ajaloo tahtel sai just Bismarckist see poliitik , kes Viinis paika pandud rahvusvaheliste suhete süsteemi lõplikult purustas.
Bismarck pärines vanast
Brandenburgi aadlisuguvõsast, kelle esindajad olid valdavalt teeninud sõjaväes. Erandiks ei olnud ka Otto isa, Ferdinand von
Bismarck. Ottol oli ka vend Bernhard, kes sündis aastal 1810. Otto
ema, Wilhelmine Luise von Bismark (neiupõlvenimi Mencken) oli terava
mõistusega, haritud, auahne naine ja tema oli see, kes hoolitses
laste hariduse eest. Ta oli pärines Preisi kõrgametnikkonnast.
Aastal 1822 pani ema Otto von
Bismarck Berliini internaati ehk nn. Plamanni kasvatusasutusse, mis
oli asutatud vahetult Preisi reformide eel suure šveitsi pedagoogi
ja sotsiaalsete reformide eestvõitleja Johann Heinrich Pestalozzi vaimus . Seal on õppinud ka hilisem Lützowi vabatahtlike korpuse
juht Karl Friedrich Friesen ning paljud Preisi kõrgametnike
poegadest. Bismarck pidas seda isiklikult vanglaks ning seetõttu
mõlkus tema mõtetes tihti Kniephof – väike Pommeri mõis, mille
ta isa oli omandanud aastal 1815 ning kus nad elasid ja kus oli tema
isa, kellest ema oli ta jõhkralt eraldanud.
1827.-1830. õppis ta
Friedrich Willhelmi gümnaasiumis Berliinis. 1830.- 1832 . õppis nn.
Vastseliina Gümnaasium OTTO VON BISMARCK Referaat Kristin Tisler 1. OTTO VON BISMARCK 1.2. SISSEJUHATUS Otto von Bismarck, kelle kodanikunimi oli Otto Eduard Leopold von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Ta sündis Pommeris Euroopa jaoks olulisel ajal, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik.
Lähte Ühisgümnaasium Otto von Bismarck Referaat Koostas: Elo Lättemägi Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2011 1. OTTO VON BISMARCK 1.2. SISSEJUHATUS Otto von Bismarck, kelle kodanikunimi oli Otto Eduard Leopold von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Ta sündis Pommeris Euroopa jaoks olulisel ajal, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik.
kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuse pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu. Preisi maapäev jättis aga reformikava osaliselt kinnitamata. Kuningas ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust poliitilises elus ja otsustas maapäeva mitte arvestada, see tähendab tegutseda põhiseaduse vastaselt. Ta kutsus 1862. Aastal Preisi-maa valitsusjuhiks ,,tugeva käe" poliitikuna tuntud Otto von Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. Bismarck osutus tõepoolest kindlakäeliseks poliitikuks, kes oma eesmärkide elluviimiseks eriti vahendeid ei valinud. Maapäeval teatas ta vaidlushoos, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja vere poliitikaga". Nende sõnadega hakati hiljem iseloomustama Bismarcki tegevust tervikuna. Kuningas Wilhelm 1. toetas valitsusjuhi tegevust. Aja jooksul kujunes Wilhelm I. ja
kavaga. See nägi ette armee kahekordistamist, tegevteenistuse pikendamist ning täiendavat raha sõjaväe ülalpidamiseks. Selleks oli vaja maapäeva heakskiitu. Preisi maapäev jättis aga reformikava osaliselt kinnitamata. Kuningas ei soovinud tunnistada kodanluse mõjukust poliitilises elus ja otsustas maapäeva mitte arvestada, see tähendab tegutseda põhiseaduse vastaselt. Ta kutsus 1862. Aastal Preisi-maa valitsusjuhiks ,,tugeva käe" poliitikuna tuntud Otto von Bismarcki. See oli tuleviku Saksamaa jaoks oluline otsus. Bismarck osutus tõepoolest kindlakäeliseks poliitikuks, kes oma eesmärkide elluviimiseks eriti vahendeid ei valinud. Maapäeval teatas ta vaidlushoos, et tänapäeva suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja vere poliitikaga". Nende sõnadega hakati hiljem iseloomustama Bismarcki tegevust tervikuna. Kuningas Wilhelm 1. toetas valitsusjuhi tegevust. Aja jooksul kujunes Wilhelm 1
Raua ja verega Preisi tugevdamiseks pidas Wilhelm I vajalikuks sõjaväe reorganiseerimist. Preisi Maapäevale 1862. aastal esitatud reformikava nägi ette regulaarväe kahekordistamist, kohustusliku väeteenistuse aja pikendamist kahelt aastalt viiele, ja seoses sellega täiendavate summade eraldamist riigieelarvest. Maapäev lükkas reformikava tagasi ning ei kinnitanud ka riigi eelarvet. 1862.aastal määras Wilhelm I Preisi valitsuse juhiks tugeva isiksusena tuntud Otto Leopold von Bismarcki. Otto von Bismarck viis koostöös kuningaga läbi sõjaväereformi ja juhtis riiki eelarvet Maapäeval kinnitamata. Tema sihiks oli muuta Preisi suureks ja tugevaks riigiks, kasutades selleks sõjalist jõudu. 1866. aastal provotseeris Bismarck Austria sõja Preisi vastu. Otsustavas lahingus Tsehhimaal Sadova küla juures sai Austria armee hävitavalt lüüa. Tee Viini peale oli vaba, kuid Bismarck loobus austerlaste alandamisest. Likvideeriti Saksa Liit.
kokkuvõttes kapitalistlike suhete juurdumist. Ühiskond politiseerus ning tekkisid eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud. Nende baasil hakkasid hiljem välja kujunema parteid. (Tannberg 2, T 2003) 3.6 Saksamaa ühendamine 1861. aastal tõusis troonile Wilhelm I. Tema valitsusaja algul saavutati usaldus trooni ja ühiskonna vahel ning liberaalne kodanlus asus kuningat toetama. 1862. aastal kutsus ta Preisi- maa valitsusjuhiks Otto von Bismarcki. See oli Saksamaa tuleviku jaoks oluline otsus. Aja jooksul kujunes kuninga ja Bismarcki vahel liit, kus vormiliselt esimene mees oli kuningas, kuid tegelikku poliitikat teostas valitsusjuht. Bismarck valitses riiki ilma kinnitatud eelarveta ning viis ellu sõjaväereformi, nagu oli kavandatud. Bismarcki-vastased poliitilised jõud ei suutnud tema vastu midagi ette võtta. Tugeva armee loomine võimaldas hakata ellu viima Bismarcki ühte peamist eesmärki - Saksamaa ühendamist
riigikestes. Viinis puhkenud ülestõus sundis riigikantsler Metternichi tagasi astuma ja Inglismaale pagema. Saksa riikide valitsused ning Saksa Liidu üldkogu püüdsid kiiresti järelandmisi teha. Kaotati tsensuur, lubati suuremat koosolekuvabadust, soostuti ühtse Saksa parlamendi kokkukutsumisega. Enamikus riikides määrati valitsusse liberaalsemate vaadetega ministrid ning lubati välja töötada rahvale meelepärane konsitutsioon. 11) Kes oli Otto von Bismarck ja mis ajendas teda tegutsema ühtse Saksa riigi loomiseks? Otto von Bismarck sai Preisi valitsusjuhiks 1860.aastate algul. Siis sai alguse uus Preisimaa tõus. Bismarck oli osav poliitik, kes suutis lahendada välispoliitilisi konflikte Preisimaa kasuks. Teda ei vaimustanud eriti Saksamaa ühendamine rahvuslike ideaalide pinnalt. Kuid võimuka inimesena sai ta aru, et ühendatud Saksamaa juhtriigina saavutaks Preisimaa Euroopas hoopis tugevama positsiooni
Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse p
Kõik kommentaarid