Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje?
  • Milliseid reaktsioone nimetatakse redoksreaktsioonideks?
  • Millega iseloomus-tatakse neid sertifikaadis?
  • Palju võib moodustuda katlakivi viiest kuupmeetrist veest katlakivi koostiseks võtta CaCO3?
  • Milline protsess on lahustumine?
  • Millistega Millised keemilised protsessid toimuvad vee kuumutamisel üle 65 oC?
  • Kui siis kuidas on väimalik määrata vesilahuste pH väärtus?
  • Kui a H 8410-3 molL b H 4210-12moldm-3?
  • Millised ained on happed ja millised alused?
  • Millist ainet ja materjali nim tahkeks?
  • Kuidas määratakse nende faasikoostist?
  • Millist informatsiooni on võimalik saada röntgensaasianalüüsi abil?
  • Mitmete kristalsete ainetega põhjendage vastust?
  • Millistel juhtudel toimub keemiline reaktsioon elektrolüütide vesilahustes?
  • Kus seda leidub kuidas tekibon tekkinud?
  • Millest sõltub difusiooni kiirus?
  • Millised reaktsioonid on redoksreaktsioonid?
  • Millised ained on oksüdeerijad millised redutseerijad?
  • Kuidas valmistatakse tsinkkatet metallidele ?
  • Millest sõltub tsingikihi paksus terase kuumtsinkimisel ?
  • Millised on kasutatud kaitsmisviisi ohud ?
  • Millised on seal korrosioonitõrje meetmed ?
  • Milliseid protsesse nimetatakse elektrokeemilisteks?
  • Kuidas seda määratakse ja millest oleneb selle suurus?
  • Milline on kontaktkorrosioon?
  • Millistel põhjustel need tekivad moodustuvad?
  • Millised katoodiks?
  • Millised soolad hüdrolüüsuvad ja kuidas ?
  • Kuidas määratakse vees HCO 3- sisaldust ?
  • Kui katlakivi koostiseks võtta CaCO3?
  • Kuidas töötavad Volta ja Jacobi galvaanielemendid skeem ja toimuvad reaktsioonid?
  • Millistel tingimustel moodustuvadtekivad igapäevases elus galvaanielemendid?
  • Milline protsess on elektrolüüs?
  • Mis on lagunemispinge ja mis on ülepinge?
  • Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused?
  • Miks alumiiniumi kui materjali oksüdeeritakse ?
  • Milline nähtus on korrosioon?
  • Milliste meetoditega kaitstakse metalle korrosiooni vastu loetlege ja kirjeldage?
  • Milline on kemism ja tõrje meetodid?
  • Millised reaktsioonid kulgevad alumiiniumi kokkupuutel raua ja vasega?
  • Mis on märgamise kriteeriumiks?
  • Kui on siis kuidas kui ei siis miks?
  • Mida nimetatakse keemiliseks reaktsiooniks?
  • Kus ja milleks neid kasutatakse?
  • Millest sõltub lähtub tsinkimise meetodi valik?
  • Kui ja siis kuidas?
  • Milliste omaduste järgi hinnatakse tsinkkatte omadusi terasel?

Lõik failist

Keemia ja materjaliõpetus
  • Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje?
    Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid . Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või selle lihtaine osakestega mingis aines, materjalis või süsteemis. Nt kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2.
    Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavate või ainult mõjutavate objektide ja nähtuste kogum. Kõik keemilised tehis - ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid , seadmed , keskkond ja mõjutegurid. Seejuures võib vastasikune mõju olla väga erineva suuruse ja tähtsusega. Näiteks etamooli valmistamine koosneb tooraine ( kartul , teravili) valmistamisest, tootmistehnoloogiast, töötajatest ning aparatuurist; õlle valmistamine koosneb teravilja sordi ja kasvukoha valikust, linnaste valmistamisest, õlle valmistamise tehnoloogiast ja säilitamise viisist. Praktikas
  • Vasakule Paremale
    Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #1 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #2 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #3 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #4 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #5 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #6 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #7 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #8 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #9 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #10 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #11 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #12 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #13 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #14 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #15 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #16 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #17 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #18 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #19 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #20 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #21 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #22 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #23 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #24 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #25 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #26 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #27 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #28 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #29 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #30 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #31 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #32 Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2011 #33
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 242 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kristiinast Õppematerjali autor
    Eksami 2011 kordamisküsimused.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    30
    docx

    Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

    materjalide ja nende omaduste kohta ning uuritakse, kuidas mõjutavad materjalid teineteist korrosiooni seisukohalt. Püütakse leida parim variant, et korrosiooni oht oleks minimaalne. 2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise füüsikalised olekud tavatingimustel, rõhu ja temperatuuri mõju nende olekule ja püsivusele. Millest sõltuvad ainete ja materjalide kõik omadused? Ainete ja materjalide klassifikatsiooni skeemi algus keemia valdkonnas. Konkreetsed näited kõikide mõistete ja omaduste juurde. Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, ta võib esineda nii puhtana kui ühendites (on looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega). Näide: hapnik Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (N: alumiiniumpott)

    Keemia ja materjaliõpetus
    thumbnail
    25
    docx

    Konspekt eksamiks

    osakeste liikumisvõimest (elektrijuhtivus) jne. Keemilised omadused sõltuvad elektronide paigutusest aatomis (elektronskeemist), keemilise sideme tüübist, struktuurist ja energiamuutustest. Struktuur muutub, kui aine muudab oma olekut. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Klassifikatsiooni skeemi algus keemia valdkonnas: ??? (ei leidnud) kuid ma arvan, et kõige primitiivsem klassifitseerimisviis on liit- ja lihtmaterjal. Lihtmaterjalid on keerulise koostisega, kuid koostisosad ei eristu selgelt või on jaotunud juhuslikult, samuti ei erine need koostisosad üksteisest järsult mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste poolest. Liitmaterjalid aga koosenvad mitmest(kõige sagedamini kahest) sootuks erinevate omadustega ainest. Üks tuntumaid liitmaterjale on raudbetoon

    Keemia ja materjaliõpetus
    thumbnail
    48
    doc

    Keemia eksam 2011

    1.Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Element ­ Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid. Näiteks kloor ja fluor esinevad ainetena Cl2 ja F2, Süsteemsus ­ Kõik keemilised tehis- ja looduslikud protsessid kujutavad endast süsteemi, milles on ained, kemikaalid, seadmed, keskkond ja mõjutegurid. Näited: Etanooli valmistamine. Koosneb tooraine (kartul, teravili) kasvatamisest, tootmi

    Keemia ja materjaliõpetus
    thumbnail
    23
    docx

    Nimetu

    1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt

    Keemia ja materjaliõpetus
    thumbnail
    33
    doc

    Keemia ja materjaliõpetuse eksam

    1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus ­ Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on

    Keemia ja materjaliõpetus
    thumbnail
    14
    doc

    Eksami abimees!

    www.eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks. Kõikides väikestes perioodid

    Keemia ja materjaliõpetus
    thumbnail
    21
    pdf

    Keemia eksam

    Keemia ja materjaliõpetus 1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus: Keemil elem ja nendest moodust liht-ja liitainete omad on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja

    Keemia ja materjaliõpetus
    thumbnail
    17
    docx

    Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010/2011

    Anoodid ühendatakse kaitstava konstruktsiooniga paljudest kohtadest, kindla vahemaa järgi Anood tekib galvaanipaarides negatiivsema potensiaaliga metallist. 42. Terase Korrusiooni seaduspärasused - Pinnases - Metalli korrusiooni kiirus sõltub pinnase omadustest: pinnase tüüp, asukoht, struktuur, eritakistus, vee sisaldus, pH, üldine hapesus, Ca ja Mg karbonaatide sisaldus. Kõige kiirem on pinnasest välja tuleva metalli juures kuna seal võib tekkida galvaanipaarid. MOLEKULAARNE KEEMIA Molaarmass ­ aine ühe mooli mass, see on aine suhteline aatom- või molekulmass väljendatuna graamides. Hüdrofoobsed pinnad ­ tõrjuvad vett, ei toimu märgamist Hüdrofiilsed pinnad ­ hea vee märgavusega ning lahustuvusega pinnad. Sisaldab polaarseid või laenguga aatomrühmi, mis võivad moodustada vesiniksidemeid. (soolad, savid, tärklid, tahk) Märgumise kriteerium - Äärenurk ­ 0

    Keemia ja materjaliõpetus




    Meedia

    Kommentaarid (2)

    pres profiilipilt
    pres: päris pikk jutt, väga hea
    14:40 04-12-2011
    Skyliner profiilipilt
    Skyliner: tundub ok
    18:32 07-01-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun