TASAKAAL VERSUS TUNDETORM Vana-Kreeka ajalugu, mütoloogia ja arhitektuur Laura Saunamets 10. klass 2018 MILLEST JUTTU? klassikaline ajajärk hellenistlik ajajärk mütoloogia Olümpose mägi arhitektuur Athena Nike Olümpieion AJALUGU EI TEE PAHA klassikaline ajajärk 480-323 eKr riigikord Perikles majandus- ja kultuurikeskus Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Sparta ülemvõim (404-371 eKr) Makedoonia tõus (359-336 eKr) Chaironeia lahing NATUKENE VEEL hellenistlik ajajärk 323 eKr-30 pKr Aleksander Suur sõjaretked hellenistlikud kuningriigid Rooma võim 146 eKr MÜTOLOOGIA ARHITEKTUUR templid sambad dooria joonia korintos ATHENA NIKE
4. saj eKr laskis Pärsia Väike-Aasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudeehitise – Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel asetsev joonia stiilis tempel ning seda kattis püramiiditaoline katus. Seda loeti üheks maailmaimeks ja Mausolose järgi hakati paraadlikke haudeehitise nimetama mausoleumideks. Valitsejate jumaldamise kõrval jäi religioosne temaatika kunstis tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion. Joonia ja korinose stiilid levisid rohkem, kui range dooria stiil. levis ka stiilide segu (nt. komposiitkapiteel). Tihti polnud sammastel ja teistel kreeka arhitektuurist pärit ehitusdetailidel enam konstruktiivne, vaid ainult dekoratiivne tähendus. Templitest olulisemaks said esinduslikud ilmalikud ehitised – turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud. Mitmed linnad said reeglipärase planeeringu ning ehitiste omavaheline kooskõla oli väga oluline.
austamine. Halikarnassose mauoleumi lasi endale endisesse Pärsia pealinna ehitada valitseja Mausolus. See meenutab Kreeka peripteeri, mis on tohutu kõrge aluse peal. (66x77x46 olid mõõtmed). Mausolos ise sinna ei jõudnudki, see sai matusepaigaks tema naisele. Mausoleum oli üks vanaaja maailmaimedest. Religioosne kunst jäi üsna tahaplaanile. Ehitati mõned templid. Artemise templit Efesoses püüti taastada. Maavärina tagajärjel see lõpuks siiski purunes. Ateenas ehitati Olümpieion kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Ehitus kestis paarsada aastat. Korintose stiilis, uusnähtus- komposiitkapiteel (stiilide segu) Seose koloniaalpoliitikaga ehitati mitmeid uusi linnasid, mis olid korrapärase ja läbimõeldud põhiplaaniga (Aleksandria, Pergamon, Priene). Aleksandria lähistele Pharose saarele üle 100 m kõrgune tuletorn. See oli üks vanaaja maailmaimedest. Hellenismiajastul hakkas idealiseerimine asendua realismiga.
mis lõpeb nurkadel voluutidega. Friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega, Väike Aasia variandi puhul on friisil hammaslõige. Joonia stiilis on Ateena Akropolil olev Nike tempel (427 424 eKr.) Ja oli Artemise tempel Efesoses Väike Aasias (6-4eKr.) Tempel 52x112m, 127 sammast (maailmaime) KORINTOSE STIIL. Erineb joonia stiilist sambakapiteeli poolest. Kapiteeli katavad taimevormid (akantuselehed, väädid, õied). Abakus 4nurkne. Korintose stiilis on 29.pKr. lõpetatud Olümpieion Ateenas. Ehituskompleksidest kuulsaim on Ateena Akropol, mille põhilised osad pärinevad 5 saj. eKr. Akropol paikneb kõrgel kaljul, sinna viis lai trepp, mille lõpul asus väravaehitis nn. Propüleed, enne propüleesid NIKE tempel. Akropoli keskel pronksist Athena kuju, lõunaküljel PARTHENON, põhjaküljel ERECTHEION, ehitatud 5.saj.lõpul, tempel joonia stiilis, kuid huvitav on lõunaküljel olev karüatiidide koda (naisekujud, mis kannavad talastikku)
maaliti peenikese pintsliga üksikasju. •Maalikunst muutus looduslähedamaks, tehti võistlusi, et kes suudab illusionistlikumalt maaida. •Apelles tolleaja kuulsaim kunstnik, tema tätsaim töö on Aprodite kujutis, kus ta sünnib merevahust. Hellenistlik kunst: • Hellenistlik kunst on väga mitmekesine, tänu Aleksander Suurele. • Halikarnassose mausoleum Mausolose hauaehitis, 4.saj keskel eKr, joonia stiilis • Olümpieion tempel Ateenas, Korintose stiilis, • Levis ka stiilode segu (KOMPOSIITKAPITEEL). • Oli dekoratiivne tähendus, mitte konstruktiivne • Templitest said tähtsamaks lossid ja muud esinduslikumad ehitised turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud. • Tuletorn Aleksandria linnas (Aleksander suure kavandatud linn), üle 100m kõrguse, üks maailmaimedest. • Pergamoni linn hellenistliku maailma kunstikeskus.
kujutavad üleminekut ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. • sambad olid kõrged ja saledad ning luksuslikud. • karüatiid- naisekujuline sammas • stülobaat- klerpidoma viimane aste • klerpidoma- alaehitus ~3 trepiastet maapinnast • tempel- ristkülik, väljast uhkem, kaunistatud sammastega • reljeefid- müütidega kaunistatud, rituaalid, templist väljas Olümpieion(Ateenas) 2.2 Skulptuur: Arhailine ajastu 7.-5. saj e.m.a: • Periood pärslaste võidust Ateena üle kuni kreeklaste alade tagasi vallutamiseni. • Kreeklased võtsid skulptuuris omaks Egiptuse ja idamaade motiive, nii luues eripärase stiili. Kuros- arhailine periood
(dipteer). (Kangilaski, 1997) Kõige hilisemal korintose stiilil on kõige uhkemad sambad. Samuti võrreldes dooria ja jooniaga on sambad veel kõrgemad ja saledamad. Põhiline erinevus väljendub aga sambakapiteelis. Korintose ehhiin on karika- või vaasikujuline, mida katavad lopsakad taimevormid, mis kujundavad hästi ülemineku abakusele. (vt joonis 1, lisas 1) Korintose stiili parimaks näiteks on 2 saj. m.a.j. lõpetatud Olümpieion Ateenas. (kunstiabi.weebly.ee) Korintose stiili tekke kohta käib legend arhitektist Kallimachosest, kellele olevat inspiratsiooni andnud ühe noore Korintose tütarlapse haual kasvav akantus. Nimelt olevat tütarlapse ämm viinud tema hauale asjakesi, mida tütarlaps oli armastanud, ja nende paremaks säilimiseks need korviga katnud. Korv oli aga sattunud haual oleva akantuse peale ja kui kevadel akantus kasvama hakkas, siis selle väädid ja lehed põimusid korvi ümber. Sealt
Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud.Need keerud on nn. Voluudid. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt baasilt. Seda stiili esindas Nike tempel Akropolil. 3) Korintose stiil on kõige hilisem ja iseloomulik hellenistlikule ajale.Sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli ülaosas on taimemotiivid, sageli akantuselehtede kujutised.Alaosa on karika või vaasikujuline.Parimaks näiteks on 2 saj. m.a.j. lõpetatud Olümpieion Ateenas. Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Skulptuur Arhailise perioodi skulptuurid mõjuvad veel ebaloomulike ja egiptusepärastena. Neid iseloomustab sirge, tihedalt vastu külgi surutud käed ja grimassitaoline naeratus. Arhailisel ajal loodud kujud on alasti meesfiguurid kouros-ed ja riietatud naisfiguurid kore-d. 7 Klassikalisel perioodil (5. saj. eKr
Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Kapitee karika- või vaasikujulist alaosa katavad lopsakad taimevormid. Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged (Kangilaski 1997: 54-56). Hellenismiajastul jäi valitsejate jumaldamise kõrval religioosne temaatika kunstis suhteliselt tagaplaanile. Ehitati mõned hiiglaslikud templid. Efesoses taastati joonia stiilis Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion. Rikkalikumad ja toretsevamad joonia ja korintose stiil levisid rohkem kui lihtne ja range dooria stiil. Levis ka stiilide segu, mille näiteks on nn komposiitkapiteel, millel on ühist nii joonia kui ka korintose stiiliga. Tihti polnud sammastel ja teistel kreeka arhitektuurist pärit ehitusdetailidel enam konstruktiivne, vaid ainult dekoratiivne tähendus (Kangilaski 2003: 68). 9
17.Mis oli hellenism? Millised olid hellenistliku aja tähtsamad kunstimälestised? Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Tähtsaimad hellenistliku aja kunstimälestised on Halikarnassose mausoleum, Artemise tempel, Olümpieion, Pharose tuletorn (aleksandria tuletorn), Rhodose koloss, Heliose pronkskuju, Pergamoni altar, Nike marmorkuju, Milose Venus. 18. Kus ja millal elasid etruskid? Mida ,,jutustavad" säilinud kunstimälestised etruskide oskustest, eluviisidest ja mõttemaailmast. Etruskid olid tulnud mõnisada aastat varem Väike-Aasiast (Lüüdiast). Teise teooria järgi olid etruskid Itaalia põlisasukad. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas oli kujunenud kohalike
looduslähedasemaks. 17.Mis oli hellenism? Millised olid hellenistliku aja tähtsamad kunstimälestised? Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Tähtsaimad hellenistliku aja kunstimälestised on Halikarnassose mausoleum, Artemise tempel, Olümpieion, Pharose tuletorn (aleksandria tuletorn), Rhodose koloss, Heliose pronkskuju, Pergamoni altar, Nike marmorkuju, Milose Venus. 18. Kus ja millal elasid etruskid? Mida ,,jutustavad" säilinud kunstimälestised etruskide oskustest, eluviisidest ja mõttemaailmast. Etruskid olid tulnud mõnisada aastat varem Väike-Aasiast (Lüüdiast). Teise teooria järgi olid etruskid Itaalia põlisasukad. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas oli kujunenud kohalike põlluharijate ja merd mööda tulnute
Dorüfoor. Kaanon. § 14. Hellenistlik kunst. 4.saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonia valitseja Alekdandri Aasiasõjakäigu tagajärjel levis kreeka kultuur enneolematult kaugele idas Indiani, põhjas KeskAasiani ja lõunas Egiptuseni. 4.saj keskel eKr laskis Pärsia VäikeAasia asevalitseja Mausolos endale püstitada haudehitise Halikarnassose mausoleum. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion. Egiptusse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander Suur ise. 3.saj eKr ehitati Aleksandria ette Pharose saarele üle 100m kõrgune tuletorn, üks maailmaimedest. Hellenistliku maailma kunstikeskuseks oli VäikeAasias asunud Pergamoni linn. Rhodose koloss. Ligi 3m kõrgune oli 2.saj alguses eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi kannab nime 'Samothrake Nike'. Pergamoni altar. Laokooni grupp. Milose Venus.
· 50 m kõrgune, maeti alusesse, ülal skulptuur hobuse rakend · ristkülikukujuline · Loeti üheks maailmaimeks · Paraadlikud haudehitised-mausoleumid(mausolos) · Artemisia (tema naine) maetakse sinna Kunstis muutus olulisemaks surma ja hauataguse maailma kujutamine Tähtsate inimeste sarkofaagid kujutati majataolisteks sarkofaagideks(koduks surnule) Ehitati mõned hiiglaslikud templid: · Efeoses taastati Artemise tempel · Ateenas ehitati Olümpieion (korintos) Levis rohkem joonia ja korintose stiil Stiilide segu komposiitkapiteel Sammastel ja muudel ehitusdetailidel oli dekoratiivne tähendus Tähtsamaks muutusid lossid ja muud ilmalikud ehitised: · Turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud Linnades planeering Aleksandria linn · Linna ette Pharose saarele 100 m tuletorn · Kunstikeskus Pergamoni linn, kuulus heakorra poolest · Reeglipärane tänavatevõrgustik säilinud Priene linnas Filosoof Aristoteles
annaabi.ee 
