1918
aasta kevadel üritasid balti riigid oma iseseisvust kuidagi
säilitada, aga 12. aprill 1918 tuli Lätis kokku baltisakslaste
Maanõukogu, mis kuulutas välja Balti hertsogiriigi ja kogu võim
pidi minema baltisakslastele. Sama aasta novembrikuus kuulutas
Maanõukogu end kõrgeimaks võimuks.
Läti
sisepoliitiline olukord oli 1919. a. kevadeks kujunenud äärmiselt
keeruliseks. Ulmanise poolt juhitaval Läti Ajutisel Valitsusel
valitsusel puudus tegelik reaalne võim seadusliku riigikorra
sisseseadmiseks ja selle kaitseks. Kunagine lätlaste au ja uhkus -
I maailmasõjas sakslaste vastu vapralt võidelnud läti
rahvuslikud kütipataljonid olid
üle läinud Nõukogude - Vene
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-03-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pisike
Õppematerjali autor
Eesti XX sajandil Referaat Landeswehr'i sõda Tallinn 2009 Tagamaad ja olukord Lätis Esimese maailmasõja ajal Landeswehr, lihtsas eesti keeles `maakaitse' ning Balti Maavägi, oli Balti Hertsogiriigi sõjavägi. Landeswehr loodi Saksa okupatsioonivägede nõusolekul ja toetusel kaitseks Venemaa enamlaste vastu, kuigi algselt oli selle loomise eesmärgiks Balti Hertsogiriigi rajamine. Landeswehr'i formeerimine algas Läti baltisakslaste algatusel. Selle loomisel ei lähtutud rahvusprintsiibist ning sinna võis astuda iga baltisakslastele lojaalne isik. 1919. aasta maikuuks kuulus sõjaväe ridadesse üle kuue tuhande mehe, kellest kolm ja pool tuhat olid baltisakslased, ülejäänud lätlased.
Vabadusõja PowerPoint Landeswehr'i sõda Kristofer Härm 9b klass Sõjast Ø Landesveeri sõda ehk Landeswehr'i sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. Olukord Lätis Kasutades ära Saksa Click to edit Master text styles okupatsioonivägede pai Second level knemist Läti Third level Fourth level territooriumil, tuli 12. Fifth level aprillil 1918. aastal Riias kokku baltis
tagasi. Eesti oli sattumas kriitilisse olukorda- rindelt ja ka kogu Eestist olid saksa väed lahkumas ning punavägi ähvardas kolmest küljest. 27. novembril võeti Eesti Ajutise Valitsuse poolt vastu otsus asuda kodumaa kaitsele. 29. novembriks kuulutati välja üldmobilisatsioon. Selleks ajaks oli Narva juba langenud. Vahetult enne Narva ründamist Punaarmee poolt olid esimesed eesti üksused asunud sakslaste käest positsioonide ülevõtmisele. 28. novembri varahommikul ründasid Eestile sõda kuulutamata Punaarmee 6. diviisi üksused Narvat uuesti. Toimus verine lahing, mille käigus purustati üks punane eesti kütipolk, kuid õhtuks olid eesti ja saksa väed sunnitud Narva siiski maha jätma. Toimunud lahingut võib pidada Vabadussõja alguseks. Narva lahinguga algas raske taandumiste ajajärk, 28. novembrist 1918 väiksemate vasturünnakutega 1919. aasta jaanuari alguseni. Taandumise tingis vastase arvuline ülekaal ja parem relvastus. 28
......................................................................................6 Eesti vabastamine .........................................................................................................7 Riigielu taastamine ..........................................................................................................8 Eesti vägede suurpealetung .............................................................................................9 Landeswehri sõda ........................................................................................................10 Siht rahule ...................................................................................................................12 Tartu rahuläbirääkimised ...........................................................................................13 Kokkuvõte ja soovitused .............................................................................
Roosna-Alliku Põhikool Vabadussõda uurimisöö Koostaja: xxx IX Juhendaja: xxx Roosna-Alliku 2007 Sisukord ......................................................................................................................................... 10 Kokkuvõte Nagu näha oli Vabadussõda meie jaoks kasulik, kuna eestlased võitlesid välja endale sellega Iseseisvuse. Enne iseseisvumist viimane ja otsustav lahing oli Võnnu lahing mille eestlased võitsid. 1918................................................................................................................................. 11 2 Sissejuhatus
Uue valitsuse etteotsa tõusis tööerakondlane Otto Strandman, kelle peagi vahetas välja Jaan Tõnisson. Asutav Kogu hakkas menetlema kaht väga olulist seadust maaseadust, mis nõudis mõisamaavalduse kaotamist ning mõisamaade jagamist maarahvale (võeti vastu 1919. a oktoobris) ja põhiseadust (võeti vastu 1920. juunis). Peatükk 39 LANDESWEHRI SÕDA 1919 Sõja põhjused 1919. a suvel kerkis Eesti kohale uus oht. Sellal, kui sõda enamlastega oli kandunud Petrogradi alla ja Pihkvast itta, võtsid sündmused Lätis eestlaste jaoks ebameeldiva pöörde. Lätis oli 1918. a novembris võimule tulnud Karlis Ulmanise rahvuslik valitsus, kuid selle positsioon oli Eesti valitsuse omast tunduvalt ebakindlam, ja seda kahel põhjusel. Esiteks oli enamlusel lätlaste hulgas märksa laiem kandepind, kui eestlaste hulgas, millel omakorda olid mitmed ajaloolised põhjused. Alates Läti mõnevõrra kiiremast
rinne langes vene valged sõbrustasid eestlastega, aga andsid mõista, et ei tunnista iseseisvust. Austav kogu Esimene AK valimise katse 1918 aeti enamlaste poolt nurja. 1919 viidi valimised läbi 23 aprill "Estonia saalis" liidriks sai August Rei, etteotsa tööerakondlane Otto Strandman, peagi Jaan Tõnisson hakati menetlema maaseadust (1919 okt) ja põhiseadust (1920 juuni) 39. peatükk Landeswehri sõda juuni-juuli 1919 23. juuni 1919 Eesti võit Võnnu all (Võidupüha) Landeswehri sõja põhjused Võimul oli Karlis Ulmanise rahvuslik valitsus, mis oli äärmiselt ebakindel, sest enamlusel oli lätlaste hulgas populaarsem, kui eestlaste hulgas Lätis oli tegutsema jäänud baltisakslaste Landeswehri ja riigisaksa vabatahtlikest koosnev Rauddiviis, jõudude juhiks Rüdiger von der Goltz (üks iseseisva Soome riigi päästja)
Põhjakorpust nii palju kui võimalik, eriti just Jamburgi suunal. 9. mail andis Laidoner korralduse tungida Jamburgist põhjas kuni Luuga jõeni. Ajutiselt allutati Balti pataljon Põhjakorpusele. Põhjakorpus alustas pealetungi 13. mail ja juuni alguseks oli nende käes suur osa Peterburi kubermangust. Põhjakorpuse edasitung kergendas ka Lõunarinde olukorda ja Eesti väed läksid pealetungile. 25. mail vallutati Pihkva, mis anti järgmisel päeval üle Vene valgetele. Landeswehri sõda 1919. aasta suveks oli sõjategevus kandunud ka Põhja-Lätti, kus neljast Eesti diviisist kaks võitlesid Punaarmee vastu. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918. aastal Antandi ja Saksamaa vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt bolsevike pidurdamiseks Lätisse jäetud Saksamaa VI reservkorpusele, mida 1919.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid