Organismidev
ahelised
suhted
Organismidevahelised suhted
Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks
ökoloogilisteks teguriteks .
Sõltuvalt organismide vastasmõju kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse
mitmesuguseid liikide kooseluvorme:
sümbioos
kommensalism
konkurents
parasitism
kisklus
herbivooria
Sümbioos
Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik
kooseluvorm . Sümbioosis elavaid liike nimetatakse sümbiontideks.
Kõigi samblike keha koosneb sümbiontidest - sümbioosis elavatest vetika- ja
seenerakkudest. Mitmed taimeliigid elavad ka sümbioosis seentega.
Meriroos ja erakvähk. Roos kaitseb vähki vaenlaste eest, vähk jätab roosile oma
toidujäänuseid.
Lehetäi ja sipelgas . Sipelgad pakuvad lehetäile kaitset vaenlaste rünnakute
eest, vastutasuks saavad magusat nestet toiduks.
Mänd ja männiriisikas . Männiokkad sünteesivad valguse toimel veest ja
süsihappegaasist orgaanilisi aineid, mis laskuvad mööda tüve juurtesse.
Riisika seeneniidistik ümbritseb männi juurt, mis suurendab juure pinda ja
imeb mullast vett ja selles lahustunud mineraalaineid.
Kommensalism
Eri liikide organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele
kahjutu , nimetatakse kommensalismiks. Liiki, kellele selline kooselu on kasulik,
nimetatakse kommensaaliks.
Inimese soolestikus elavad arvukad bakterid ja algloomad.
Mardikalised ja sipelgad. Mõned mardikalised võivad
elada sipelgapesas - see pakub neile kaitset ja toitu,
sipelgad aga ei saa sellest kasu ega kahju.
Haiga kaasas rändav imikala (haihoidja),
kes imeb end hai naha külge.
Konkurents
Konkurents on sama või eri liikide organismide vastastikku piirav kooseluvorm.
Konkurentsi esineb nii sama kui ka eri liikide organismide vahel. See viib
liigisisese ja liikidevahelise olelusvõitluseni.
Üht liiki oganismid vajavad arenguks ja paljunemiseks samu ressursse - enamasti
ei jätku neid aga kõigile.
Liigisiseselt võidakse konkureerida ühesuguste toiduallikate ja elupaikade pärast,
samuti võivad isasloomad konkureerida emaslooma pärast. Nii liigisisene kui ka
liikidevaheline konkurents piirab arengut ja võib viia osa organismide
hukkumiseni.
Puude konkurents valguse pärast.
Punahirvede konkurents emase isendi pärast paaritumise ajal.
Hüääni ja lõvi konkurents territooriumi pärast.
Parasitism
Parasitism on eri liiki orgamismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele
kahjulik. Parasitismi korral saab üht liiki organism kasu, kuid kahjustab teist
osaliselt.
Sellist kooselust kasu saavat liiki nimetatakse parasiidiks ning kahjustavat liiki
paremeheks.
Parasitism on küll peremehele kahjulik, kuid enamasti parasiit teda ei hävita -
mõlemal on kujunenud vastavad kohastumused.
Inimese soolestikus elav solge kasutab seal leiduvat toitu, kuid tekitab sellega
inimesele tervisehäireid.
Inimese parasiidid on ka sääsed, kirbud , lutikad ja täid .
Parasitismi liigid
Obligatoorsed parasiidid:
Fakultatiivsed parasiidid:
Peavad kindlasti teatud eluperioodil
Toituvad võimaluse korral
peremehest toituma.
(kasv pidurdub 4kraadi juures ja madal temp.püsib siis taim hukkub.) Ülemine taluvuslävi- nim. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille tõustes org areng peatub. ( ülemine taluvuslävi on 40kraadi) Ökoloogiline amplituud- nim. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku,milles org. saab areneda (alumise ja ülemisetaluvusläve vahepeale jääb) Ökoloogilise teguri optimum- nim.teguri intensiivsust,mille toime on org.arengule kõige soodsam. Organismidevahelised suhted Biootilised ökoloogilised tegurid- nim. organisme vastastikku mõjutavaid tegureid. Sümbioos-on eri liiki org. vastastikku kasulik kooseluvorm.( liblikõieline taim ja mügarbakter) Eksosümbioos-org. vaba kooselu vorm (sipelgad kaitsevad lehetäisid ja saavad vastu magusat eritist) võivad elada ka teineteisest sõltumata. Endosümbioos- üks org. elab teise keha sisemuses (veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid)
Abiootilised tegurid - temperatuur, lumekatte paksus, valgus, tuul Biootilised tegurid – toit, parasiidid, inimmõju, vastassugupool, konkurendid Antropogeenne tegur – inimtegevus (soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, metsade üleraie) 3. Ökoloogilise teguri graafiline kujutis 1-5 on sobimatu vahemik 5-10 raskesti talutav vahemik 10-20 optimaalne vahemik 20-25 raskesti talutav vahemik 25-30 sobimatu vahemik 4. Organismidevahelised suhted Sümbioos – erinevat liikide vastastikku kasulik kooselu, mis on kujunenud evolusiooni jooksul. Koos elavad sümbiondid. Näiteks: vetika- ja seenerakud moodustades sambliku; mügarbakterid aedhernel või hernel aitavad muuta lämmastikku taimedele vastuvõetavaks. Erakvähk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism – erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele (kommensiaalile)
organismide elutegevst mõjutavaid keskonnategureid nim. ökoloogilisteks teguriteks.ABIOOTILISED TEGURID - pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest. elukeskonna ja kliimaga seotud tegurid.olulisel kohal on konkreetse elukeskonna kliimategurid. BIOOTILISED TEGURID- tulenevad organismide kooselust.nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne, kahjulik. abiootilised ja bioo. tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Organismide reaktsiooni ööpäevase välguse- ja pimedusperioodi muutustele nim. fotoperiodismiks. kõige selgemini avaldub see taimeriigis. päeva pikkuse muutumune kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talitluslikke muutusi. nt. sõltub paljude taimede õite moodustumin ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi pikkusest.eristatakse kaht taimerühma: lühi- ja pikapäevataimed. LÜHIP.-riis, kanep, tubakas.neil moodustuv
BIOLOOGIA 1. Nimeta kolme tüüpi ökotegureid. * Produtsent (esimene troofiline tase) ehk tootja. Toodavad endale ise orgaanilist ainet. * Konsumendid (teine troofiline tase). Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. * Destruendid (kolmas troofiline tase) ehk lagundajad. Tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. Või siis Abiootilised (tegurid elutaloodusest [õhk, muld, vesi, temperatuur]), biootilised (tegurid elusloodusest [kisklus]) ja anaeroobsed (tingitud inimtegevusest [metsaraie, reostus]). Tekib aineringlus 2. Selgita abiootilisi tegureid, näited, fotoperiodism. Abi
o Karvkate, sulestik, raskude o Ränded o Talvevarud · Organismile mõjub alati mitu tegurit koos, kuid kõige rohkem mõjutab teda see tegur, milles oleme kõige nõrgemad. Nt me ei suuda talvel ilma soojade riieteta õues olla · Iga teguri suhtes on organismil teatud väärtustevahemik, milles ta saab elada. Seda nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks ehk taluvusalaks Organismide omavahelised suhted · Organismide omavahelisi suhteid jaotatakse vastasmõju kasulikkusest ja kahjulikkusest lähtuvalt · Organisme mõjutavad tegurid ongi biootilise ökoloogilised tegurid · Biootlistest teguritest võib erladi välja tuua antropogeensed tegurid, mis on inimtegevuse mõju · Antropogeensed ttegurid mõjutavad meid ümbritsevat keskkonda üha enam (86 Tsernobõl) · Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm
õitsemine ei sõltu päeva pikkusest(võilill, nelk, tomat, kurk). Temperatuurile peavad taimed vastu erinevalt. Näiteks lehtpuud langetavad lehed külmade saabudes, sest nad ei saaks mullast piisavalt vett, et lehti ära toita. Okaspuudel aga seda muret pole, nendel jäävad okkad külge. Samuti ei talu lilled madalat temperatuuri ja neid võtabkülm ära. 8. Kirjeldage ökoloogilise teguri toime graafikut. 1.2 Organismidevahelised suhted 1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest? Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteemi süsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks
Ökoloogilised tegurid kekkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust Abiootilised tegurid on pärist organisme ümbritsevast eluta loodusest: 1)kliimategurid: temp, sademed, tuul; 2)elukeskkond: õhk, vesi, muld Biootilised tegurid tegurid, mis tulenevad organismide kooselust; mõju võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik Antropogeensed tegurid inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest Alumine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub Teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Infravalgus: võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes sooje
Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub, nimetatakse ülemiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. Teguri mõju organismile pole kogu amplituudi piires ühesugune. Teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks. 4. Organismidevahelised suhted. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nimetatakse biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. Nende hulgas võib eraldi välja tuua inimtegevuse mõju, mida nimetatakse antropogeenseks teguriks. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (Sümbiondid on nt liblikõieline taim ja mügarbakter.) Eri liiki organismide kooseluvormi, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu, nimetatakse kommensalismiks
Kõik kommentaarid