Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. (MKS § 1 lg 1). 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis
Janeli Põder, RP14 Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. §1 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tuli saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus. §2 3. Millised on riiklikud maksud? Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks. §3 (2) 4
(kinnipidamiskohustus) Maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit. Maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Maksukohustuslane on kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt
MAKSUNDUSE LOENGUMATERJAL II OSA Koostas: VIKTOR ARHIPOV TALLINN 2014 1 MAKSUKORRALDUSE SEADUS Maksuõigus koosneb normidest, mis reguleerivad riiklike ja kohalike maksude kehtestamist, määramist ja sissenõudmist. Maksuõigus kuulub avaliku õiguse hulka. Tegemist on haldusõiguse ühe osaga. Seetõttu rakendatakse maksuõiguses kõiki haldusõiguse ja –menetluse üldpõhimõtteid. Maksuõigussuhtest tekivad peamiselt rahalised nõuded ja kohustused. Mitterahalistel kohustustel on vaid abistav iseloom ja need
Väljavõte mingi mahukama dokumendi osa. Ärakiri puuduvad originaali pitsat ja allkiri. Koopia nähtavad originaali pitsat ja allkiri. * Maksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 50 krooni. * Maksuseaduse rikkumisega suures ulatuses on tegemist kui selle tulemusel jäi maksuna maksmata 100 000 ja enam krooni (ilma intressita). Maksuseaduse rikkumine võib seisneda: 1. tulude varjamises, nt. Ei esitata tuludeklaratsiooni, kui seadus seda nõuab; 2. või esitatakse tulude vähendamiseks fiktiivseid või võltsituid dokumente. Võltsitud algdokument on seadusevastaselt muudetud; Fiktiivne - on koostatud ilma majandustoiminguta. 3. kui aruande perioodil tegutsenud ettevõte ei korralda raamatupidamisarvestust ega koosta deklaratsioone. * Tulude varjamist loetakse tahtlikuks, kui sellega kaasneb raamatupidamisdokumentide
võimaldab säästa teatud ressursse, mida mõttetult kulutatakse. Säästetud ressursid võib omakorda suunata sotsiaalse abi tagamiseks. Maksusuhete elemendid. * iga maksusüsteemi oluline eeldus on tema korrastatus. Aluse selleks paneb maksude põhikomponentide elementide ühetaoline käsitlus kogu maksusüsteemis. * Maksukohustis on õigussuhe, mis tekib maksuseaduses ettenähtud teo koosseisu saabumisel, kehtiv maksusüsteem toimib vastavalt maksukorralduse seaduses esitatud üldpõhimõtetele. Elemendid: 1. maksupealkiri ehk nimetus. 2. maksusubjekt on maksusuhte kohustatud pool ehk võlgnik. Kohustatud subjektiks on maksukohuslane (mis on üldmõiste), kelleks võib olla maksumaksja, maksukinnipidaja ja kolmas isik, kes annab garantii. Maksuhaldur on õigustatud subjekt. Maksumaksja on isik, kes on kohustatud maksu maksma või isik, kes tegelikult maksu maksab. Maksukinnipidaja on isik, kes on
ja tasumise tähtaega. Tähtaeg ei tohi olla lühem, kui 10 päeva. Kuna tulumaksuseadus sätestab, et maksuintress on ettevõtlusega mitteseotud kulu, siis ettevõtja ei saa tasutud intresse oma ettevõtlustulust maha arvestada.3 1.2. MAKSUKOHUSLASELE MAKSTAV INTRESS MKS §116 sätestab, et kui maksuhalduri koostatud haldusakti alusel on maksukohuslane tasunud rohkem makse, kui oleks pidanud maksma vastavalt maksuseadusele, siis on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt 2 Maksukorralduse seadus, jõustunud 20.02.2002, RT I 2002, 26, 150 ... 23.12.2014, 20, §115 3 L. Lehis “Maksuõigus” Juura 2009, lk 194 maksukohuslase kasuks intressi. Intressi arvestatakse alates tasumise kuupäevast kuni tasumise aluseks olnud haldusakti kehtetuks tunnistamise või muutmise kuupäevani. Intressi ei arvestata, kui maksuhaldur andis haldusakti maksukohuslase deklareeritud andmete alusel.4 Kui maksuhaldur on määranud maksukohuslasele tähtaja täiendavate dokumentide
1. Maksuhalduri ametnikul on õigus vatluse läbiviimiseks siseneda ettevõtte tööajal või üldisel tööajal ehitesse ja ruumidesse , kus toimu malsukohustuslase majandus või kutsetegevus- tõene, väär 2. Revisioni eesmärk on välja selgitada kõik revidentitava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas maksukohustuse suurendavad, mitte vähendavad asjaolud-tõene, väär 3. Intressi arvestamise aegumisetähtaeg on .........aastat, arvates maksusumma või isikule tagastatud summa tasumise või tasuarvestamise päevast 4. Riiklike maksude maksuhalduril on õigus jääda tagastusõpe rahuldamata ja tasaarvestada see sama maksuhalduri poolt hallatavate maksukohustuslase rahaliste kohustustega , mille tasumise tähtpäev onsaabuvad või saabub enne tagastamise tähtpäeva saabumist. Tasaarvestamine toimub järgmises järjekorras · Rahatrahv · Intress · Maksusumma · Sunniraha · Asendutäitmise kulud 5. Maa hindamise jag
Kõik kommentaarid