paljud vihmametsade bromeelialised ja orhideed, tüvisukulendid on kõrged kaktused, piimalilled jmt. Kamefüüdid (Ch) - uuenemispungad kuni 25 cm kõrgusel. Alumine varreosa puitunud, ülemine rohtne; puhmas ehk kääbuspõõsas on kamefüüt - taimedest näiteks jõhvikas, pohl, kanarbik. Hemikrüptofüüdid (H) uuenemispungad asuvad maapinnal, neid kaitseb kulu või kõdukiht, enamus rohttaimi on hemikrüptofüüdid (kuldvits, kerahein, sõrmtarn jne). Krüptofüüdid uuenemispungad asuvad maa all (geofüüdid - lõokannus, tulp, sibul, kuldtäht jne) või vee all (helofüüdid vesiroosid, vesikupud, hundinuiad jmt). Terofüüdid üheaastased taimed, kes elavad ebasoodsa perioodi üle seemnetena (paljud umbrohud nagu punand, hiirekõrv, harilik piimalill jne) Eluvormide bioloogiline spekter on eluvormide protsentuaalne jaotumus mingis flooras, taimkattevööndis vôi piirkonnas. Näiteks troopikas on suhteliselt palju fanerofüüte, sealhulgas
katvad soomused Levik: (x) enamasti meres; () enamasti jõgedes; () enamasti järvedes; () enamasti mullas; () enamasti aerofüüsed Raku suurus: () enamasti piko; (x) enamasti nano; () enamasti mikro; () enamasti meso Põhiliseks liikide määramise tunnuseks on: (x) rakku katvate soomuste peenstruktuur; () kloroplastide arv, kuju ja paigutus; () viburite asetus ja arv; () raku kuju, suurus ja rakuseina ehitus; () rakkude jagunemise viis Cryptophyceae, Krüptomonaadid, ka krüptofüüdid e neelvetikad Krüptofüüdid on: (x) dorsoventraalse ehitusega; (x) kahe viburiga; () nelja viburiga; () kokkoidid; () apikaalselt asetsevate viburitega; () niitjad Kloroplasti katab: () 2 membraaniline kate; () 3 membraaniline kate; (x) 4 membraaniline kate; () 5 membraaniline kate Nukleomorf on: (x) endosümbiondi tuuma jäänuk; () elektrontihedam osa krüptofüüdi tuumas; () tuumaväline DNA kogumik tsütoplasmas; () morfoloogiliselt tuumale sarnanev, kuid DNA-d
konkurentsisuhted -> pikaealised puud. R-taimed – kohanenud eluks väga ebastabiilses keskkonnas, kus ressursside kasutamine ja taimede kasv on häiritud -> umbrohud. Eluvormid - ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Raunkiaer’i eluvormide põhiklassid: 1. Fanerofüüdid – uuenemispungad maapinnast kõrgemal kui 0.25 m. 2. Kamefüüdid – pungad kuni 0.25 m kõrgusel. 3.Hemikrüptofüüdid – pungad maapinnal. 4. Krüptofüüdid – pungad maa (vee) sees. Alajaotustena eristatakse: Geofüüdid – pungad säilitusorganites või mullas. Helofüüdid – pungad vees, kuid paljunemisorganid veest kõrgemal. Hüdrofüüdid – pungad vees, ka paljunemisorganid vees või veepinnal. Terofüüdid –ebasoodsa perioodi elavad üle seemnetena. Liigifond Selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada ning mis on ümbruses olemas. Tegelik liigifond – liikide hulk, mis on koosluses olemas.
(maa peal või maa-all) ja funktsiooni järgi. Fanerofüüdid – uuenemispungad on maapinnast rohkem kui 0.25 m kõrgusel. Maapealsed osad püsivad ebasoodsal aastaajal või puudub selline aastaaeg. Kamefüüdid – pungad kuni 0.25 m kõrgusel maapinna kohal, vähemalt osa maapealseid osi elab ebasoodsa aastaaja üle. Hemikrüptofüüdid – pungad paiknevad maapinnal. Krüptofüüdid – pungad paiknevad maa sees (sibulad, mugulad, risoomid), maapealsed osad ebasoodsaks aastaajaks hävivad. Alajaotustena eristatakse: Geofüüdid – pungad paiknevad säilitusorganeis või mullas. Helofüüdid – pungad vees, kuid reproduktiivorganid arenevad veest kõrgemal Hüdrofüüdid – pungad vees, ka reproduktiivorganid paiknevad vees või veepinnal Terofüüdid – elavad ebasoodsa perioodi üle seemnetena.
Raunkiaer'i eluvormide põhiklassid: 1.fanerofüüdid (Ph) uuenemispungad on maapinnast rohkem kui 0.25 m kõrgusel. Maapealsed osad püsivad ebasoodsal aastaajal või puudub selline hoopis.enim troopilises vihmametsas, üldine normaalspekter 2.kamefüüdid (Ch) pungad kuni 0.25 m kõrgusel maapinna kohal, vähemalt osa maapealseid osi elab ebasoodsa aastaaja üle; 3.hemikrüptofüüdid (H) pungad paiknevad maapinnal;enim tundras, segametsas,stepis,parasvötme normaalspektris 4.krüptofüüdid (Cr) pungad paiknevad maa (vee) sees, maapealsed osad ebasoodsaks aastaajaks hävivad. Alajaotustena eristatakse: 4.1geofüüdid pungad paiknevad säilitusorganeis või mullas; 4.2helofüüdid pungad vees, kuid reproduktiivorganid arenevad veest kõrgemal; 4.3hüdrofüüdid pungad vees, ka reproduktiivorganid paiknevad vees või veepinnal; 4.4terofüüdid (Th) elavad ebasoodsa perioodi üle seemnetena.
elamiseks. Raunkiaeri liigitus põhines taimede uuenemispungade olemasolul ja paiknemisel ebasoodsate aastaaegade ehk kriitiliste eluperioodide (külm talv, põuane suvi) üleelamiseks. Põhirühmad on fanerofüüdid (mitmeaastased taimed, uuenemispungad kõrgemal kui 25 cm maapinnast), kamefüüdid (mitmeaastased, 0,25 – 0,3 m, kuiv võikülm kliima), hemikrüptofüüdid (mitmeaastased, maapinnal või mulla pinnakihis), krüptofüüdid (mitmeaastased, mullas või veekogu põhjas), terofüüdid (üheaastsed, ebasoodne aeg seemnetena). 35.Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused. Elustrateegia – olulisimate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonidesäilimise põlvkondade jooksul. r-strateegiaga liigid – asustavad kiiresti uusi elupaiku, elukäike on lühike, järglasi palju. Nt ajutisi lokusid ja tiike asustavad liigid.
Paljunevad seemnetega; Veetranspordiks varres kujunenud trahheed; Praegu valitsev taimede rühm. Taimede eluvormid Reaktsioonina keskkonnatingimustele väljakujunenud, liigile omane kasvuvorm, liigitus kasvu-ja paljunemisorganite paiknemise järgi ebasoodsal aastaajal: · Fanerofüüdid - kogu aeg eksponeeritud, kõrgel; · Kamefüüdid ülalpool maapinda, kuid madalal; · Hemikrüptofüüdid maapinnal või pinnase ülakihis; · Krüptofüüdid sügavamal pinnases või vee all; · Terofüüdid seemnetena. Fanerofüüdid: puud, põõsad, epifüüdid, liaanid. Valitsev niiskes või parasniiskes, soojas kuni mõõdukas kliimas. 31 Kamefüüdid: puhmad = dwarf shrubs harakkuljus Alpi jänesekäpp ehk eedelweiss sookail Taime alumine osa puitunud, otsas rohtsed võrsed. Levinud kasvuvorm külma või kuiva aastaajaga paikades: tundras,
5. Leviku kriteerium - ökosüsteemi tüüp, näiteks rannataimed, alpitaimed, parasvöötme taimed, tundrataimed. Morfotüüp eluvormid ja struktuurid. Laialtkasutatav funktsionaalne rühmitus on Raunkiaer eluvormide süsteem kõrgemate taimede liigitus, mis lähtub uuenemispungade paiknemisest ebasoodsal aastaajal. Põhirühmad on fanerofüüdid (puud), kamefüüdid (põõsad) ja kemikrüptofüüdid (kõik taimed, mille talvituvad pungad on maapinnal), krüptofüüdid (pungad on maapinna all), terofüüdid (1 a taimed, mille pungad elavad talve üle seemnetes. Füsiotüüp funktsionaalsete gruppide aluseks on füsioloogilised karakteristikud. Morfoloogiline varieeruvus on enamasti suurem kui füsioloogiline, need on tihti omavahel kombineeritud. Füsiomorfotüüp kombineerib füsioloogilised ja morfoloogilised omadused. Rühmades on koos sarnase eluvormiga ja füsioloogiliselt sarnased taimed
protozooplankton, hulkraksed e. metazooplankton). Fütoplanktoni olulisemad rühmad: a) tsüanobakterid (vanemas kirjanduses sinivetikad)- enamati magevees, kuid ka ookeanis, ujuvust reguleerivad gaasivakuoolid, õhulämmastiku sidumine, nõrk ärasöömine teiste poolt. b) koldvetikad- sagedamini toitainevaestes magevetes. c) ränivetikad- oluline rühm nii meres kui ka magevees d) vaguviburvetikad- oluline rühm meres ja magevees, paljud on toksilised, põhjustavad nn veeõitsengut e) krüptofüüdid e neelvetikad- nii meres kui ka magevees f) rohevetikad- olulisemad magevetes g) silmviburvetikad- pooled autotroofid, pooled heterotroofid, oluline väikestes reostunud mageveekogudes Fütoplanktoni võrdlus MERES ja MAGEVEES · 1. Liigiline mitmeksisus väike. · 1. Liigiline mitmekesisus suur. · 2. Puuduvad või väga vähe: · 2. Ajutiste fütoplankterite ohtrus.
eluvormid Eluvormid Eluvorm ehk ökobiomorf on vormitekkeprotsessi elementaarühik, mis tekib keskkonnatingimuste kompleksi mõju tulemusena Eristumine geneetilise kontrolli all, ainult tugeva mõjutuse tõttu võivad mutatsioonide, rekombinatsioonide ja polüpoidseuse alusel toimuda hüppelised muutused Eluvormide süsteem C. Raunkiaeri järgi: ◦ Fanerofüüdid, kamefüüdid, hemikrüptofüüdid, krüptofüüdid, terofüüdid, epifüüdid, aerofüüdid ◦ Süsteem erineb oma lihtsuse ja loogilisuse poolest ◦ Arvestab füsioloogilist ja morfoloogilist aspekti ◦ Universaalne kõigi taimede jaoks Ökoloogilised rühmad Ühe vormitekkelise tähtsusega kohastunud taimed ühendatakse ökoloogilisteks rühmadeks Niiskustingimustega kohtastumise alusel: ◦ Kserofüüdid: kasvukohtades ajutine või alaline veepuudus;
Epifüüdid – juurteta “õhutaimed”, taimed, mis kasvavad teiste taimede peal (näiteks troopilised orhideed). Kuuluvad fanerofüütide alla. 2. Kamefüüdid – “pinnataimed”, mille uuenemispungad on ebasoodsal aastaajal maadligi (kuni 25 cm), osa maapealseid osi talvitab (näiteks pohl ja puju). Hemikrüptofüüdid – mitmeaastased taimed, mille uuenemispungad paiknevad ebasoodsatel aastaaegadel maapinnal või mulla pinnakihis (näiteks maasikas). 4. Krüptofüüdid (geo-, helo- ja hüdrofüüdid) – taimed, mille paljunemisorganid on mullas või veekogu põhjas. Taime maapealsed osad talveks hävivad (näteks sibul, mugul või risoomtaimed; geofüüt (pungad säilituselundites, mullas) – kuldtäht, helofüüt (sootaim) – kaisel, hüdrofüüt (pungad mudas või vees) – vesiroos, vesihernes). 5. Terofüüdid – üheaastased taimed, mille elutsükkel lõpeb ühe aastaga. Ebasoodsa aastaaja elavad üle seemnetena (näiteks paljud rohttaimed).
annaabi.ee 
