Kas heaoluühiskond muudab
inimese laisaks ?
Heaoluühiskond on ühiskond,
kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik
turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. Seda
iseloomustab kõrge elatustase, mille kindlustab inimeste pidevalt
suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv.
Heaoluühiskonnas on kehtestatud mitmesugused töötu- ja
vaesustoetused ning pensionid ja stipendiumid , mis aitavad vähendada
tööpuudust. Need kõik peaksid aga muutma inimeste elu üpriski
lihtsaks, lausa laisklevaks.
Inimesed on väga intelligentsed olevused. Et kergemini elus läbi
lüüa, valivad nad tihti kõige lihtsama tee. Heaoluühiskonnas on
selleks tavaliselt riigi ehk teiste maksumaksjate kulul elamine.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
77 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sigritelaidmets
Õppematerjali autor
........................................................................................ 21 Lisa 1................................................................................................................. 21 Lisa 2................................................................................................................. 24 2 3 SISSEJUHATUS Aasta-aastalt muutub üha populaarsemaks elamis- ja õppimissihtkohaks heaoluriik Taani, see ei asu kodumaast kaugel, on mõne lennutunni kaugusel ning samuti on üheks tõmbenumbriks sealne kõrge elatustase. Taani on ka üks neist riikidest, mis pakub välistudengile palju hüvesid ning tasuta kõrgharidust. Käesoleva uurimistööga püütakse välja selgitada, millised on väikelinnast pärit noore õppimis- ja elamisvõimalused Taani heaoluühiskonnas. Põhjus, miks autor selle teema valis, on autori suur huvi ise Taani õppima minna ning selgitada välja, mis
Sotsiaalne tõrjutus  seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Sotsiaalse tõrjutuse näitajad: vaesus, sotsiaalsete sidemete ja kaasatuse puutumine. Tõrjutuse põhjused: töötus, erivajadus, vähemusrühma kuulumine, piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erinevused. Heaoluriik  riik, milles on saavutatud enamiku elanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Riik täidab kõigele muule lisaks ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. Heaoluühiskond  heaoluriigi nüüdisaegne mudel, heaolu pakuvad peale riigi ka erasektor ja mittetulundussektor; ühiskonnaliikmetele on tagatud kõrge elukvaliteet. Heaoluriigi tunnused Ressursside ülekandmine, nt väliskaubandusest tervishoidu Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks
Vaimuteaduslik lähenemine: inimesi uurivad teadused (vaimuteadused) on erilised. Inimest tuleb eelkõige mõista. Mikro-sotsioloogia vs makro-sotsioloogia. Millisel tasandil tuleb uurida sotsiaalset maailma? Mikro-sotsioloogia: tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist. Makrto-sotsioloogia  uurida tuleb suure-mastaabilisi nähtusi  gruppe, organisatsioon ja ühiskonda tervikuna. Nature(loomus) vs nurture (kasvatus). Milline on inimloomus? Nature: inimese põhiloomus on geenides, kaasa sündinud. Nurture: inimese põhiloomus on omandatud kogemuse käigus, kaasa on sündinud ainult kõige üldisemad omadused. Ratsionalism vs romantism. Milline on inimloomus: ratsionalis: inimene on mõistuspärane egoist. Romantism: inimene on emotsionaalne. Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills: sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis
kesk- ja alamklassiks 2) kihistumine toimub ka elulaadi, väärtushinnangute ning päritolu järgi 3) poliitiline kihistumine  milline on kellegi juurdepääs võimule ja poliitikale. Webberi õpetus töötati välja 20. sajandi alguses. Talcot Parsons  Inglise päritoluga USA teadlane ja teda peetakse 20. sajandi tippsotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: 1) kvaliteet  selle all mõtleb ta inimese teatud omadusi, oskusi, kvalifikatsiooni 2) täitmine  selle all mõtles ta seda, kuidas inimene täidab endale võetud rolli, kas oskuslikult, kuidagiviisi või halvasti 3) valdamine  mõtles seda, kas ja kui palju on inimesel materiaalseid või vaimseid ressursse. Mitte ainult riikide, vaid ka inimeste stratifikatsioon on tänapäeva sotsioloogide üheks oluliseks probleemiks, sest enamust inimestest huvitab majandusliku võrdsuse
inimindiviidide, inimtegude ja arvamuste summa. 4. Kas inimene on aktiivne või passiivne? Tegevus vs struktuur 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse Tegevusteoreetiline lähenemine – inimene on oma valikutes üldiselt vaba, teab mida ta teeb ja juhib ise enda tegevust Strukturaalne lähenemine – inimese valikuid ja tegevust juhivad tema poolt kontrollimatud sotsiaalsed jõud (nagu sotsiaalne struktuur). 5. Milline on inimloomus? Geenid vs kasvatus (nature vs nurture) Geneetiline lähenemine – inimese olulisemad omadused on talle kaasa sündinud, kasvatus neid omadusi ei muuda Kultuuriline lähenemine – inimesele on kaasa sündinud ainult kõige üldisemad bioloogilised omadused, kõik konkreetsemad omadused on kasvatuse käigus omandatud 6. Milline on inimloomus 2? Mõistus vs tunded
Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas. Sotsiaalsed probleemid. Sotsiaalse lõhe mõju ühiskonna stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine. Peamised probleemid ja nende lahendusvõimalused. Heaoluriik, selle kujunemine ja põhimudelid. Infoühiskond. Massikommunikatsiooni rollid tänapäeval, info-ajastu võimalused aktiivsemaks kodanikuosaluseks. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna arenguvõime. Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst
(tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi, kus inimese põhiõigused ja Âvabadused on kaitstud ning kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ãœhiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e
(tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi, kus inimese põhiõigused ja –vabadused on kaitstud ning kus inimesel on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Vastavalt Eesti Kodanikuühiskonna kontseptsioonile mõistetakse kodanikuühiskonna all inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid