50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lotatimmu
Õppematerjali autor
Põlvkondadevahelised erinevused, suhted ja mõju Põlvkondadevahelised suhted on aastakümmetega kindlasti drastilisel määral muutunud. Tänapäevane ühiskond erineb hulgal meie esivanemate elust. Paljulapselised perekonnad ja põllul hommikust õhtuni põllul töötamine pole enam päevakorras. Sündimus on vähenenud ja noored ei pea tööd tegema. Sellest on ka tingitud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Lastel on raske mõista oma vanavanemaid ja vastupidi. Lapsed peavad vanade elutarkust seniilsuseks ja targutamiseks, vanainimesed peavad lapsi ülbeks ja üle käte läinud põlvkonnaks. Perekonnad pole nii kokkuhoidvad, kui vanasti. Vaevu jagub veel vanasid peretraditsioone. Igaüks tegeleb omaette eesmärgiga, iseseisvust peetakse loomulikuks. Noorte vajadused on esiplaanil, vanurid pole olulised. Noortel pole enam nii palju piire nagu vanasti, seda on aga raske mõista vanemal põlvkonnal
Põlvkondade igipõline vastuolu Vaid mõtetes võib unistada, kui huvitav oleks mängida dzinniga. Kuid kui mõelda, et selleks idamaiseks munasjutuvaimuks on põlvkondadevahelise vastuolu põhjus, siis muutub see unistus pigem õudusunenäoks. Noored ei mõista vanu ja vanad ei mõista noori see on olnud nii juba sajandeid. Miks on see nii, et põlvkonnad peavad omavahel pidevat võitlust ja selgusele ei jõuta arvatavasti niipea? Või peaks ütlema, et nad peavad hoopis võimuvõitlust? Kas väide, et noorus on hukas, on tänapäeval õigustatult öeldud? Iga põlvkonna esindajad on kurtnud või üritanud vahel lausa appi karjuda, et noorus on hukka läinud. Tõsisasi on see, et sellist juttu räägivad enamasti eakamad isikud, kelle lapsepõlv on juba kauges minevikus ning
Millest tekivad põlvkondadevahelised konfliktid? Iga põlvkond erineb kuidagi ja millegi poolest eelmises põlvkonnast ja ka järgnevast põlvkonnast. Vahel isegi läheb põlvkondade vahel nii sõjaks, et tekivad konfliktid. Aga millest siis tekivad põlvkondadevahelised konfliktid? Saab midagi ette võtta, et neid ei tekiks nii palju ? Vaadeldes tänapäeva noori inimesi läbi vanemate inimeste, siis kohe on näha ka erinevusi. Vanemad inimesed ikka mõtlevad, et nemad nii ei teinud nagu tänapäeval tehakse. Konfliktid tekivad juba varases eas. Nagu näitkes juba siis, kui nooruk jõuab puberteedini. Emad-isad on põhiliselt hädas, et noored, 13-15 aastased, on öö läbi kusagil väljas ja vanemad ei tea sellest midagi. Siis tekivad probleemid, et kui enam ei lubata välja, siis ollakse vanemate peale vihased ja neid
kiiruseületamisest endast välja läheb. Lähemalt uurides võib selle tagant välja kooruda pikaajaline vägivaldne suhe. Naine on hakanud kartma ka asju, mida ta inimese juures, kellega tal on neutraalne suhe, tajuks täiesti ohutuna. Löömisähvardus ei avalda naisele mõju mitte ainult sellepärast, et ta on oma suhtes pidanud korduvalt kogema tegelikku sõnadelt tegudele üleminekut. Kui mehel on üldjuhul suurem füüsiline jõud ja juba kasvueas omandatud suurem kogemus komplitseeritud olukordade lahendamiseks vägivaldseid vahendeid kasutades (poisid ja noorukid kaklevad rohkem kui tüdrukud), siis naisel seda pole. Seega on mehel kui potentsiaalsel ründajal võrreldes naisega paratamatult eeliseid. Samuti on mõned meestepoolse vägivalla vormid - erinevalt naiste omast - ühiskonnas võrdlemisi aktsepteeritud, nt vägivalla kasutamine solvamise eest kättemaksmiseks, oma "au" taastamiseks,
probleemiks Kuritegelike noorte arv Saksamaal kasvab aastast aastasse. 1996. aastal registreeriti 8-13-aastaste laste hulgas kurjategi- jaid 2%, kusjuures kaheksakümnendate lõpus oli see näitaja olnud vaid 1 %. 15-17-aastaste noorukite seas oli kurjategijaid 1996. aastal ligi 7%, kümme aastat varem vaid 3,5%. Sama- sugune on olukord 18-20-aastaste hulgas. Üle kogu Saksamaa on 80-ndate aastate keskelt kuni 1996. aastani selles eas kuri-
õppimine Joonis 1. Arengufaktorid Seega mõjutavad isiksuse arengut nii bioloogilised, sotsiaalsed kui ka isiksuslikud faktorid. Bioloogiliste faktorite mõju tähtsustamine ja nende faktorite uurimine algas koos geneetika avastamisega. Geneetilised tunnused on looduse poolt meile kaasa antud ja seega avaldavad oma mõju juba enne sündimist. Tegurid, mis on meie arengut mõjutanud enne sündi, avaldavad pikaajalist mõju st nad loovad eeltingimused. Bioloogilised faktorid jagunevad: Pärilikud geneetiline baas on meile kaasa antud N: välimus, võimed, temperament. Meie DNA kannab endas meie vanemate, vanavanemate jne informatsiooni,
risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi. Ja ehkki esimesed hoiatavad kirjutised ja arutelud ilmusid juba pea nelikümmend aastat tagasi (vt Mustad kirjutised; Suur koolidebatt), puudutasid need siiski enamasti vaid koolis toimuvaid protsesse: õppeedukust, distsipliini, õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema ohuna ette just seda, millest räägib Michael Winterhoff oma raamatus - lapse sotsiaalset (kõlbelist) alaarengut.
Vagabzadel on mõtisklusel. Mehdi Hüssein (1909-1965) Sündis Kasahstanis. Lõpetas 1926 Bakuus Pedagoogilise Tehnikumi (1925 suunati tema isa tööle Bakuusse, Aserbaizaani Haridusekomisariaati). 1926 astus Aserbaizaani Riiklikku Ülikooli ajalooaosakonda, mille lõpetas 1930. Pärast ülikooli lõpetamist asus tõsisemalt tegelema kirjandusliku loominguga. 1937-38 õppis Moskva Riikliku Kinematograafiainstituudis. Pärastsõja aastail oli juba terves NSVL's tuntud kirjanik, NSVL Ülemnõukogu saadik, Aserbaidzaani Kirjanike Liidu esimees. Suri kirjanike liidu üritusel kõnepuldis. Kirjanduslik looming: romaan ,,Suurvesi" 12 (1931-35), romaan ,,Tarlan" R13 (1937), romaan Apseron Bakuu naftatöölistest (1948, Stalini vanem vend on nälga surnud. Mardani ema Sona kiidab noorema poja valikud heaks. 9 Jutustab aseritest koosnevast roodust, mis sõdib õlg-õla kõrval venelastest koosneva rooduga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid