Tütarlapsed Pikkus Jala nr Aritmeetiline keskmine Mood Mida näitab mood? Mediaan Mida näitab mediaan? Minimaalne väärtus Maksimaalne väärtus Standardhälve Mida näitab standardhälve? 3. Koosta tüdrukute lehele eelmise tabeli alla pikkuse ja jala numbri vaheline korrelatsiooniväli ( Lisa juurde regressioonisirge ning arvuta korrelatsioonikordaja. Kas me saame väita, et mida pikem tüdruk, seda suurem jalanumber? 4. Koosta tulpdiagramm iga tüdruku jalanumbri kohta. (Koosta see tüdrukute lehele) Lisa diagrammile jalanumbrite aritmeetilist keskmist iseloomustav sirge. Värvi kõige suuremat jalanumbrit iseloomustav tulp roheliseks ja kõige väiksemat kolla 5. Salvesta töö ning saada õpetajale [email protected]
.......................................................................................... 9 2.3.3 Variatsioonikordaja...............................................................................................9 2.3.4 Mediaan ja mood...................................................................................................9 2.Analüüs..............................................................................................................................10 3.1 Korrelatsiooniväli ja regressioonisirge.......................................................................10 3.2 Korrelatsioonikordaja.................................................................................................10 Kokkuvõte........................................................................................................................ 11 2 Sissejuhatus
.................................................................................9 2.4.4 Mediaan ja mood...................................................................................................9 Mo = 3,5............................................................................................................................. 9 3.Analüüs..............................................................................................................................10 3.1 Korrelatsiooniväli ja regressioonisirge.......................................................................10 3.2 Korrelatsioonikordaja.................................................................................................10 4.Kokkuvõte..................................................................................................................... 11 2 Sissejuhatus
4242 -0.0348 0.0647 1. Leidke keskväärtused ja paigutage hinnete alla [=AVERAGE 0.5375 2. Leidke standard hälve ja paigutage keskväärtuste alla [=ST 0.1269 3. Arvutage hinnetest parempoolsed lahtrid 1.5454 4. Kontrolliks leidke tabeli alla funktsioon [=CORREL] 0.8362 5. Leidke korrelatsiooniväli 0.1394 2.2297 0.1269 8.9961 Korrelatsiooni joonis 0.8996 0.8996 20 30 40 50 60 70 80 90
Defineeri mõisted: Statistika Matemaatiline statistika Üldkogum. Näide. Üldkogu uurimisel on kaks võimalust: Valim. Kuidas on seotud üldkogu ja valim? Millised on nõuded valimile? Valimi moodustamise viisid. Statistiline rida. Variatsioonirida. Sagedustabel. Diagramm. Mood. Mediaan. Aritmeetiline keskmine. Variatsiooni ulatus. Hälve. Dispersioon. Standardhälve. Korrelatsiooniväli. Normaaljaotus. Statistika mõisted Andmete esitamine 1.Statistika - teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. 2.Matemaatiline statistika on matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. 3.Statistikas on oluline uurimise objekt - üldkogum. 4.Üldkogum on kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Üldkogumi uurimisel on kaks võimalust:
Matemaatiline statistika - Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. - Üldkogum on looduse/ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. - Üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Valim: - Igal üldkogumi objektil peab olema võimalus valimisse sattuda. -Valim peab olema arvukas. Kõikne valim ehk üldkogum. Andmete kogumine ja ettevalmistamine töötlemiseks 1) Arvtunnus (kvantitatiivne) - diskreetsed -pidevad -Juhuslik valik -Planeeritud valik -Järjestatud 2) Mittearvtunnus (mittekvantitatiivne) -kodeeritud -Nominaaltunnus: Pärast kodeerimist ei ole mõtet järjestada. -Järjestustunnus: 5 v.hea; 4 hea; 3 rahuldav jne. Binaarne tunnus...
Kogu variatsioonirea hälvete summa on 0. 18. Dispersioon hälvete ruutude aritmeetiline keskmine. Tähis ². 19. Standardhälve on ruutjuur dispersioonist. Tähis . 20. Variatsioonikordaja standardhälve ja keskväärtuse suhe. Esitatakse tavaliselt protsentides. Tähis V. 21. Korrelatsioon - nähtuste vastastikune sõltuvus ehk suhe, mille tõttu muutused ühes nähtuses kutsuvad esile ka muutused teises nähtuses. 22. Korrelatsiooniväli on kordinaattasandile kantud punktihulk, kus iga punkti x- koordinaadiks on uuritava objekti esimese tunnuse väärtus ja y- kooridnaadiks sama objekti teise tunnuse väärtus. 2. Andmed ja arvutused 2.1 Ajalugu 1. Statistiline rida: 5;5;4;4;4;4;5;4;5;5;4;5;3;3;3;3;4;4;3;3 2. Variatsioonirida: 3;3;3;3;3;3;4;4;4;4;4;4;4;4;5;5;5;5;5;5 3. Sagedustabel: 4. Sagedustabel protsendina: 5. Arvutused: 6
6.1.3 Determinatsioonikordaja: 2 s 55003940.02 r 1 r2 1 2 sv 47983916,47 6.2 Kontrollime tulemust Exceli funktsiooni abil: r2 = 0.88537005 6.3 Järeldus: Lineaarne regressioonimudel kirjeldab mõõdetud suurusi hästi 0,8 0 88,5% sõltuva muutuja (sündinud laste) kogumuudust on kirjeldatud regressioo 7. X ja Y tunnuste graafik Abiellude arvu ja sündinute laste arvu korrelatsiooniväli koos regressioonisirg Sündinute 30000 laste arv 25000 20000 f(x) = 1.3411860293x + 5767.4714469089 15000 R² = 0.8853700495 10000 5000 4000 6000 8000 10000 12000 14000 Abiellude arv 20000 f(x) = 1.3411860293x + 5767.4714469089
Matemaatika ja füüsika hinded kuuluvad järjestustunnuste alla. Järjestustunnus on tunnus, mille väärtusi saab sisu põhjal järjestada. Järjestustunnused kuuluvad mittearvuliste tunnuste hulka. Järjestustunnuseid saab ka esitada sõnadega, mitte ainult numbritega. Näiteks hindeid saab peale arvude ka väljendada sõnadega: väga hea, hea, keskpärane ja puudlik. 6 8. Kahe tunnuse analüüs 8.1. Hajuvusdiagramm ehk korrelatsiooniväli Korrelatsiooniväljaks nimetatakse koordinaattasandile kantud punktihulka, kus iga punkti x- koordinaadiks on mingi objekti esimese tunnuse väärtus ja y-koordinaadiks sama objekti teise tunnuse väärtus. Korrelatasioonivälja kuju järgi saab iseloomustada sõltuvust. Kahe juhusliku suuruse vahel on positiivne korrelatsioon, kui esimese suuruse kasvades kasvab ka teine suurus. Kahe juhusliku suure vahel on negatiivne korrelatsioon, kui esimese suuruse kasvades teine suurus kahaneb.
2. Tunnuse väärtus kujuneb paljude üksteisest sõltumatute nõrgalt mõjuvate faktorite toimel. 3. Tunnuse väärtuse suurenemine üle keskmise ja vähenemine alla keskmise on võrdvõimalik. 26. Milles seisneb kolme sigma reegel? Keskväärtuse ja standardhälbe suurusest 68% kuulub lõiku (1 sigma) Keskväärtuse ja standardhälbe suurusest 95% kuulub lõiku (2 sigma) Keskväärtuse ja standardhälbe suurusest 99,7% kuulub lõiku (3 sigma) 27. Mis on korrelatsiooniväli? -Koordinaattasandile kantud punktihulk, kus iga punkti x-koordinaadiks on mingi objekti esimese tunnuse väärtus ja y-koordinaadiks selle sama objekti teise tunnuse väärtus. 28. Millal on kahe juhusliku suuruse vaheline korrelatsioon positiivne, millal negatiivne? Positiivne kui esimese suuruse kasvades kasvab ka teine suurus. Negatiivne kui esimese suuruse kasvades teine suurus kahaneb. 29
8 7 6 7 8 10 11 12 Sünnikuu sünnikuud 12 1 11 10 2 3 8 5 6 7 7. Korrelatsiooniväli 1) Matemaatika eksami hinnete ja punktide korrelatsioon x y 23 2 23 3 matemaatik 5 25 3 30 3 33 3 35 3 4 36 3 36 3 H
Nõo Reaalgümnaasium STATISTIKATÖÖ Nõo Reaalgümnaasiumi lõpetanute edasiõpingud Koostaja: Triin Kaaver 12 A Juhendajad : Kaja Kasak, Sirje Sild ...
Kui variatsioonkordaja on umbes 50%, siis tunnus normaalse hajuvusega (keskmine kirjeldab tegelikku tüüpilist väärtust), kui tunduvalt üle 50%, siis tunnus hajus, kui tunduvalt alla 50%, siis tunnus väga vähe hajus. Kui kõik tunnuse kõik väärtused valimis on samad, siis v on 0%. 23. Sagedustabel, - Sagedustabeli võtab andmetabelist kokku, mitmel objektil mingit väärtust esineb, ehk esitab vastava sageduse hajuvusdiagramm, - Hajuvusdiagramm ehk korrelatsiooniväli kajastab kõiki valimi objekte. Punkti x-koordinaadiks on esimese tunnuse väärtus ja y-koordinaadiks teise tunnuse väärtus. Kui hajuvusdiagrammil punktid paiknevad tõusvas või langevas "pilvekeses", siis viitab see ühisele tendentsile tunnuste käitumises erinevad suundumusjooned kas kasvav (kasvavas pilves), kahanev või ilma suundumuseta (ümaras pilves) 24. Aegrida, - nimetatakse arvandmete rida, mis kirjeldab suuruse ajalist muutumist (reas
Matemaatika Riiklik õppekava: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1140/1201/1002/VV2_lisa3.pdf# Gümnaasium matemaatika 1.-5 kursus Õppeaine: Matemaatika (lai kursus) Klass: 10. klass 1. Õppekirjandus: l.Lepmann, T.Lepmann, K.Velsker Matemaatika 10.klassile 2. Õppeaine ajaline maht: 5 kursust (175 tundi) 3. Õppeaine eesmärgid:õpilane 1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest; 2) tõlgendab erinevaid matemaatilise informatsiooni esituse viise; 3) kasutab matemaatikat igapäevaelus esinevates olukordades; 4) väärtustab matemaatikat, tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest; 5) arendab oma intuitsiooni, arutleb loogiliselt ja loovalt; 6) kasutab matemaatilises tegevuses erinevaid teabeallikaid; 7) kasutab arvutiprogramme matemaatika õppimisel. Õppeaine sisu: Käsitlevad teemad Käsitlevad Õpitul...
Nõo Reaalgümnaasium MATEMAATILISE STATISTIKA UURIMUS Õpilaste hinnang ühiselamu tubadele, sanitaartingimustele ja koolitoidule. Joonas Hallikas 12A Juhendajad: Kaja Kasak Sirje Sild Nõo 2010 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................................2 Üllesande püstitus...........................................................................................................................3 Mõisted...........................................................................................................................................4 Valemid........................................................................................................................
Nõo Reaalgümnaasium NRG õpilased ja reisimine Ees- ja perekonnanimi Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Nõo 2011 Sisukord Sisukord 2 Statistika mõisted 3 Sissejuhatus 5 Kodeerimiseeskiri 6 Andmed 7 Vastanute sugu ja reisieelistused 9 Sõiduvahendid 10 Kaugeimad sihtpunktid 11 Õpitulemused 12 NRG õpilased ja võõrkeeled 13 Vanuse ja sõiduvahendi vaheline seos 16 Kokkuvõte 17 Statistika mõisted Statistika teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist, analüüsimist ...
o Kui juhusliku suuruse asemel vaadatakse üksikmõõtmiste aritmeetilist keskmist, siis selle hajuvus (ja ka dispersioon) vähenevad võrdeliselt katsete arvuga. o Libisevat keskmist kasutatakse aegridade keskmistamisel (nn kaalutud keskmist), kus antud hetkele vastava keskmise arvutamisel võetakse ajaliselt kaugemad väärtused arvesse nõrgema kaaluga. · Korrelatsioon. o Korrelatsioon on tunnustevaheline seos. Korrelatsiooniväli e hajumisellips näitab, kus antud punktid asuvad, ellipsi pikemat pooltelge nimetatakse regressioonisirgeks. o Korrelatsioonikoefitsent näitab kui tugev side on. Omab väärtusi -1 < rxy < 1. Kui =1, siis on punktid tõusval regressioonisirge, kui = -1, siis asuvad punktid langeval regressioonisirgel (mõlemal juhul seos maksimaalne), kui =0, siis seos puudub. · Pidevad juhuslikud suurused, jaotusfunktsioon.
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise instituut Annika Krutto ANDMEANALÜÜS SOTSIAALTEADUSTES Loengukonspekt Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................................3 1. ANDMEANALÜÜSI põhimõisted ......................................................................................... 3 1.1 Üldkogum ja valim............................................................................................................... 3 1.2. Valimi valikumeetodid.........................................................................................................4 1.3. Mõõtmismeetod ja mõõtmisvahend ....................................................................................5 1.4. Andmetabel................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
