Kreeka polised ja demokraatia (1)

1. Kreeka polised ja demokraatia
Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid

• 2000- 1400 eKr, legendaarse kuninga Minose valitsusajal, oli Kreeta saarel hiilgeaeg , seda kõrgkultuuri nimetatakse minoiliseks tsivilisatsiooniks.
  
• Perioodile oli iseloomulik losside esile kerkimine, neist tuntuim Kreetal oli Knossos .
  
• Hiljem hakkas ka Mandri-Kreeka jõudsalt arenema, ka sinna tekkisid suured, müüridega lossid, neist tuntum kuulsa lõviväravaga Mükeene.
  
• Kreeklased vallutasid seejärel ka Kreeta ning tõusid seeläbi ka Knossose valitsejaks.
  
• 12. sajandil eKr tabasid tänu rahvaste liikumisele Kreekat purustused , tänu millele vähenes elanikkonna arvukus, inimesed olid vaesemad, lossid jäeti maha.
  

• 8.-6. saj eKr hakkas ühiskond taaskord arenema.
  
• Tõusis esile rikas ülemkiht ehk aristokraadid (aristokraatia – parimate võim).
  
• Põhiline elatusallikas inimestele oli põlluharimine .
  
• Vahel langesid vaesed talupojad, kes olid laenudega hädas, aristokraatiast sõltuvateks rentnikeks. Talupoegasid müüdi ka orjadeks .
  
• Kujunes välja orjanduslik ühiskond.
  
• Orjad olid kas vangi langenud kreeklased või läbi sõja saadud või ostetud välismaalased, keda kasutati pea kõigis eluvaldkondades.
  

• Umbes samal perioodil sai alguse ka kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel.
  
• Otsiti põlluharimiseks sobivamaid maid või nt metallimaardlaid.
  
• Kokkupuutes teiste rahvastega, hakkasid kreeklased end nimetama helleniteks ja välismaalasi barbariteks.
  

• Kreeka tähestik alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal.
  
• Elementaarset kirjaoskust hakati pidama enesestmõistetavaks.