MAAILM AASTATUHANDE VAHETUSEL (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

20

docx

Ajaloo suuline arvestus

● Eestimaa laul ○ 300 000 osavõtjat ○ laulva revolutsiooni kulminatsioon ○ kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks (ükskord me võidame niikuinii) ● juunis toimusid Tallinnas öölaulupeod ○ kõnniti sinimustvalge lippudega Raekojast lauluväljakule ○ öised rokkkontserdid 6. II maailmasõja peamised tagajärjed. a) II maailmasõja võitja- ja kaotajariigid; ● maailm jagunes kahe tugevama suurriigi NSVL ja USA vahel ○ USA oli heal majanduslikul järjel, asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa ○ NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias ● Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse, Saksamaa tükeldati ○ sõjakulud maksid kaotajariigid ● võitsid ka Inglismaa ja Prantsusma b) sõjakurjategijate karistamine (Nürnbergi protsess); ● 20 kohtualust- Natsi- Saksa riigi- ja sõjaväejuhti

Ajalugu

22

docx

Ajalooarvestus

SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 t

Ajalugu

19

odt

Ajaloo kokkuvõttev konspekt 12.klassile

eksisteerida siis kui see kuulub soomlastele, nad soovisid tungivalt riiki endale saada. Eestimaal oldi märksa rahulikumad. Üritati vähemalt omavalitsustes võimule saada. III pt ül 6 Sarnasused: poliitiliste erakondade moodustamine, sotsiaalsed pinged Erinevused: IV pt ül 2 Tänu rongidele muutus eelnev transportimine hõlpsamaks. Nüüd veeti odavalt, rohkem ja kiiremini. Sidetehnikaareng muutis informatsiooni kättesaadavamaks ­ maailm muutus justkui väiksemaks. Avastused füüsikas tekitasid õudust füüsikutes kui ka tavainimestes, sest nüüd tundus maailm veelgi salapärasem. IV pt ül 3 Ekspressionism ­ igaüks sai enda mõtted ja tunded kunstis avaldada. IV pt ül 5 See tähendas olla teadlik kõikidest uuendustest mis tõi kaasa 20.saj, ehk olla kursis nt uuendustega lennunduses või geenitehnoloogias või füüsikas, käia riides moodsalt. Uus mõtteviis. IV pt ül 7

Ajalugu

48

docx

LÄHIAJALUGU

LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine  XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest  maailma valitses Euroopa  peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan  Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma  kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav  suurim suurriikide huvi Aafrika vastu – hakati rohkem uurima, osa

Ajalugu

23

docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

10* 1882.a.- Itaalia ühineb Saksa /Austria-Ungari liiduga. 11* Samas oli Itaalia kõikuvatel seisukohtadel ehk ebakindel partner- näiteks sõlmis Itaalia 1902.a. leppe Prantsusmaaga, et võimaliku suure sõja korral jääb ta Prantsusmaa suhtes neutraalseks. 12* ANTANT ( ENTENTE ): 13* Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel ). 14* 1893.a.- Venemaa- Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine. 15* Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. 16* Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov

Ajalugu

41

docx

Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

2) 1806 Reini liidu rajamine (väikeste Saksa riikide liit, aitas vähendada Saksamaa killustatust) 3) Napoleoni sõdade tulemusena reformiti mitmeid riike (juutidele anti kodanikuõigus) Viini kongress 1814-1815 ● Euroopa valitsemine peale Napoleoni surma(1821) ● Kõik euroopa riigid va Türgi ● Bourbonite dünastia taastamine Prantsusmaal ja Hispaanias Imperialismiajastu ● 19saj lõpul kujuneb imperialism - maailm jaguneb impeeriumiteks, suurriik proovib võimalikult suurt mõjuvõimu saavutada, vaikeriigid suurte riikide toorainebaasid ● Eurotsentristlik - väljaspool euroopat suurriike polnud va Jaapan ja USA ● Rahvusluse levik ja rahvusriigi teke (Saksa ja Itaalia) ● Šovinism e marurahvuslus - üks rahvas teistest parem ● Euroopa tsivilisatsioon - isikuvabadus, eraomand, demokraatia (teisi ideoloogiaid peeti mittetsiviliseerituks)

12. klassi ajalugu

80

pdf

11. klassi ajaloo konspekt

Otto Strandmann Maaseadus ● Eramõisate maad riigistatakse ja jagatakse soovijatele. ● Eelistatud oli Vabadussõjast osavõtnud Landesveeri sõda. Juunis 1919 Põhja-Lätis toimunud konflikt sakslastest koosnevate vägedega. 1919. sügisel algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuleping 2veebruar Nõukogude Venemaa loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. KORDAMINE KT MAAILM 1 MAAILMASÕJA JÄREL USA ● Oli tõusnud maailma juhtivaks riigiks ● Kaotas vähe inimesi ja majanduslik võimsus kasvas Piirimuudatuste tulemused​. ● Väljaspoole emamaad jäid suured sakslaste ja ungarlaste alad. Rahvasteliit ● Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõja ärahoidmine.  Rahvasteliidu hoone Genfis. Rahvasteliidu nõrkus: ● Puudus jõud oma otsuste elluviimiseks

Ajalugu

44

docx

Lähisajalugu: Külm sõda

Kuubale, jätsid nad Castro ülekaalukate jõududega võitlema (nn Sigade lahe dessant, ebaõnnestus) o Hruštšov hakkas Kuubale paigaldama keskmaarakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USAst o 1962 – Kennedy sai teada rakettidest, kuulutas välja kontrolljoone merel, nõudis Nli raketibaaside likvideerimist o Maailm seisis tuumasõja lävel: USA ähvardas rünnata, kui Hruštšov järele ei anna, mida ta lõpuks tegi o Hruštšov teatas, et baasid likvideeritakse, tunnustas kontrolljoont, USA lubas, et ei tee katset Kuubat vallutada o Tulemus: Castro režiim jäi püsima, maailm sai aru, et maailma saatus ripub vaid juuksekarva otsas  Vietnami sõda 1955-1975 o 1954 oli Vietnam jagunenud kaheks riigiks: Põhja-Vietnam (NSVL ja Hiina) ja Lõuna-Vietnam (USA),

Ajalugu

Kommentaarid (1)