Psühholoogia teoreetilised suunad Psühhodünaamiline varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Sigmund Freud,kes töötas välja Vabade assotsiatsioonide meetodi ja unenägude analüüsi ning palus patsiendil suvaliselt öelda välja mõtteid. Alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid ning neist sõltub suures osas meie käitumine. Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui lihtsat vastust stiimulile(Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus,mis stimuleerib ehk kutsub esile organismi vastuse),Biheiviorism uuris inimeste tegevust hommikust õhtuni, eesmärgiks oli saavutada selline tase,et nad oleksid võimelised käitumist ette ennustama. Tekib kognitiivne kaart ehk loom õpib mingile mõjutusele vastama teatud viisil. Humanistlik lähenemissuund toonitatakse eelkõige
objektiivsed olud seda eeldavad 3) Normeeritud testi normid peavad olema loodud 4) Kordamine peab olema võimalik 5) Standardiseeritud võimaldama kasutamist erinevates kultuurides. AISTINGU MÕISTE JA LIIGID Aisting on välis-või sisekeskkonna üksikute nähtuse või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingud tulevad meile: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompamine, temperatuur. Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi - minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi - maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu Eristuslävi - minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Aistingute alumised läved nägemine (küünal pimedas 48 km kaugusel) kuulmine (tilga vee kukkumine vaikuses 6 m kaugusel) maitse (lusikatäis suhkrut 4,5 l veele)
Näiteks kurb-rõõmus, armastus-viha, lõbus-nukker,üllatus- pettumine 42) Neli emotsioonide psühhofüsioloogilist väljendust, mis on tahtele allumatud, näited 1) Näärmeelundkond pisarad, adrenaliinieritus 2) Hingamiselundkond nuuskamine, nuusutamine, kiirenev/aeglustuv hingamine 3) Südame ja veresoonkonna töö südame töö kiirenemine/aeglustumine, tõusev/alanev vererõhk, kahvatus/punastamine 4) Seedeelundkond raskustunne, kõht kinni/lahti, suu kuivamine 43) Mõisted: indiviid, isiksus, individuaalsus, intelligentsus, sotsiaalne küpsus, ebanormaalne käitumine 1) Inimene kõrgelt arenenud aju, püstikõnnak, kuulub imetajate rassi 2) Indiviid üks eraldi võetud inimene 3) Individuaalsus inimese omapära, kõik see, mille poolest üks inimene teisest erineb 4) Intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime
Psühholoogia Termin kreekakeelsetest sõnadest "psyche" - hing, vaim "logos" - õpetus Psühholoogia juured on antiikkultuuris ja idamaade spirituaalses mõtlemises Teaduspsühholoogia alguseks loetakse 1879 Saksamaal Wilhelm Wundt´i laborotooriumis toimunud uuringuid Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ühiskonnateadus uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid) Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline, biheivioristlik, humanistlik, kognitiivne ja bioloogiline lähenemine. Psühholoogia põhisuunad kaasajal Suund Fookus Suhtu
Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagunevad ps?
1. Millised olid klassikalise teadusliku koolkonna põhilised seisukohad ja kes olid koolkonna tuntumad esindajad? Teaduslik juhtimine (F. Taylor) –Töökoht peab olema ettevalmistatud, töötaja peab olema oskustega "Hawthorne´i" uurimused (E. Mayo) –väärtustab inimsuhteid. Edu alus-meeskonnatöö, grupitöö, suhtlemise tähtsus, sellest tulenevalt paranevad töötulemused. Ideaalne organisatsioon (M. Weber) – teoreetik, praktik, Preisi päritolu. Ratsionaliseeritud, standardiseeritud. On Kanti põhitõdedega. Seadus täitmiseks. Austus kõigi ametikohtade vahel. Ohio Ülikooli uuringud (liidristiilid) – liidristiilid, juhi käitumise stiilid. Autorikraatlik, demokraatlik, minnalaskev –passiivne (ei võta teravaid otsuseid vastu nt. omaniku käsutäitja.) Juhtimine eesmärgi kaudu (P. Drucker) – juht püstitab eesmärgid organisatsioonile. Alluvad püstitavad endale ees
1. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri. · Inimesed - juht saavutab eesmärgi inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellekti. · Ülesanded - iga struktuuri üksus või allüksus luuakse mingi eesmärgi saavutamiseks. Ülesanded on eesmärgi saavutamise vaheetapid. · Eesmärgid - üldine eesmärk määrab ära ettevõte suuruse, struktuuri, töötjate vajaduse, tehnoloogia, aineliste ja finantsressurside vajaduse. · Tehnoloogia - tehnoloogia on tootmise sisendite muutmise viis eesmärgipäraseks väljundiks. Väliskeskk
Mäluhäired Amneesia mälulünk, tekib ajukahjustuse tagajärjel. Liigmälu Vaegmälu raskendatud materjali omandamine ja meeldetuletamine Joove mälulünk Hüsteeriline amneesia Afektiivne mälulünk Mälu tüübid · Nägemismälu · Kuulmismälu · Liigutusmälu Mõtlemine ... on probleemide ja ülesannete lahendamine, kasutades olemasolevaid teadmisi. Mõtlemise elemendid : · kujundid esemete ja nähtuste vaimne koopia · mõisted ühiste ja oluliste omadustega ehk tunnustega objekt. Mõistet tähistatakse sõnaga, sõnaga tähistatakse nii konkreetseid asju (nt kass) kui ka abstraktseid nähtusi (nt armastus, vabadus). Mõtlemise iseloom · otsiv, juurdlev iseloom · üldistav iseloom ühendab, grupeerib sarnaseid nähtusi ja esemeid : mõeldakse sõnade abil, sõnaga üldistab (nt mõiste ,,raamat"). · kaudne iseloom võimaldab tegeleda ja juurelda asjade üle, mida otseselt ei taju.
Kõik kommentaarid