100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
120 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aret0412
Õppematerjali autor
oska rõõmu tunda elu pisiasjadest. Täiskasvanud meenutavad lapsepõlve kui kõige õnnelikumat aega oma elust. Lapsed oskavad olla ilma põhjuseta õnnelikud, seda võiksid nad õpetada ka täiskasvanutele, sest see oskus on neil ajapikku ununenud. Sageli seostavad inimesed tänapäeva materiaalses maailmas õnne rahaga. Paljud loodavad, et kui nad rikkaks saavad, siis pole neil millegi pärast vaja muret tunda ning elavad õnnelikku elu. Kuid tõsiasi on see, et raha ei tee kunagi tõeliselt õnnelikuks. Seda kirjeldab ka Hiina vanasõna, mis ütleb: ,,Raha eest võid osta maja, aga mitte kodu." Sellest võib järeldada, et raha eest saab asju ning ka elamusi, kuid mitte inimesi, tundeid ega austust. Inimene on sotsiaalne olend, kes tunneb end hästi ja õnnelikuna koos lähedaste ja sõpradega, kuid mitte ihuüksi. Ei saa osta ega valida endale perekonda, kuid sõbrad saab ise valida. On palju
Inimeste teekond lahtiste allikate juurde. Õnn on iga inimese jaoks erinev. Kui inimene armastab ennast ümbritsevat maailma, pakub hea tegemine talle rõõmu. Õnnelikumaks saab ka see, kellele heategu on suunatud. Tahaks väga, et armastus juhiks maailma, mitte võim, raha ja jõud. Riigi areng ei tohiks olla tugevate ellujäämine ja nõrgemate väljasuremine, sest nii ei jää riiki, rahvast ega kultuuri. Iga inimese elu on erinev. Mõnel nagu sirgjoon, teisel täis sakke, kolmandal sujuvalt tõusev. Noortele on omased uljus ja suured tulevikuplaanid. Noorus on avastamise ning isiksuse väljakujunemise aeg. Siis on võimalus leida oma tõed, mitte ainult kohaneda ümbruskonnaga. Maailm meie ümber on suur
Muidugi on vaja ennast aeg-ajalt vabaks lasta, ning miks mitte ka võtta paar pitsi nautimisväärses seltskonnas, kõike saab ju kultuurselt teha. Padujoomingud, kus ei saada kaineks mitme nädala vältel mõjuvad laastavalt nii tervisele, suhetele kui ka vaimsusele. Kes tahaks meenutada oma nooruspõlve lastelastele sõnadega: "ma ei mäleta" või "ma kahetsen seda, seda ja seda sündmust"? Ka liigne rahaarmastus viib üksinduseni. Raha võib elus edasi viia, kuid see ei too südamerahu ega -rõõmu. Pigem kaotatakse nii oma mõistus, sest tahes tahtmata soovitakse seda aina juurde ja juurde. Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" ning August Kitzbergi "Kauka jumal" on headeks näideteks siinkohal. Vilde Prillup annab oma naise rikkuse nimel mõisnikule armukeseks, Kitzbergi Mogri Märt kaotab aga oma lähedased rahaahnuse ja liigsuure autunde tõttu. Raha tuleb ja läheb, perekond on aga püsiv väärtus
http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla. Eetika väljakujunemise ajal, kaks ja pool tuhat aastat tagasi oli üldrahvalik vastus sellele küsimusele umbes samasugune nagu tänapäeval. Arvati, et inimese teevad õnnelikuks naudingud, mille annavad raha, tunnustus, tervis ja kehaline ilu. Järelikult ei olegi õnne küsimuses midagi mõtelda: saatus kas on või ei ole inimesele andnud ilu ja tervise. Inimese enda hooleks jääb kas raha teenida, et endale naudinguid osta, või siis mingil muul moel ühiskonna tähelepanu ja tunnustust pälvida. Igal juhul seisneb õnn soovide, ihade ja kirgede rahuldamises, olgu nende objektiks kas teised inimesed või ostetavad kaubad. Platon paneb oma dialoogis "Euthydemos" Sokratese
see, kas ja kuidas saada õnnelikuks, on iga inimese enda kätes. Aga, mis teeb meid, siis õnnelikuks? Kas materiaalsed väärtused või mitte materiaalsed. Kuigi mõnigi inimene on ilmselt öelnud, et kui mul vaid see olemas oleks, kui ma vaid seda suudaksin, siis ei jääks mul õnnest küll midagi puudu. Teised leiavad jällegi, et õnne polegi olemas, on vaid eesmärk ja selle poole püüdlemine. Mõned leiavad, et kui neil on palju raha, siis see raha teebki nad õnnelikuks. Seega, hakkavadki nad tööd rabama, et aga rohkem raha kokku kraapida, paremaid töökohti saada ja "edukamaks" saada. Nad ei hooli eriti kellestki, saavad paar last, kellele üritavad armastust rahaga kompenseerida, rügavad, kuni lõpuks tervis üles ütleb. Alles siis, kui nad on vanad, haiged ja laste poolt maha jäetud, mõistavad nad, kus nad kaldusid kõrvale oma teest õnne juurde. Teised inimesed, vastupidi, leiavad, et õnn tuleb ise nende juurde
See on kindlasti üks lahutamatu osa elust, millest olenevad ka inimeste eluolud. Mõne jaoks tähendab jõukus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada. Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju raha on ka kergem elu. See, aga pole tõsi. Inimene, kes kogub
meie ellu tahtmatult eesmärke. Kui meil on eesmärk, on meil ka motivatsioon tegutsemiseks. On, millele me igapäevaelus valikuid tehes toetume. Teeme seda teadlikult või alateadlikult. Mida nooremad me oleme, seda vähem me otsime mõtestatust oma olemisele ja seda vähem on ka meil eesmärke. Meie eesmärgid on lühemaajalised. Kuid süües kasvab isu. Saavutades väikseid eesmärke, sünnib meis julgus püstitada järjest suuremaid eesmärke. Võib ka öelda, et on inimesi, kellel ei ole pikemaid eesmärke ning nad elavad vaid päev korraga. Kuid tegelikult on ka nemad teinud oma elus valiku, mille poole püüelda. Eesmärgiks võib olla ka mitte omada pikemaid eesmärke. Elada nüüd ja praegu, sest on vaid hetk, milles me elame, teisi samasuguseid ei tule kunagi. Püstitades pikemaajaliseid eesmärke, peame me nendeni jõudmiseks püstitama väiksemaid eesmärke. Selleks, et jõuda kõrge trepi tippu, peab tegema samme trepiastmetel.
lausa meeleheitlik indiviid. Õnn- mis see on, kas see on kättesaadav igaühele või on õnn määratud ainult teatud inimestele. Antud teema probleemiks on, kuidas leida tee õnneni ja mille alusel määratletakse, kas inimene on õnnelik. Vastavalt iga inimese eripärast on ka arusaam õnnest erinev. Tänapäeval peetakse kõige aktuaalsemaks õnne peitumist rahas. Väga tüüpiline vastus, kui küsida, milles seisneb õnn on kindlasti raha. Praeguses ühiskonnas mängib raha väga suurt rolli ning tänu rahale on võimalik oma elus üsnagi palju saavutada. Seega peetakse just raha üheks õnnevalemiks. Raha ja materiaalset jõukust seostatakse õnnelikkuse tundega, kuid olulisem kui raha ise, on paljude inimeste jaoks jõukusega kaasnev sotsiaalne staatus. Paljud Ameerika uurijad on seisukohal, et enamik maailma inimesi on küllalt õnnelikud, hoolimata sellest, milline on nende sissetulek ja materiaalne olukord. Näiteks Ed Diener koos kolleegidega on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid