10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristen300
Õppematerjali autor
Uurimustöö Keskkond ja säästev areng Jõhvi 2011 Sisukord Keskkonnakorraldus · Eesti keskkonnapoliitika · Maailm ja keskkond Loodus · - Looduskaitse Säästev eluviis · - Kliimamuutus · - Kemikaalid ja keskkond · - Energia tarbimine Prügi Ohud keskkonnale Sissejuhatus Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata. Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid
....................................................6 2.1 Jäätmemajanduse arendamine.....................................................................................7 Kokkuvõte............................................................................................................................8 Kasutatud materjal...............................................................................................................9 Inimkonna jätkusuutlikkuse tagamisel on tähtsal kohal säästev areng. Säästva arengu ülesanne on loodusressursse võimalikult ökonoomselt kasutades tagada kõrge elukvaliteet ning puhas keskkond täna ja tulevikus. Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata. Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda
Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Keskkond ja säästev areng Koostaja: Juhendaja 2011 Keskkond ja säästev areng Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved saavad
Ökomärgised võeti kasutusele, et lihtsustada tarbijal osta tooteid, mis on keskkonnale vähem kahjulikumad, sest toodete enda informatsiooni põhjal on väga raske aru saada milline on hea ja keskkonnasõbralik toode. Ökomärgise eesmärk on edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale, aidata sellega kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele. Samuti on eesmärgiks tõsta tarbija teadlikkust keskkonna osas ning mõjutada turgu müüma rohkem keskkonda hoidvaid tooteid. 5 Säästev areng Eestis Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna nii täna kui tulevikus. Eesti säästva arengu rahvusliku strateegia alused tulenevad 1995. aastal Riigikogu
............................................. 43 3.1. Hinnangud Eesti elanike keskkonnateadlikkusele ........................................................... 43 3.2. Hinnangud keskkonnakaitse arengutele ......................................................................... 45 4. Keskkonna-alased hoiakud .................................................................................. 47 4.1. Arusaamad inimese ja keskkonna vastastikusest mõjust ............................................... 47 4.1.1. Inimese kui liigi eelisõigused ...................................................................................................... 47 4.1.2. Inimese mõju keskkonnale ......................................................................................................... 49 4.1.3. Keskkonnaprobleemide ulatus ning tulevikuperspektiivid ..........................
mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale(www.miksike.ee). Jäätmete teke käib kaasas majanduslike hüvedega. Paljud jäätmed keskkonnale ohtlikud. Suur probleem maailmas ja ka Eestis. Jäätmete koostis on muutunud. Linnastumine on peapõhjus. Järelikult jäätmed konsentreeruvad ühte kohta. Muutuvad meie tarbimisharjumused. Sajandi alguses tekkis 2,5 kg olmejäätmeid aastas. Praegu 400-500 kg aastas. Tekkemehhanismile on pööratud vähe tähelepanu. Printsiip "Kõikkide asjade vältimine, ennetamine"
nüüd mitu korda tõsisem.» Prantslaste arvates on tegemist lausa inimkonna tulevikku ohustava küsimusega. Belglaste sõnul peab aga võitlust loodusjõududest tuleneva ohu vastu alustama meie julgeolekukäsitluse ümbersõnastamisest. Probleem on selles, et me ei saa enam lubada endale seisukohta, nagu ei muutuks planeedi olukord praegusega võrreldes. ÜRO peasekretär Ban Ki Moon sõnas, et meie keskkonna olukord on vägagi murettekitav. Kuid mis sunnib eespool mainitud kõnelejaid selliseid murelikke avaldusi tegema? Kas tõesti vaid kliimamuutused? Meid ähvardav oht on viimase kahe aasta jooksul oluliselt kasvanud ja loodusõnnetuste tagajärjed aina tõsisemaks muutunud. Probleemi olemasolu kinnitavad hiljutised teadusuuringud. Nende mõned võimalike looduskatastroofide stsenaariumid ületavad isegi kõige suuremaid kartusi.
loodust kahjustamata.” (The New Penguin English Dictionary 2000). Säästlik areng on areng, mis vastates praeguste põlvkondade vajadustele, ei sea ohtu tuleviku generatsioonide võimet rahuldada oma vajadusi. (ÜRO 1987). „Ühiskonnad peavad muutma radikaalselt tarbimise, tootmise ja käitumise mustreid, et suuta hakkama saada väljakutsetega, millega me silmitsi seisame. Kliimamuutuste poliitika pakilisus ja säästev areng asetavad tihti hariduse vaid info edastaja rolli ekspert-teabest. See on pikemas perspektiivis takistav. Me peaksime rakendama veelgi ambitsioonikamalt Jätkusuutliku Arengu Hariduse eesmärke, varustades kodanikke võimalusega võtta osa jätkusuutliku arengu loomisest kõigil tasanditel.” (Education for Sustainable Development 2009). Koolieelse Lasteasutuse Riikliku Õppekava (2008) valdkonna „Mina ja keskkond“ üks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid