maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes - mineraalterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks moondekivimiteks. Majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale nimetatakse maakideks. Litosfääri laamtektoonika (46-50) Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad erineva kiirusega. Ookeanilaamade lahknemine Kõikides ookeanides kulgeb paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelike süsteem, ookeani keskahelik. See ongi koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist. Siit algab keskahelikust lähtuv
Selgus, et paljud maasisesed geoloogilised protsessid, sealhulgas maavärinad ja vulkanism, tükeldasid litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks. Maa koos Merkuuri, Veenuse ja Marsiga kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapniku- (O), räni- (Si) ja raua- (Fe) ühendite baasil. Kaugemad, nn hiidplaanedid (alates Jupiterist) koosnevad seevastu eelkõige vesinikust (H), heeliumist (He) ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevaist elementidest
kindla struktuuriga kristallina.Tekivad looduses aine tahkestumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Ümberkristalliseerumine ühe aine kristallstruktuur korraldub kõrgenenud temp. ja rõhu tingimustes ümber aatomite ja ioonide teistsuguse paiknemisega struktuuriks.Kivim mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Maak majanduslikku huvi pakkuv metall või nende ühendeid sisaldav kivim ja mineraal. Litosfääri laamtektoonika Kuna laienemise käigus jahtunud ja settimise teel paksenenud ookeaniline litosfäär vajub läbi astenosfääri vahevöösse ja hävib ei leita tänapäeval ookeanide põhjast üle 180 mln a vanuseid setteid ega kivimeid. Ookeani keskahelik on koht, kus vahevöö sügavustest ülesliikuva tulikuuma aine tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist.Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku - basaltse magma - tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette-, ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnasest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Astenosfäär kujutab endast vahevöö kivimite mõningase ülessulamise - basaltse magma tekke - piirkonda. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Maa on oma olemuselt looduslik ''soojusmasin'', mille gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid a
Maakideks nim. metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale. Maa sisemuses sulatab tugev kuumus kivimid sulamagmaks. Maakoorepragude või vulkaani kraatri kaudu välja surutud magma jahtub, moodustades tardkivimeid. Ilmastiku mõjul hakkavad kivimid kuluma väikesteks osadeks. Need osakesed kanduvad merre ja hakkavad settima. Ülemised kihid lasuvad oma raskusega allolevatele, muutes need lõpuks settekivimiks. Kui mandriline laam kerkib ülespoole, võib moondekivim lõpuks maapinnal paljanduda. Seal, kus kohtuvad ookeaniline ja mandriline laam, sukeldub raskem ookeaniline laam mandrilise laama alla. Seeläbi satuvad sette-ja tardkivimid sügavale maakoore sisemusse, kus muutuvad moondekivimiteks. Piisava kuumuse korral sulab kivim magmaks ja moodustab uuesti jahtudes tardkivimi. 3. Oskad võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort (paksus, vanus, kivim kihid )
erineva kiirusega erinevates suundades. Laamade põrkumine · Mandriline ja ookeaniline o Ookeaniline sukeldub subduktsioon tekivad süvikud, moondekivimid, maakoore hävimine o Mandrilisel maakoorel tekib kurdmäestik o Esinevad vulkaanid ja maavärinad o N: Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam · Mandriline ja mandriline o Tekib kurdmäestik, esinevad maavärinad o Ei ole vulkaanilist tegevust o N: Euraasia laam ja India-Austraalia laam · Ookeaniline ja ookeaniline o Üks neist sukeldub subduktsioon tekivad süvikud, moondekivimid, maakoore hävimine; teisel tekivad vulkaanilised
Litosfäär Plaat- ehk laamtektoonika uus maapõue liikumise käsitlus. Maa kivimiline koor(5-80km) jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks: 1. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. 2. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest.
ehk superkontinendiks Pangaeaks Leidis paleantoloogilist tõendusmaterjale fossiile Konstrueeris vastavalt settekivimi levikule kliimavöötmete kaardi. Kliimavöötmete piirid ühtisid arvataval superkontinendil. Pangaea olemasolule viitas ka sarnaste kivimite bioloogiliste struktuuride jätkumine erinevatel kontinentidel · Laamtektoonika (põhjused, esinevad protsessid laamade servaaladel, näited maailmast) o Laamtektoonika teadus laamadest, nende liikumisest ja põhjustest. Maakera katab 50 200 km paksune jäik kiht, mis pikaajaliste pingete tulemusena kaotab sidususe ning on lõhustunud laamadeks. o Litosfääri all asub osaliselt üles sulanud astenosfäär, mis pingete tulemusena ei kaota sidusust. Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena astenosfääris
oli abiks. Hästi tehtud!
Kõik kommentaarid