Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kehakultuuri ja spordiga tegelemise mõjust organismile (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab olla vormis?

Lõik failist



Sissejuhatus
Peale kehapuhtuse eest hoolitsemise kuuluvad tervisliku ja kultuurse eluviisi juurde ka sportimine ja kehalised harjutused.
Kehakultuur on kasulik mitte üksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele.
Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks.
Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal
ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid,
Kehakultuuri ja spordiga tegelemise mõjust organismile #1 Kehakultuuri ja spordiga tegelemise mõjust organismile #2 Kehakultuuri ja spordiga tegelemise mõjust organismile #3 Kehakultuuri ja spordiga tegelemise mõjust organismile #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor s3va Õppematerjali autor
Kehakultuuri ja spordiga tegelemise mõjust organismile: mõju veresoonkonnale, mõju hingamisaparaadile, mõju liigutusaparaadile, mõju kehalistele võimetele, mõju ainevahetusele ja mõju närvisüsteemile.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Süda

Vereringe elundkond koosneb südamest, veresoontest ja verest. Ülesanneteks on kehaosade ühendamine, ainete transportimine ning osalemine jääkainete eritamises. Vere ringlemine veresoontes kindlustab pideva ainevahetuse, võimaldab toitainete ja hapniku laialikandmist, temperatuuri ühtlustamist kehas ning jääkainete eemaldamist. Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata verd kehas laiali ning ta töötab pidevalt kogu inimese elu. Koosneb 4 osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid (kodade ja vatsakeste vahel) ja poolkuuklapid (vatsakeste ja veresoonte vahel) tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Elektrogardigramm on südamelihaste graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südamelihaste tööd ja seisundit. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed; 60-70x minutis. Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärast sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame parema

Bioloogia
thumbnail
9
doc

Südame töö ja trenni mõju sellele

Igasugune kehaline pingutus : Talvine suusasõit, aeroobika või treeningud jõusaalis on efektiivne vaid siis, kui meie jõuvarud on treeninguks taastunud. Väsinuna kehalist tööd alustades ei ole sportlikult treeningul olulist tervistavat effekti. Väsides langevad organismi sisemised vastupanujõud ja sageli võivad tulemuseks olla haigused ja/või vigastused. Pahatihti ei tarvitse inimesed seda kohe märgata, sest patoloogia võib areneda tasapisi. Kuigi regulaarselt spordiga tegeleja võib alati õpetust saada treenerilt, on asju, mida iga tervise- või võistlussportlane, noor või täiskasvanu peab ise teadma. · Füüsiline harjutus on kehaline aktiivsus mis tugevdab või hoiab keha vormisolekut. · Südamega seoses füüsiline treening tugevdab südame lihaseid endeid, võimendab immuunsus süsteemi mis seejärel aitab ära hoida erinevaid südame haiguseid.

Kehaline kasvatus
thumbnail
10
docx

Kehaline aktiivsus täiskasvanutel

Eestis naiste hulgas läbiviidud uurimuses selgus, et naised, kes on nädalas vähemalt 2 korda kehaliselt aktiivsed, tunnevad oluliselt vähem psühholoogilist häiritust ja püsiärevust. Kehaliselt aktiivsed naised olid vähem tujukad, nad tundsid enam mõnu igapäevasest tegevusest, nad tunnetasid enam soojust suhetes lähedastega, olid vähem kannatuse katkemise piiril ning neil oli vähem probleeme raskuste ületamisega. Üks tahk kehalise aktiivsuse positiivsest mõjust on seega soodne mõju vaimsele tervisele, teine mitte sugugi vähem oluline tahk on kehalise võimekuse arendamine. Tervisega seonduva kehalise võimekuse põhilised komponendid on: * Aeroobne võimekus (võime taluda kestvat kehalist pingutust, sõltub eeskätt vereringe ja hingamissüsteemi võimest koheselt ja adekvaatselt suurendada organsüsteemide ja töötavate lihaste hapnikuga varustamist kehalisel pingutusel). * Keha koostis (rasva hulk ja lokalisatsioon).

Tervisesport noorsootöö osana
thumbnail
13
doc

Kehaline aktiivsus koolis

täiskasvanuikka ja siis on tema mõju tervisele palju märgatavam ja ohtlikum. Teisest küljest on kehaline aktiivsus ja sportimine lapse- ja noorukiea olulised vabaaja veetmise tervislikud viisid. (Harro, 2001). Vaino Hussar, Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse esimees: Eesti Kehalise Kasvatuse Liit on oma kümne tegevusaasta jooksul murega teavitanud avalikkust laste vähesest kehalisest aktiivsusest ja selle mõjust tervisele. Tartu Ülikooli ja Kliinilise Meditsiini Instituudi arstide läbiviidud uuringutest on selgunud, et 45% õpilastest on nõrga tervisega. Siseorganite areng ei vasta laste kasvule. Mis on tervis? Inimene on terve, kui tema enesetunne on hea. Tervise üle võib arutleda ja seda võib hinnata järgmiste valdkondade kaudu: · Kehaline ehk füüsiline tervis · Sotsiaalne tervis · Vaimne tervis

Kehalise kasvatuse didaktika
thumbnail
15
doc

Inimese Anatoomia vastused (koed, elundid ja elundkonnad jne)

SEEDEELUNDID 1. Ehitus Inimese seedesüsteem koosneb mitmetest erinevatest organitest. Seedeelundkond koosneb:suu - neel - söögitoru ­ magu ­ peensool - jämesool ­pärasool - pärak Peale selle osalevad seedeprotsessis kaksteistsõrmik, maks, sapipõis ja kõhunääre, kes toodavad seedimiseks vajalikke ensüüme. Suur osa on ka verel, mis täidab transpordiülesannet. 2. Ülesanded Organismi toitainetega varustamine on seedeelundkonna ülesanne. Toit muutub organismile omastatavaks alles siis, kui ta on jõudnud vereringesse. Selleks on vajalik toit lagundataks küllalt väikesteks osakesteks, mis pääseksid läbi soolte seinte ja lahustukised veres. Suurte toiduosakeste muutumist väikesteks nimetatakse seedimiseks. Seedimine toimub ensüümide osavõtul, mis kiirendavad ja reguleerivad toiduga toimuvate muutuste käiku. Seedimisel lagundatakse toit toitaineteks ja need omakorda: 1. tärklis - (amülaas + kõhunäärme ensüümid) - glükoosiks 2

Bioloogia
thumbnail
30
doc

INIMESE ANATOOMIA

SEEDEELUNDID 1. Ehitus Inimese seedesüsteem koosneb mitmetest erinevatest organitest. Seedeelundkond koosneb:suu - neel - söögitoru – magu – peensool - jämesool –pärasool - pärak Peale selle osalevad seedeprotsessis kaksteistsõrmik, maks, sapipõis ja kõhunääre, kes toodavad seedimiseks vajalikke ensüüme. Suur osa on ka verel, mis täidab transpordiülesannet. 2. Ülesanded Organismi toitainetega varustamine on seedeelundkonna ülesanne. Toit muutub organismile omastatavaks alles siis, kui ta on jõudnud vereringesse. Selleks on vajalik toit lagundataks küllalt väikesteks osakesteks, mis pääseksid läbi soolte seinte ja lahustukised veres. Suurte toiduosakeste muutumist väikesteks nimetatakse seedimiseks. Seedimine toimub ensüümide osavõtul, mis kiirendavad ja reguleerivad toiduga toimuvate muutuste käiku. Seedimisel lagundatakse toit toitaineteks ja need omakorda: 1. tärklis - (amülaas + kõhunäärme ensüümid) - glükoosiks 2

Bioloogia
thumbnail
30
docx

Normaalse ja patoloogilise anatoomia ja füsioloogia aine

kärbumist ja -vähki. Maksatsirroosi korral on tegemist maksarakkude kärbumise ning sidekoelise asendumisega. Ülevaade Maksatsirroos on mitmesuguste maksahaiguste hiline tagajärg, st selle tekkimiseni kulub üsna pikk aeg. Kõige sagedasemaks põhjuseks on alkohoolne maksahaigus. Pikaajalise alkoholi liigtarbimise tagajärjel maksarakud hävivad ning asenduvad sidekoega. Seetõttu halveneb aga maksa töövõime. Maksa üheks tähtsamaks ülesandeks on organismile kahjulikke aineid kahjutuks muuta. Olles sunnitud pidevalt töötlema suurtes kogustes alkoholi, muutub maksa ainevahetus, mürgiste ainete pikaajalise suure koormuse tõttu ei tule maks toime ning tema rakud hävivad. Maksa ülesandeks on ka inaktiveerida ehk võimetuks muuta mitmeid hormoone, nagu näiteks aldosterooni, mis vastutab liigse vee väljutamise eest organismist, naissuguhormoone ehk östrogeene ja meessuguhormoone ehk androgeene. Kahjustunud maksarakud sellega aga toime ei tule.

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
43
pdf

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED

- õlavöötme lihased - õlavarre lihased - küünarvarre lihased - käelihased - vaagnavöötme lihased - reielihased 25 - säärelihased - jalalihased Pea ja kaelalihased: - pealihased - kaelalihased 6. Närvisüsteem (W. Nienstedt, jt ­ Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 532-598) 6.1. Sissejuhatus Inimese organismile avaldab pidevalt mõju teda ümbritsev väliskeskkond. Organismi talitluste olemus seisneb selles, et organism võtab pidevalt vastu välisärritusi ja reageerib sellele ühel või teisel viisil. Sellega seoses toimuvad organismis väga keerukad protsessid, mis on võimalikud ainult elundite ja kudede pideva vastastikuse mõjutamise ja seose puhul. Organismi ja väliskeskkonna vastastikuse mõjutamise kindlustamine ning elundite ja kudede talitluse reguleerimine toimub närvisüsteemi abil

Aktiviseerivad tegevused




Kommentaarid (1)

mafia349 profiilipilt
mafia349: Väga hea
18:57 12-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun