93
riiki 109-st, kelle territooriumil korallrahud paiknevad, on teatanud
nende kahjustumisest. Turism , kalandus ning
suveniirikaubandus,merereostus, mudaga üleujutamine ning
kliimamuutused kahjustavad korallrahusid.
Korallid tunnevad end kõige paremini puhtas , madalas ning soojas merevees ,
kus temperatuuride erinevus pole suur, setete hulk on aga minimaalne
ja hoovused võimaldavad veel sageli vahetuda.Kõigi maailma merede korallrahud on koduks umbes poolele miljonile loomaliigile,
sealhulgas tõenäoliselt kolmandikule kõigist kalaliikidest.
Korallrahude
läheduses käib töönduslik kalapüük . Peale selle kaitsevad korallrahud kaldaid lainete ja erosiooni eest. Paljude riikide jaoks
on oluline turismist saadav tulu, mis mitmetes piirkondades areneb
just tänu kaunitele veealustele korallsaartele.
2. Aja jooksul hakkab saar vaikselt vajuma, kuid korallid jätkavad kasvamist. 3. Saar kaob, aga saart ümbritsenud korallatoll jääb alles. Atollile kuhjub saarest allesjäänud liiv ja tekivad saarekesed, kus hakkavad aja jooksul kasvama ka palmid ja muud taimed. Korallidele ja vetikatele, mis moodustavad atolle, on vaja teatud tingimusi elutegevuseks. Nendeks on puhas hapnikurikas ja soe merevesi ning küllaldaselt valgust. Kõige sobivam temperatuur korallide kasvuks on 28...30°C. Seega võime järeldada, et atolle võib leida madala ja puhta veega troopilise ja ekvatoriaalse kliimaga ookeanides. Korallidele "meeldib" lainetus, sest lained rikastavad vett hapnikuga. Jõgede suudmealadel korallriffe ei ole, sest jõe setted teevad vee sogaseks, mis korallidele ei sobi. Samuti ei meeldi korallidele riimvesi. Suurte jõgede, nagu Amazonas, suudmealadel korallrahusid ei ole
· Ettekannete teemad : vt tv lk 54 "punase raamatu" aadress ! , http://bio.edu.ee/taimed · miks on taim-looom kaitse alla võetud ja mitmendasse kaitsealuste liikide kategooriasse nad kuuluvad . · Mille alusel jagatakse kaitsealusaid liike katekooriatesse ? · Mis on sinu liigi ohustatuse põhjus? · Liigi kirjeldus: välimus , paljunemine , toitumine(loomadel) , elupaik jne.. · liigi tähtsus ökosüsteemis ja inimeste jaoks · midagi huvitavat · ettepanekuid liigi kaitsmiseks , "päästmiseks" . I KATEGOORIASSE kuuluvad kõige ohustatumad liigid, need on
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise
vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui varem) ja 1890. aastaks elas Maal 1,6 miljardit inimest. Järgmine rahvastiku kahekordistumine toimus aga veelgi kiiremini 72 aastaga ja 1962 aastaks elas Maal juba 3,2 miljardit inimest. 1980 aastaks loeti meie planeedil kokku 4,5 miljardit inimest, 1987. a. 5 miljardit ja 1999. a.
Kõik kommentaarid