Laamtektoonika (1)

Geograafia, litosfääri konspekt

Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel:

Litosfäär

Maa siseehitus - Litosfäär

Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimainese tihedust suureneb, s

Litosfäär

erineva kiirusega erinevates suundades. Laamade põrkumine · Mandriline ja ookeaniline o Ookeaniline sukeldub subduktsioon tekivad süvikud, moondekivimid, maakoore hävimine o Mandrilisel maakoorel tekib kurdmäestik o Esinevad vulkaanid ja maavärinad o N: Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam · Mandriline ja mandriline o Tekib kurdmäestik, esinevad maavärinad o Ei ole vulkaanilist tegevust o N: Euraasia laam ja India-Austraalia laam · Ookeaniline ja ookeaniline o Üks neist sukeldub subduktsioon tekivad süvikud, moondekivimid, maakoore hävimine; teisel tekivad vulkaanilised

Maa siseehitus

ehk superkontinendiks Pangaeaks Leidis paleantoloogilist tõendusmaterjale fossiile Konstrueeris vastavalt settekivimi levikule kliimavöötmete kaardi. Kliimavöötmete piirid ühtisid arvataval superkontinendil. Pangaea olemasolule viitas ka sarnaste kivimite bioloogiliste struktuuride jätkumine erinevatel kontinentidel · Laamtektoonika (põhjused, esinevad protsessid laamade servaaladel, näited maailmast) o Laamtektoonika teadus laamadest, nende liikumisest ja põhjustest. Maakera katab 50 200 km paksune jäik kiht, mis pikaajaliste pingete tulemusena kaotab sidususe ning on lõhustunud laamadeks. o Litosfääri all asub osaliselt üles sulanud astenosfäär, mis pingete tulemusena ei kaota sidusust. Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena astenosfääris

Litosfäär

vulkaanipursked? V: geotermaalenergia, kuumaveeallikad, geisrid, turismid, leidub maavarasid: vulkaaniline tuhk ja vulkaaniline klaas (obsidaan). Riigid, kus tegutseb aktiivne vulkaan: Tsiili, Indoneesia, Jaapan, Island, USA, Itaalia, Filipiinid, Paapua Uus-Guinea, Venemaa, Uus-Meremaa, Kanada. Põrkumine L-Ameerika lääneosa, Andid Lahknemine Vaikse ookeani kaguosa, Atlandi ookeani keskmäestik Kuum täpp, ookeaniline laam Hawaii Kuum täpp, mandriline laam Aafrika piirkond Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard(magma)-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast

Litosfäär Geograafia

· mandrilavade kontuurid sobivad paremini kui rannajoon (konstrueeris Maa kaari, kus kontinendid olid üheks superkontinendiks Pangea) · kivimite ja geoloogiliste struktuuride jjätkumine erinevatel kontinentidel ( eriti aafrika ja l-ameerika vahel) · sarnased fossiilid erinevatel mandriel · vastavalt teatud vanusega settekivimite levikult konstrueeris Maa kliimavöötmete kaardid. 1. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmast iga protsessi kohta. Laamtektoonika - teooria laamade tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. Laam litosfääri plokk LT põhijooned: · Maakera katab jäik, tahke kest e litosfäär, mis pikaajaliste sisepingete tulemusena on

Maa kui süsteem

kahe laama põrkepiir, mis jaotub: 1. 2 ookeanilist 2. Ookeaniline (läheb alati alla) ja mandriline - > tekib süvik ja vulkaaniline mägi. (Lõuna- Ameerika ja Nazca) 3. 2 mandrilist laamat ( Euraasia ja Araabia). Tarnsformne e kahe laama nihke piir. Kui kaks ookeanilist eemalduvad tekib õhuke ookeaniline maakoor (rift), riftiorud, pangasmäestikud ja vulkaanilise saared (nt Island, Assoorid). Ida-Aafrika murrangute vöönd- seal on Kilimanjaro. O ja O põrkumine Tihedam laam sukeldub, tekib süvik, nt Mariaani süvik: Vaikse ookeani ja Filipiini laamad ( 11022m). Kaarsaarestik (nt Jaapan, Mariaani saared, Filipiinid). Seal piirkonnas esineb maavärinaid, alla läinud laamas tekkinud pinged tekitavad maavärinaid.. *Vaikne ookean kitseneb ja sulgub. O ja M põrkumine. (subduktsioon) Nazca ja Lõuna-ameerika O sukeldub, tekivad süvikud, kurdmäestikud (nt Andid) purskavad vulkaanid ja esineb tugevaid maavärinaid. M ja M põrkumine Euraasia ja India=> Himaalaja

Litosfäär, vulkaanid, maavärinad, maakoor, laamad

· mandrilavade kontuurid sobivad paremini kui rannajoon (konstrueeris Maa kaari, kus kontinendid olid üheks superkontinendiks Pangea) · kivimite ja geoloogiliste struktuuride jjätkumine erinevatel kontinentidel ( eriti aafrika ja l-ameerika vahel) · sarnased fossiilid erinevatel mandriel · vastavalt teatud vanusega settekivimite levikult konstrueeris Maa kliimavöötmete kaardid. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmast iga protsessi kohta. Laamtektoonika - teooria laamade tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. Laam litosfääri plokk LT põhijooned: · Maakera katab jäik, tahke kest e litosfäär, mis pikaajaliste sisepingete