50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
128 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
stiinapv
Õppematerjali autor
JUHATUSE LIIKME RAAMATUPIDAJA LEPING NR. 01 Viljandis, 01.06.2018.a. ................................ OÜ (reg. kood: 12345678 ), asukohaga .................................. , keda esindab põhikirja alusel osanik .................. ( isikukood: 123456789123) (edaspidi Äriühing), ühelt poolt ja ...............................(isikukood: 123456789321 (edaspidi Juhatuse liige), teiselt poolt sõlmisid käesoleva Juhatuse liikme - raamatupidaja lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU EESMÄRK JA TÄHTAEG 1.1.Äriühingu osanike 01.06.2018 a. otsusega valiti Annekatrin Ott Äriühingu Juhatuse liikmeks tähtajaga 5 aastat. Juhatuse liikme ülesanne on ka Äriühingu raamatupidamise korraldamine. Juhatuse liige - raamatupidaja on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema valimiseks. 1.2
Juhatuse liikme leping 23 jaanuar 2014. a. OOL-IN, registrikood 0102163601 , asukoha aadressiga Kloostrimetsa tee 58 A, 11913 Tallinn, kelle esindajana tegutseb Raino Parder , (edaspidi Ühing), ühelt poolt ja Sandra Sööt, isikukood 49308080848, elukohaga Lõuna12 11712 Tallinn, (edaspidi Juhatuse liige), teiselt poolt, (edaspidi eraldi nimetatud Pool ning koos ja ühiselt nimetatud Pooled, sõlmisid käesoleva juhatuse liikme lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1 Juhatuse liige kohustub vastavalt Lepingule juhtima Ühingut kooskõlas seaduse ja Lepingu tingimustega, muu hulgas korraldama Ühingu igapäevast majandustegevust. 1
kohta käivad sätted. Tulundusühistu asutamine toimub Tulundusühistuseaduse (TuÜS)-s sätestatud korras. TuÜS jõustus 01.02.2002 ning sellega tunnistati kehtetuks seni tulundusühistuid reguleerinud ühistuseadus (ÜS). Tulundusühistuseadus loob varasemast suuremad garantiid kreeditoridele. Nii on seadusega loodud võimalus rakendada ka tulundusühistute puhul osaühingule iseloomulikku põhi (osa)kapitali, milleks on vähemalt 2500 eurot, või samas summas liikme lisavastutuse kohustuse. Tulundusühistu asutamine toimub asutamislepinguga, millega koos kinnitatakse ühingu põhikiri. Asutajaid peab olema vähemalt 5 füüsilist või juriidilist isikut või vähemalt 3 ühistut, kes soovivad moodustada keskühistu. Tulundusühistute juhtimisstruktuur tehtud sarnaseks teiste äriühingute omaga, nähes juhtimisorganina ette juhatuse, kes on ka esindusorganiks, samas on kõrgemaks otsustus- ja juhtorganiks on siiski liikmete üldkoosolek. Kui ühistul on
Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta. Ühinguõiguse põhimõisted Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine (ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine), sise- ja välissuhted, esindus ja vastutus. A leping B. Lepingu rikkuminenõue (sisu, õiguslik alus) Ühinguõiguse keskpunkt on ühing, st kehtib ühingu huvide prioriteetsuse põhimõte osanike, aktsionäride või ühingu liikmete huvide lahknevuse korral seatakse esiplaanile ühingu huvid. Ühing Ühing (lai tähendus) hõlmab lisaks eraõigusliku isikute ühenduse liikidele ka eraõiguslikku varade ühendust, eelkõige SA-d. Kõik eraõiguslikud ühendused, v.a asutused.
Äriõiguse kontrolltöö 1. Kes võivad äriühingu nimel teha tehinguid ning kuidas saame esindusõigust piirata? Esindusõigus ehk õigus siduda ühingut õiguslikult ühingu nimel tehtud tahteavalduste kaudu on reeglina igal osaühingu juhatuse liikmel. Seadus näeb ette ka mõned erandid. Üldiseks erandiks on ÄS-i§ 181 lõige 4, mille kohaselt juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut õigustoimingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Antud normi tuleks siiski tõlgendada selliselt, et piiratud on juhatuse liikme seadusest tulenev esindusõigus ja seadusega ei ole vastuolus, kui juhatuse liikmeks olev isik määratakse tehinguliseks esindajaks osanike või nõukogu otsusega. Esindusõigust võib piirata äriühingu põhikirjaga. 2
Kui esindusõiguse alusel pole probleemi siis ei ole alust kui oleks esinduses probleem siis võiks olla alus. Kui ühing läheb pankrotti siis O ei vastuta selle tehingu eest! Kuna ta saab tõendada et ta ei teadnudki sellest tehingust midagi!! 3. Täisühingu osanikud esitasid kohtule taotluse ühe osaniku väljaarvamiseks täisühingust põhjusel, et ta on rikkunud konkurentsikeelu nõudeid. Hagiavalduse kohaselt oli see osanik kaks aastat enne täisühingu kandmist äriregistrisse valitud juhatuse liikmeks aktsiaseltsis, mis tegutses täisühinguga samal tegevusalal ning ta oli juhatuse liige ka hagiavalduse esitamise ajal. Kostja esitas hagile vastuväite, et vähemalt üks osanikest oli ükskord varem lugenud aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli, milles oli kirjas, et ta on vastava aktsiaseltsi juhatuse liige, osanik B kinnitas kohtus selle väite õigusust. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: 95 ja 96! Konkurentsikeeld. 108 annab väljaarvamise aluse ja viitab 105!
alusel, mille kohta ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet. Järelikult on ühinglepingu puhul lubatud nii suuline, lihtkirjalik kui ka notariaalne vorm, olenevalt poole tahtest. Ühingulepingut võib muuta ainult kõigi osanike nõusolekul, kuid lepinguga võib ette näha juhud, mil ühingulepingut võib muuta ka häälteenamusega. See häältenamus ei või olla väiksem kui ¾ kõigist häältest. 9 Ühingu liikme õigused ja kohustused määrab osaniku staatus. Liikme tähtsam kohustus on sissemakse tasumine. Sissemaksed on üldjuhul võrdsed, kuid ühingulepinguga võib ette näha ka erineva suurusega sissemaksed. Seadus lubab sissemaksete tegemise erinevaid võimalusi. Nii võib sissemakse olla rahaline või mitterahaline. Rahaline sissemakse antakse ühingu omandisse, mitterahalise sissemakse puhul antakse omandisse või kasutusse. Mitterahalise sissemakse
· Protsessiõigusvõime · Eraõiguslikel isikutel ainukordne registrikood Juriidilise isiku peamised tunnused on järgmised: 1) täielik õigusvõime, st võime omada tsiviilõigusi ja kanda 2) organisatsiooniline ülesehitus. Juriidiline isik on abstraktne, õiguslikult eksisteeriv, ilma füüsilise kehata moodustis. juhatus või seda asendav organ loetakse TsÜS § 34 lg 1 kohaselt suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks, - see tähendab, et juhatuse liikme õigus juriidilise isiku nimel tehinguid teha tuleneb asjaolust, et ta on juhatuse liige ning talle ei pea väljastama mingit volikirja (mis seondub tehingulise esindusega nõukogu on oma olemuselt juhatuse tegevust kontrolliv organ. üldkoosolek, mis on juriidilise isiku kõrgeim organ (kuid ei ole juhtorgan), koosneb juriidilise isiku osanikest või aktsionäridest (mittetulundusühingu puhul liikmetest), juhatuse ja nõukogu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid