Eluvormid. Eluvorm on reaktsioonina keskkonnatingimustele väljakujunenud liigile omane eksisteerimisvorm. Üks tuntumaid eluvormide süsteeme pärineb taani botaanikult Raunkiær lt ning põhineb täiskasvanud taimede uuenemisstrateegial: Fanerofüüdid (Ph) uuenemispungad maapinnast enam kui 25 cm kõrgusel (olenevalt taime kasvust megafanerofüüdid, mesofanerofüüdid, mikrofanerofüüdid, nanofanerofüüdid, teistel taimedel kasvavad epifüüdid, tüvisukulendid). Puud, põõsad, liaanid, epifüütideks on näiteks paljud vihmametsade bromeelialised ja orhideed, tüvisukulendid on kõrged kaktused, piimalilled jmt. Kamefüüdid (Ch) - uuenemispungad kuni 25 cm kõrgusel. Alumine varreosa puitunud, ülemine rohtne; puhmas ehk kääbuspõõsas on kamefüüt - taimedest näiteks jõhvikas, pohl, kanarbik. Hemikrüptofüüdid (H) uuenemispungad asuvad maapinnal, neid kaitseb kulu või kõdukiht, enamus rohttaimi on hemikrüptofüüdid (kuldvits, kerahein, sõrmtarn jne). Krüptof...
katvad soomused Levik: (x) enamasti meres; () enamasti jõgedes; () enamasti järvedes; () enamasti mullas; () enamasti aerofüüsed Raku suurus: () enamasti piko; (x) enamasti nano; () enamasti mikro; () enamasti meso Põhiliseks liikide määramise tunnuseks on: (x) rakku katvate soomuste peenstruktuur; () kloroplastide arv, kuju ja paigutus; () viburite asetus ja arv; () raku kuju, suurus ja rakuseina ehitus; () rakkude jagunemise viis Cryptophyceae, Krüptomonaadid, ka krüptofüüdid e neelvetikad Krüptofüüdid on: (x) dorsoventraalse ehitusega; (x) kahe viburiga; () nelja viburiga; () kokkoidid; () apikaalselt asetsevate viburitega; () niitjad Kloroplasti katab: () 2 membraaniline kate; () 3 membraaniline kate; (x) 4 membraaniline kate; () 5 membraaniline kate Nukleomorf on: (x) endosümbiondi tuuma jäänuk; () elektrontihedam osa krüptofüüdi tuumas; () tuumaväline DNA kogumik tsütoplasmas; () morfoloogiliselt tuumale sarnanev, kuid DNA-d
konkurentsisuhted -> pikaealised puud. R-taimed – kohanenud eluks väga ebastabiilses keskkonnas, kus ressursside kasutamine ja taimede kasv on häiritud -> umbrohud. Eluvormid - ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Raunkiaer’i eluvormide põhiklassid: 1. Fanerofüüdid – uuenemispungad maapinnast kõrgemal kui 0.25 m. 2. Kamefüüdid – pungad kuni 0.25 m kõrgusel. 3.Hemikrüptofüüdid – pungad maapinnal. 4. Krüptofüüdid – pungad maa (vee) sees. Alajaotustena eristatakse: Geofüüdid – pungad säilitusorganites või mullas. Helofüüdid – pungad vees, kuid paljunemisorganid veest kõrgemal. Hüdrofüüdid – pungad vees, ka paljunemisorganid vees või veepinnal. Terofüüdid –ebasoodsa perioodi elavad üle seemnetena. Liigifond Selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada ning mis on ümbruses olemas. Tegelik liigifond – liikide hulk, mis on koosluses olemas.
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsi...
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
elamiseks. Raunkiaeri liigitus põhines taimede uuenemispungade olemasolul ja paiknemisel ebasoodsate aastaaegade ehk kriitiliste eluperioodide (külm talv, põuane suvi) üleelamiseks. Põhirühmad on fanerofüüdid (mitmeaastased taimed, uuenemispungad kõrgemal kui 25 cm maapinnast), kamefüüdid (mitmeaastased, 0,25 – 0,3 m, kuiv võikülm kliima), hemikrüptofüüdid (mitmeaastased, maapinnal või mulla pinnakihis), krüptofüüdid (mitmeaastased, mullas või veekogu põhjas), terofüüdid (üheaastsed, ebasoodne aeg seemnetena). 35.Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused. Elustrateegia – olulisimate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonidesäilimise põlvkondade jooksul. r-strateegiaga liigid – asustavad kiiresti uusi elupaiku, elukäike on lühike, järglasi palju. Nt ajutisi lokusid ja tiike asustavad liigid.
Paljunevad seemnetega; Veetranspordiks varres kujunenud trahheed; Praegu valitsev taimede rühm. Taimede eluvormid Reaktsioonina keskkonnatingimustele väljakujunenud, liigile omane kasvuvorm, liigitus kasvu-ja paljunemisorganite paiknemise järgi ebasoodsal aastaajal: · Fanerofüüdid - kogu aeg eksponeeritud, kõrgel; · Kamefüüdid ülalpool maapinda, kuid madalal; · Hemikrüptofüüdid maapinnal või pinnase ülakihis; · Krüptofüüdid sügavamal pinnases või vee all; · Terofüüdid seemnetena. Fanerofüüdid: puud, põõsad, epifüüdid, liaanid. Valitsev niiskes või parasniiskes, soojas kuni mõõdukas kliimas. 31 Kamefüüdid: puhmad = dwarf shrubs harakkuljus Alpi jänesekäpp ehk eedelweiss sookail Taime alumine osa puitunud, otsas rohtsed võrsed. Levinud kasvuvorm külma või kuiva aastaajaga paikades: tundras,
5. Leviku kriteerium - ökosüsteemi tüüp, näiteks rannataimed, alpitaimed, parasvöötme taimed, tundrataimed. Morfotüüp eluvormid ja struktuurid. Laialtkasutatav funktsionaalne rühmitus on Raunkiaer eluvormide süsteem kõrgemate taimede liigitus, mis lähtub uuenemispungade paiknemisest ebasoodsal aastaajal. Põhirühmad on fanerofüüdid (puud), kamefüüdid (põõsad) ja kemikrüptofüüdid (kõik taimed, mille talvituvad pungad on maapinnal), krüptofüüdid (pungad on maapinna all), terofüüdid (1 a taimed, mille pungad elavad talve üle seemnetes. Füsiotüüp funktsionaalsete gruppide aluseks on füsioloogilised karakteristikud. Morfoloogiline varieeruvus on enamasti suurem kui füsioloogiline, need on tihti omavahel kombineeritud. Füsiomorfotüüp kombineerib füsioloogilised ja morfoloogilised omadused. Rühmades on koos sarnase eluvormiga ja füsioloogiliselt sarnased taimed
protozooplankton, hulkraksed e. metazooplankton). Fütoplanktoni olulisemad rühmad: a) tsüanobakterid (vanemas kirjanduses sinivetikad)- enamati magevees, kuid ka ookeanis, ujuvust reguleerivad gaasivakuoolid, õhulämmastiku sidumine, nõrk ärasöömine teiste poolt. b) koldvetikad- sagedamini toitainevaestes magevetes. c) ränivetikad- oluline rühm nii meres kui ka magevees d) vaguviburvetikad- oluline rühm meres ja magevees, paljud on toksilised, põhjustavad nn veeõitsengut e) krüptofüüdid e neelvetikad- nii meres kui ka magevees f) rohevetikad- olulisemad magevetes g) silmviburvetikad- pooled autotroofid, pooled heterotroofid, oluline väikestes reostunud mageveekogudes Fütoplanktoni võrdlus MERES ja MAGEVEES · 1. Liigiline mitmeksisus väike. · 1. Liigiline mitmekesisus suur. · 2. Puuduvad või väga vähe: · 2. Ajutiste fütoplankterite ohtrus.
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
Epifüüdid – juurteta “õhutaimed”, taimed, mis kasvavad teiste taimede peal (näiteks troopilised orhideed). Kuuluvad fanerofüütide alla. 2. Kamefüüdid – “pinnataimed”, mille uuenemispungad on ebasoodsal aastaajal maadligi (kuni 25 cm), osa maapealseid osi talvitab (näiteks pohl ja puju). Hemikrüptofüüdid – mitmeaastased taimed, mille uuenemispungad paiknevad ebasoodsatel aastaaegadel maapinnal või mulla pinnakihis (näiteks maasikas). 4. Krüptofüüdid (geo-, helo- ja hüdrofüüdid) – taimed, mille paljunemisorganid on mullas või veekogu põhjas. Taime maapealsed osad talveks hävivad (näteks sibul, mugul või risoomtaimed; geofüüt (pungad säilituselundites, mullas) – kuldtäht, helofüüt (sootaim) – kaisel, hüdrofüüt (pungad mudas või vees) – vesiroos, vesihernes). 5. Terofüüdid – üheaastased taimed, mille elutsükkel lõpeb ühe aastaga. Ebasoodsa aastaaja elavad üle seemnetena (näiteks paljud rohttaimed).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
