Sissejuhatus Peale kehapuhtuse eest hoolitsemise kuuluvad tervisliku ja kultuurse eluviisi juurde ka sportimine ja kehalised harjutused. Kehakultuur on kasulik mitte üksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema Kehakultuur ja sport sobivad igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. ...
Kordamisküsimused (närvi-lihasaparaat) Mis on liigutusaparaat? Organite ja kudede süsteem, mis moodustavad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest. koosneb: a. motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest b. skeleti vöötlihastest c. skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega Mis on motoorne ühik ja millest koosneb? Motoorne ühik on närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element. Koosneb
eeldab suuremate koormiste juures väiksemat korduste arvu; lihasmassi suurendamiseks kasutatakse keskmisi koormisi ning keskmist või suurt korduste ja seeriate arvu; lokaalse lihasvastupidavuse arendamiseks väikest kuni keskmist koormist ja suurt korduste arvu, vähendades samaaegselt seeriate arvu. Soojendus enne jõutreeningut jaguneb kaheks: üldosa ja spetsiaalosa. · Soojenduse üldosa eesmärgiks on funktsionaalsete süsteemide aktiveerimine kesknärvisüsteem, liigutusaparaat, siseorganid, vegetatiivne närvisüsteem. Selleks sobivad kõik üldarendavad harjutused, eriti jooks ja võimlemine. · Soojenduse spetsiaalosa ülesandeks on optimaalse seisundi loomine liigutusaparaadi lülides, mis tagavad efektiivsuse treeningtunni põhiosas. Jõutreeningu puhul tähendab see kerelihaste, samuti üla- ja alajäsemete lihaskonna, liigeste ja sidemete ettevalmistamist võimlemis- ja venitusharjutuste abil.
20. Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? Teostab kortikaalset kontrolli nii motoorsete kui ka vegetatiivsete protsesside üle Ajukoore sensoorsed väljad Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber Ajukoore motoorsed väljad 21. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine 22. Mis on liigutusaparaat? .. Organite ja kudede süsteem, mis moodustavadad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest Ta koosneb: Motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest Skeleti vöötlihastest Skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega 23. Mis on motoorne ühik? · Motoneuron ja tema poolt innerveeritav lihaskiudude grupp
taastumine erituvuskeskuses. Pessimaalne pidurdus. Kutsub esile tugeva ärrituse kohale, mis läheb üle kaitsefunktsiooniks. Hästi pingelised seiundid tekib pessimaalne. Otsene pidurdus. Postsünaptiline-mediaator aine kutsub pidurduse esile. Presünaptiline. Tingitud refleksid. Oleme võimalised kohadnuma väliskeskonnaga. Tekivad teatud muutused. Püsiva muutuse tulemusel, tekivad püsivad muutused, ainevahetus-jäävad püsima. Aitavad kohaneda. Närvi-lihasaparaadi füsioloogia. Liigutusaparaat. Organite ja kudede süsteem. Liikumine on õpitud refleks. Koosneb motoorsetes närvidest, skeletilihastest, liigestest, sidemetest. Motoorne ühik. Liigutuseaparaadi kõige väiksem funktsionaalne aparaat. Saab alguse motoneuronist, asub motoorsetes keskustes. Ärriatajad mis tulevad retseptoritest. Nägemisanalüsaatorid, kuulmisanalüsaatorid. Motoneuron-keha. Skeletilihas koosneb lihaskiududest. Kui motoneuron lihasesse jõuab, siis hargneb. Võib innerveerida mitmeid
3. lihase lähtepikkusest 4. närvimõjutuste iseloomust 5. mehaanilistest tingimustest lihaste mõjust luukangile. 6. lihasjõule ja lihase töövõimele avaldab suurt mõju sümpaatiilne närvisüsteem (sümpaatilisi närvikiude mööda lihaseni jõudvad impulsid tõstavad tema erutuvust ja funktsionaalset liikuvust, intensiivistavad tema ainevahetust ja troofikat kõik see kokku viib lihasjõu suurenemisele). 70. Närvi-lihasaparaadi ehitus. Liigutusaparaat. Motoorne ühik. Närvi-lihasaparaat Inimesel ja selgroolistel loomadel koosneb liigutusaparaat: 1) motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest, mille pikad jätked (aksonid) ulatuvad lihasteni 2) skeleti vöötlihastest 3) skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega. Tervikorganismi tingimustes juhivad liigutusaparaati peaaju kõrgematest motoorsetest keskustest motoneuronitele saabuvad impulsid. Inimesel on ajukoor kõrgeimaks organiks, mis juhib liigutusaparaadi tööd.
• Ajukoore sensoorsed väljad • Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad- Suuraju poolkerade koore osad, kus ühendatakse erinevaid funktsionaalseid välju. Kujundatakse tahe ja emotsioonid. • Ajukoore motoorsed väljad --- Limbiline süsteem: – Emotsioonide ja naudingukeskus – Seotud ka mälu, õppimise ja motivatsiooniga – Hõlmab kesk-, vaheaju ja suuraju koore erinevaid piirkondi --- NÄRVI-LIHASAPARAAT 1. Mis on liigutusaparaat? .................organite ja kudede süsteem, mis moodustavad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest...................... Ta koosneb: a......motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest............. b......skeleti vöötlihastest...................... c.......skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega..................... 2. Mis on motoorne ühik ja millest koosneb? - Närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element
annaabi.ee 
