Kristina
Šmigun – Vähi
Siis
kui väljas külm on ilm
läheb temal soojaks hing.
Selga tõmbab dressi valge
ja
rõõmsalt hüppab lumehange.
Alla
paneb suusad pikkad
ja
aastast korraldatakse lisaks põhivahemaale ka lühikese vahemaaga maratoni. Pärast esimest maratoni aastal 1960 on Tartu maraton ära jäänud 12 aastal. Viimati, 2008. aastal, jäi maraton ära kehvade lumeolude tõttu. VÕITJAD AASTAL 2013 Põhimaa võitjad: Simen Haakon Oestensen 2:45:01 Sandra Hansson 2:58:53 Osalejate arv: täpset arvu ei tea 11. Eestlaste parimad saavutused suusatamises (3tk), võistlus ja sportlane Kristina Smigun-Vähi Olümpiamängud 2006 Torinos Kuld, olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus Kuld, olümpiavõitja 10 km klassikas Maailmameistrivõistlused Val di Fiemmes: Kuld,maailmameister topeltjälitussõidus (5 km klassika + 5 km vabastiilis). Andrus Veerpalu 2002. aasta taliolümpiamängud Salt Lake Citys Kuld,olümpiavõitja 15 km klassikas 2006. aasta taliolümpiamängud Torinos Kuld, olümpiavõitja 15 km klassikas
....5 5.Isklik elu: mehele minek ja lapsed vs. Karjäär..................................7 6.Tunnustused.......................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................9 Kasutatud allikad.................................................................................10 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin Eesti endise suusasportlase, Kristina Smigun-Vähi, eluloo , kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Kristina Smigun-Vähi sündis Tartus 23.veebruril 1977. aastal ning veetis seal lapsepõlve ja noorusaastad sealt sai alguse ka tee tippu sportlsena . Kristina Smigun-Vähi: kindlameelne ja teotahteline isiksus , kuid samas nii suure tahtejõu ja võitleja hingega omadused , mis suusatajal vajalikud. Kristina on ennast spordiajalukku kirjutanud visa hinge ja raske tööga , kuid just
Suusatamine on väga paljudele üks vaba aja veetmise viise. Selle spordialaga võib tegeleda alates 3-4 aastaselt kuni kõrge eani. Rahvaspordialana ei eelda suusatamise kuigi kõrgeid kehalisi võimeid ega ka tehnilist meisterlikkust. Miks on suusatamine inimestele kasulik? · Sobiv talvise liikumisvajaduse rahuldamiseks. Talvel oleme tubase eluviisiga, suusatamine aga viib meid loodusesse, värske õhu kätte. · Suusatamine on vaheldusrikas spordiala nii tingimuste kui iseloomu poolest. · Suusatamine on tervislik. Me kohaneme pakase, tuule ja tuisuga - organism karastub ja tugevneb. Värske õhk ja päike mõjuvad soodsalt. Suusatajad saab enamasti jagada kolmeks : · Juhusuusatajad, kelle tervis on korras ja sportimishuvisid ei ole. · Trimmisuusatajad, kes sõidavad tervise huvides, s.o. hea kehalise ja vaimse seisundi säilitamiseks regulaarselt ja tahavad kaasa teha mõnel pikal rahvasõidul. · Suusamaratonist
tunnistab ta, et oli stardi eel väga närvis. «Olen rahul, et suutsin seda tunnet eilse õhtuni eemal hoida. Lõpuks tundsin, kuidas värin tuli peale,» kirjeldab ta ning 4 tunnistab, et võidusõit imes temast välja viimsedki jõuvarud. Sellest rääkides on selge, et ta on oma hõbedaga väga rahul. «Mul pole midagi kahetseda, andsin endast kõik!» 5 Eesti suusatajad olümpial taseme järgi jaotatuna SUPERTASE · Kristina Smigun-Vähi (murdmaasuusatamise 10 km (v) olümpiahõbe, 30 km (kl) 28., suusavahetusega sõidu katkestamine) Lugedes viimase nädala internetikommentaare, tahaks küsida: inimesed, kas te olete hulluks läinud? Kahel viimasel distantsil ebaõnnestunult esinenud Smigun-Vähit mustatakse, nagu poleks ta olümpia alguses hõbedat võitnudki. Halloo! Pärast sünnitust tippsporti naasnud suusakuninganna väärib ainult imetlust. Medal aga näitab tema supertaset
Kadrioru Saksa Gümnaasium Patrick Lainevool Suusatamine Referaat Juhendaja: õp. Indrek Drell Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................3 Suusatamine................................................................................................................4 Varustus.......................................................................................................................8 Ajalugu........................................................................................................................11 Eesti ajalugu...............................................................................................................13 Võistlused...................................................................................................................21 Suus
Jüri Gümnaasium KRISTINA SMIGUN-VÄHI VÕITLEJA JA VÕITJA Uurimistöö Robert Rivik 10.r klass Juhendaja: õp Siim Palu Jüri 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev uurimistöö käsitleb kahekordse olümpiavõitja, Eesti suusasportlase Kristina Smigun-Vähi elu ja sportlasekarjääri. Kristina tahtejõud ja sihikindlus on viinud ta vaatamata korduvatele ebaõnnestumistele murdmaasuusatamises maailma tippsportlaste hulka. Ta on esimene ja tänaseni ainuke eestlanna, kes on võitnud samalt olümpialt kaks kuldmedalit. Uurimistöö teema valikul lähtusin oma huvist spordi ja tippsportlase karjääri vastu ning lähenevate taliolümpiamängude aktuaalsusest, kus Eesti favoriidiks peetakse just Kristinat.
TALLINNA 32. KESKKOOL KRISTINA SMIGUN Referaat Koostaja: Ella Käi 12b klass Tallinn 2009 SISUKORD Kes on Kristina Smigun? ..................................................................................... 2 Kristina ja suusatamine ........................................................................................ 3 Kristina saavutused .............................................................................................. 5 Torino olümpiakullad .......................................................................................... 7 Kristina tagasilöögid .................................
...........................................................................................................19 4.4.2. Sportlikud saavutused ............................................................................................20 4.4.3 Tunnustused ............................................................................................................20 4.4.4. Isiklikku..................................................................................................................20 4.5. Kristina Smigun-Vähi ...................................................................................................20 4.5.1. Sporlikud saavutused..............................................................................................21 4.5.2. Treenerid ................................................................................................................21 4.5.3. Tunnustused .............................................................................................................
Kõik kommentaarid