Ohud meie ümber
Kirjuta
arutlev kirjand (vähemalt 400 sõna), milles analüüsid inimkonda
ähvardavaid ohtusid, nende põhjusi ja tagajärgi. Pealkirjasta
tekst ise.
Peateemad
minu kirjandis: looduskatastroofid , sõjad, keemia meie ümber.
Inimkonda
ähvardavaid ohtusid on mitmesuguseid. Nende hulgas on selliseid, mis
inimestest otseselt ei sõltu ja selliseid, mis on otseselt seotud
inimkonna tegevusega. Ohtude põhjused on erinevad, siinkohal jäävad
arvamused tihtipeale erinevaks.
Looduskatastroofid,
sealhulgas maavärinad , vulkaanipursked, üleujutused, hiigellained, tornaadod , on midagi, millest inimese jõud üle ei käi, mille vastu
on inimene võimetu. Inimesed on küll välja mõelnud mõningad
meetmed, mis katastroofi tagajärgi veidi pehmendavad, kuid nii
arenenud tehnoloogiat veel ei ole, mis suudaks need ära hoida.
Loodusõnnetuste
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Emotsioonide osa motivatsioonis Motivatsiooni individuaalsed iseärasused Käitumise eneseregulatsioon Tahe 1) Käitumine kui adaptatsiooni ilming Kõigi motivatsiooniteooriate sisuks on ettekujutus, et käitumise olemuseks on keskkonnaga kohandumine Suhted ümbritsevaga nõuavad keskkonna mõjutamist & evolutsioonilises plaanis iseenda & liigi ellujäämise tagamist Kuigi ohud jõuavad aju ning psüühika emotsionaalsesse ja tunnetussüsteemi, on afektiivse süsteemi teavitamine kiirem & esmasem (LeDoux, 1992) Emotsionaalne süsteem on suhteliselt primitiivne (=ebatäpne, valed reageeringud), sestap on iseloomulik käituda nii, nagu oleks igapäevaselt tegemist eksistentsi ohustamisega, kuigi mõistuse kasutamine ratsionaalseks analüüsiks lükkab sellise oletuse enamasti ümber 2) Käitumise suunduse mõistmine
Enamasti peavad kõik teadlased järgima teaduslikke meetodeid. Teadust iseloomustab peamiselt objektiivsus, mille korral on kogu inimese subjektiivsus välja tõrjutud. Teaduslik teooria tähendab mingit loodusnähtust või protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline tõestusmaterjal. Need seletused on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke teooriaid ei ,,tõestata". Teooria kehtib seni kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased koguvad fakte ja vaatlusandmeid. Seletused seovad omavahel faktid ja vaatlusandmed. Esialgseid ja tõestamata seletusi nimetatakse hüpoteesideks. Sageli võimaldavad faktid luua erinevaid seletavaid hüpoteese. Kui aga hüpoteesi õigsust kontrollitakse eksperimentaalselt, siis muutub see juba teaduslikuks teooriaks. Kuid ,,seadus" ainult kirjeldab mingite
Enamasti peavad kõik teadlased järgima teaduslikke meetodeid. Teadust iseloomustab peamiselt objektiivsus, mille korral on kogu inimese subjektiivsus välja tõrjutud. Teaduslik teooria tähendab mingit loodusnähtust või protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline tõestusmaterjal. Need seletused on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke teooriaid ei ,,tõestata". Teooria kehtib seni kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased koguvad fakte ja vaatlusandmeid. Seletused seovad omavahel faktid ja vaatlusandmed. Esialgseid ja tõestamata seletusi nimetatakse hüpoteesideks. Sageli võimaldavad faktid luua erinevaid seletavaid hüpoteese. Kui aga hüpoteesi õigsust kontrollitakse eksperimentaalselt, siis muutub see juba teaduslikuks teooriaks. Kuid ,,seadus" ainult kirjeldab mingite
Enamasti peavad kõik teadlased järgima teaduslikke meetodeid. Teadust iseloomustab peamiselt objektiivsus, mille korral on kogu inimese subjektiivsus välja tõrjutud. Teaduslik teooria tähendab mingit loodusnähtust või protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline tõestusmaterjal. Need seletused on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke teooriaid ei „tõestata“. Teooria kehtib seni kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased koguvad fakte ja vaatlusandmeid. Seletused seovad omavahel faktid ja vaatlusandmed. Esialgseid ja tõestamata seletusi nimetatakse hüpoteesideks. Sageli võimaldavad faktid luua erinevaid seletavaid hüpoteese. Kui aga hüpoteesi õigsust kontrollitakse eksperimentaalselt, siis muutub see juba teaduslikuks teooriaks. Kuid „seadus“ ainult kirjeldab mingite
· Varane; · Vana (2800-2250 eKr); · Keskmine (2250-2050 eKr) ja · Uus riik (1580-1085 eKr). Seda on esile tuua selleks, et juhtida tähelepanu tendentsile, mille kohaselt egiptuse arstiteaduslik mõte liigub aja edenedes esialgu valdavalt empiiriliste seisukohtade domineerimiselt järjest enam müstikaga seotud lähenemiste juurde (sama tendents on märgatav Mesopotaamia aladel ja teataval määral Kreekas-Roomas, aga nt ka araabia / islami tsivilisatsioonis juba meie ajaarvamise aastatel). Sellist fenomeni on seletatud riigistruktuuride tugevnemise ja kindlustumisega, mis tõi kaasa vajanduse neid õigustada. Argumendid vastavas vallas saadi sageli religioonist või mütoloogilistest alliaktest, mis omakorda tõstis viimaste tähtsust ning mõju kõigile ühiskondliku arengu aspektidele. Need meditsiiniloolased, kes jälgivad eelkõige anatoomiliste teadmise arengut ja levikut, kui olulist markerit arstiteaduslikku mõtte arengus, armastavad muistse
Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine. Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea. Eesti jaoks on kõige olulisem otsida võimalusi põlevkivijäätmete taaskasutuse suurendamist. Globaalne keskkonnaseisund: Ökosüsteemide hävimine ja globaalne kliimasoojenemine on tänase tarbimisühiskonna kõrvalnähud, millel võivad olla meie tsivilisatsiooni hävitavad tagajärjed. Üheks tähtsamaks häiritud protsessiks ökosüsteemides (ja biosfääris tervikuna) on kliimaregulatsioon. Kliimasoojenemist peetakse üheks inimkonda kõige rohkem ohustavaks keskkonnaprobleemiks. Inimtekkelise kiire kliimamuutuse põhjuseks peetakse 20. sajandi kiiret majanduskasvu ja fossiilsete kütuste põletamist, mis on kaasaegse majanduse peamiseks energiaga varustajaks. Kliimasoojenemisel on mõju nii veeringlusele
· Sotsioloogia ja teadus · Miks on sotsioloogiat vaja? Mis on sotsioloogia? · Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu · Sotsioloogia tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes · Sotsioloogia püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne Mis on sotsioloogia? · Sotsioloogia eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? · Ja siis? Mis ma selle teadmisega peale peaksin hakkama? Mis on sotsioloogia? Mõiste sotsioloogia: · Võttis esmakordselt kasutusele prantsuse filosoof Auguste Comte Socius (ladina k.) kaaslane, kellegagi koos 4 Logos (kreeka k.) mõistus, millegi uurimine Mis on sotsioloogia?
inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui varem) ja 1890. aastaks elas Maal 1,6 miljardit inimest. Järgmine rahvastiku kahekordistumine toimus aga veelgi kiiremini 72 aastaga ja 1962 aastaks elas Maal juba 3,2 miljardit inimest. 1980 aastaks loeti meie planeedil kokku 4,5 miljardit inimest, 1987. a. 5 miljardit ja 1999. a. oktoobris juba 6 miljardit. Sellist rahvaarvu kiiret plahvatuslikku kasvu lühikese aja jooksul nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Demograafilised uuringud näitavad, et maailmas sünnib sekundis 4,2 inimest, minutis 252, ööpäevas 250 000, aastas 90 miljonit inimest. Maailmas sureb 1,6 inimest sekundis, minutis 96, 5927 tunnis ja 51923209 aastas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid