Keemia
Ülesannete töö!
Näide1:
Mitu
grammi 2% Na2SO4 reageerib 30 grammi 5% BaCl2 -ga?
1.
Kirjutad välja võrrandi.(Ma ei tea, kas ta järeltöös annab need
ette)
2.
Kirjuta valemite peale teadaolevad andmed.
3.
Kirjuta alla teadaolev moolide arv.
4.
Kuna BaCl2 on antud kaks asja (protsent kui ka mass), siis saab
sellest alustada. Seega arvuta BaCl2 uus mass.
5.
Leia BaCl2 uus moolide arv. Selle jaoks on sul vaja ka BaCl2
molaarmassi ehk suurt M-i.
6.
Kirjuta BaCl2 moolid BaCl2 alla ja leia risttehtega Na2SO4 moolide
V = n *22,4 = 0,6 mol * 22,4 = 13,44 dm3 H2 Mitu g tsinkkloriidi tekib 73 g 10%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel tsingiga? Kuna tsingiga reageerib HCl, mitte lahuses olev vesi, siis tuleb kõigepealt leida lahuses oleva HCl mass: 73 g - 100% x g - 10% x = = 7,3 g HCl n == = 0,2 mol HCl 0,2 mol x mol Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 2 mol 1 mol x = = 0,1 mol ZnCl2 m = n *M = 0,1 mol * 136 = 13,6 g ZnCl2 8 Valik mõisteid. (mida eespool pole toodud) Keemia teadus ainetest ja nende muundumistest. Keemia uurib ainete koostist, ehitust, omadusi, saamist, kasutamist. Keemiline reaktsioon protsess, mille käigus ühtedest ainetest (lähteainetest) tekivad teised ained (saadused). Keemilise reaktsiooni tunnused võivad olla värvuse muutus, soojuse ja valguse eraldumine, lõhna muutus, gaasi eraldumine, sademe (lahustumatu aine) teke. Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused.
134 1 18. Arvutusülesanded Aine hulk väljendab osakeste arvu. Aine hulga ühik on mool. Üks mool = 6,02 • 1023 osakest. molaar- n— osakeste mass mass ruumala molaarruumala ainehulk tihedus arv 3 g/mol dm = I dm3/mol mol g/cm g kg kg/kmol m3/kmol kmol kg/m IV n Molaarmass on ühe mooli aine mass. Molaarmassi arvutamiseks tuleb liita kokku aatommassid, arvestades indekseid. Näide = 24 • 3 + 31 • 2 + 16 • 8 = 262 g/mol Gaaside molaarruumala (ühe mooli mis tahes gaasi ruumala normaaltingimustel) 22,4 dm3/mol Normaaltingimused (nt.) on t = O oc ja p = I atm (101 325 Pa)
olema lahustumatu c) sool + hape peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.
olema lahustumatu c) sool + hape peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.
olema lahustumatu c) sool + hape peab tekkima reageerinud happest nõrgem hape või sade d) metall + sool sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida) e) metall + hape metall peab olema pingereas vesinikust vasakul f) aluseline oksiid + vesi ainult IA ja IIA rühma (alates kaltsiumist) metallide oksiidid g) happeline oksiid + vesi ei reageeri SiO2 KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused. Aatomi elektronkate aatomi tuuma ümbritsev elektronide kogum. Koosneb elektronkihtidest. Aatommass aatomi mass. Avaldatakse aatommassi ühikutes. Aatomituum aatomi keskel olev positiivse laenguga üliväike osake. Koosneb prootonitest ja neutronitest. Aatomi tuumalaeng aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas.
tekkeks) Sarnane lahustub sarnases! Ioonvõrega ja polaarsed ühendid polaarsetes lahustites (soolad, alused, happed vees), mittepolaarsed ühendid mittepolaarsetes lahustites (orgaanika orgaanikas benseenis, süsiniktetrakloriidis CCl4) 5.1 5.2 KKY3031 Üldine keemia A.Trikkel, 2001 Lahuste kontsentratsioon n aine [mol] mol C m = , NB! murru nimetajas lahusti,
Molaararvutused: n= = = Na - avogaadro arv = 6, 02 * 1023 osakest/mol Vm molaarruumala = 22,4 dm3/mol Nt. Segu sisaldab 5 mol N2, 3mol NO2, 2 mooli N2O3 ja 2mol N20. Mitu mooli on segus lihtaineid? 5 mol (N2) Mitu mooli on segus oksiide? 3 + 2 + 2 = 7 mol Mitu mooli on segus O2 aatomeid? 3*2 + 2*3 + 2 = 14 mol aatomeid. Mitu mooli on segus N2 molekule? 5 mol (N2 1 molekul) Mitu mooli on segus N2 aatomeid? 5*2 + 3 + 2*2 + 2*2 = 21 Lahuse % ülesanded: o Lahuse lahendamine (% väheneb) Nt. 300 g le 20%-le lahusele lisati 200 g H2O. Milline on uue lahuse protsent? 100% - 300g 20% - xg X = = 60g ainet 100% - 500 g (200g + 300g) X% - 60 g X = = 12 % o Konsentreerituks tegemine (% arv suureneb; ainet lisatakse juurde) Nt. 300 g-le lahusele lisati 50 g ainet. Milline on uue lahuse %? 300 g - 100% X g - 20% 300 + 50 - 100% 60 + 50 - x% X = = 60g ainet X = = 31 % (aurutame vee ära) Nt
Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine Tihedus: Füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi Suuruse nimi Tihedus , kus m on aine mass ruumalas V. Suuruse tähis Ρ (roo) Ainete tiheduse väärtused antakse enamasti standardtingimustel SI ühiku nimi Kilogrammi t=20°C ja p=101325 Pa. kuupmeetri kohta Võimsus: SI ühiku tähis Kg/m3 Põhimõõtühi 1 kg/m3 on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud k ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiir
Kõik kommentaarid