Mari-Liis Luukas
Miks
ma pean füüsikat oluliseks
Sooviksin
alustada mõttega, et minu arust on füüsika aluseks meie elule ja
maailmale nii, nagu me seda hetkel tunneme. Füüsika – see on
valemid, teooriad ning uurimisel olevad seosed kõikjal meie ümber.
Ma
leian, et füüsika õppimine aitab paremini aru saada maailmast,
meie elust ning loomulikult sellest, kuidas ja miks kõik meie ümber
toimib. Mõned olulisemad ja mind kõige enam igapäevaselt
puudutavad seosed oleks gravitatsioonjõud, taevasina ning öö ja
päeva vaheldumine . Väga huvitav on tihe seotus loodusõppeainete
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mari-Liis Luukas
Õppematerjali autor
olemasolu ning mitte keegi või mitte miski vähemalt antud hetkel ei suuda esitada piisavalt head vastuargumenti, et kinnitada selle teooria absurdsust. Veel mõni aeg tagasi räägiti sellisest väljavaatest ainult ulmekirjanduses ja fantaasiat täis raamatutes. Tänaseks päevaks on paljud teooriad pälvinud nii mõnegi tuntud teadlase huvi. Uuritakse erinevaid võimalusi ning proovitakse neid seletada matemaatika ja füüsika abil. Palju on neid, kes arvavad, et multiuniversumi teooriad on puhas fantaasiavili, kuid on ka neid, kes usuvad teisiti. Viimasel ajal võib internetist leida üha rohkem multiuniversumi teooria kohta käivat informatsiooni. Antud töös tahab autor leida erinevaid võimalusi teiste universumite eksistentsi võimalikkuse kohta. Muus seas otsitakse antud töös vastust ka küsimustele, kust multiuniversumi teooriad alguse said ning mille abil on võimalik neid tõestada
Palju oli noori, kes tahtsid Haapsalus oma karjääri alustada, ning kandideerijate seas oli lausa 22 meesterahvast. Kuid Haapsalu linnavalitsusel ja haridusministeeriumi vahel oli lepe, mille kohaselt oli Haapsalu koolide õpetajatel eelis. Nõnda pidi Schmidt paljudele ära ütlema. Tahtjaid oli tõesti palju: juhiabi kohta tahtis 12 inimest, vene keele õpetaja kohta 7 inimest, inglise keele õpetaja kohta 5 inimest, füüsika ning keemia õpetaja kohtadele oli mõlemale 4 kandidaati. 2013. aasta 1. veebruariks loodeti välja valida uued õpetajad ning 1. augustil nendega lepingud sõlmida. (Ilves 2013) Kooliaasta alguses alustas koolis tööd 34 õpetajat, neist 22 täiskohaga (Karnau. Riigigümnaasium...). Sama aasta märtsis valiti ka koolile logo: sinine volditud paberlind. Schmidti sõnul esindab sinine lind endist ja tulevast, samuti on see järg traditsioonile ja väljendab loovust. Nimelt
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2
Kosmos on elus, seda hingestab Maailmahing. Dialoogis "Phaidros" on juttu, Maailmahingest, inimhingedest ja planeetidest. Platoni kosmoloogia järgi pole väljaspool maailma mitte midagi, hiljem, keskajal, paigutatakse sinna teispoolsus. ARISTOTELES (384-322 eKr) Aristotelese kohta lugege läbi peatükk Saarineni õpikust! Ta töötas välja teaduslikkuse. Ta lõi bioloogia ja kirjanduskriitika. Uuendas moraali ja ühiskonna õpetust. Arendas edasi füüsikat, keeleteadust, politoloogiat, ökonoomikat, psühholoogiat, botaanikat, zooloogiat, õigusteadust, keemiat, astronoomiat ja ajaloouurimist. 9 Talt pärineb üpris palju tänaseni kasutatavat teadusterminoloogiat. Ta süstematiseeris loogika ning teda peetaksegi formaalse loogika rajajaks. Aristotelese loogika annab reeglid, millised arutlused annavad tõestest eeldustest paratamatult tõese järelduse, millised mitte. Loogika on töörist teiste teaduste jaoks (siit ka
vaimus. Cogito – Descartesi metoodiline kahtlus. See, mis jääb väljapoole kahtlust, saab olla teadmiste aluseks. Võib eksida kõige suhtes, va et ta ise on olemas – on olemas see, kes eksib. Cogito, ergo sum. Mõtlemine laias tähenduses: kõik, millest oleme vahetult teadlikud, st. arusaamine, tahtmine jne. Tsitaat(mõtlev asi) – olen mõtlev asi(vaimne substants), mitte ulatuvusega asi (materiaalne substants). Mõtlemine ja tegelikkus. Miks peaks sellest, et ma võin mingist asjast mingil viisil mõelda, järelduma midagi selle asja loomuse kohta? Identsete eristamatuse printsiip: A ja B on identsed siis ja ainult siis kui A ja B on samad omadused. Kui leidub vähemalt üks A omadus, mida B ei ole, siis A ja B on erinevad. Ma saan kahelda oma keha olemasolus(kaheldavuse omadus); ma ei saa kahelda enda olemasolus (kaheldamatuse omadus) ja seega olen ma midagi erinevat kui mu keha. Identsete eristamatus
Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 3 Joonis 2 Universumi füüsika, ideoloogia ja multiversum on Maailmataju primaarseteks harudeks. Universumi füüsikal ja Multiversumil otseseid allharusid ei ole, kuid Ideoloogia osa jaguneb omakorda kaheks suureks haruks ja need kaks haru koosnevad samuti veel omakorda osadest. Nende kahe haru osad on aga järgmised: Joonis 3 Ideoloogia jaguneb veel omakorda paljudeks väikesteks harudeks. Kaks peamist haru on Maailmataju ,,vaimne" osa ja inimtsivilisatsioon
Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 4 Joonis 2 Universumi füüsika, ideoloogia ja multiversum on Maailmataju primaarseteks harudeks. Universumi füüsikal ja Multiversumil otseseid allharusid ei ole, kuid Ideoloogia osa jaguneb omakorda kaheks suureks haruks ja need kaks haru koosnevad samuti veel omakorda osadest. Nende kahe haru osad on aga järgmised: Joonis 3 Ideoloogia jaguneb veel omakorda paljudeks väikesteks harudeks. Kaks peamist haru on Maailmataju ,,vaimne" osa ja inimtsivilisatsioon
mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene? (antropoloogiaküsimus). Viimane sisaldab ka kõiki teisi küsimusi. Filosoofia ei piira ennast mingi kitsa alaga, tegeleb kõigega. Filosoofiaprotsessil ei ole lõppu, sest igal ajastul on erinevat tüüpi inimesed, kes neile küsimustele vastust otsivad. Katsed filosoofiat defineerida. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid