5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1146 laadimist
Kokku alla laetud
26 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
19taurus91
Õppematerjali autor
Karl Ristikivi ,,Rohtaed" ,,Rohtaed" jutustas Juulius Kilmiti elust, mehe kolmest kindlalt piiritletud kolmest elulõigust: õpiaastad, küpsusaastad ja eluloojaku aastad. Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Juuliuse huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Poisi ema suri, kui poiss oli alles väga noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai endale võõrasema. Kuid ka Juuliuse võõrasema suri enne, kui olid jõudnud tulla kõik need ebameeldivad sündmused, mis pidid lõpetama ta lapsepõlve. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Edasi läks Juulius linna kooli, teda abistas tema onu. Poiss asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider hindas väga Juuliust, ta kohtles teda
Karl Ristikivi "Rohtaed" Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma
Karl Ristikivi ''Rohtaed'' Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile
Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku klassilise hariduse. ,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada. Aga ei puudunud ka mängud koolimajas ja selle õuel koos suurte õpilastega, kes koolmeistri poega kohtlesid, nagu see sellele kohane, arvestades muidugi ka aastate vahet." ( K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 17 ). Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ma arvan, et just eluaastad isa juures said tema elus määravaks. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. ,,Head inimesed surevad vara, ja ka Juulius Kilimiti võõrasema suri veel enne, kui kui
õppimata, mitte Juuliusel. Ta ei soovinud aga oma klassile halba valgust heita ning jättis vastamata. Ka mamma Neider leidis poisis midagi erilist olevat: ,, Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei aateid ega põhimõtteid. Praegu huvitas neid ainult see küsimus, millal mamma Neider kartulid praetuks saab." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 20 ). See näitab mamma Neideri suhtumist Juuliusesse, ta austas noormeest just põhimõttelisuse ja hea kasvatuse tõttu. Juulius ei olnud nagu teised poisid, ta erines neist juba noorpõlvest peale. Temas peitus midagi enamat kui ühes lihtsas õpilases. b. küpsusperioodil Teine raamatuosa käsitleb Juuliuse elu küpsusperioodil. Pärast katkenud rasedust
,,Rohtaed" on Karl Ristikivi Tallinna triloogia kolmas raamat. Romaani keskses tegelaseks on Juulius Kilimit.. Ta on külkoolmeistri poeg. Kuna vanemad on poisil surnud, on onu ta hooldajaks. Isalt päritud rahadega käib Juulius Tallinna poisslastegümnaasiumis. Linnas on tal tuba üüritud proua Neiderilt. Kuid gümaasium jääb tal pooleli, sest onu väidab, et see on otsas, omalt poolt juurde ei anna ja tahab et Juulius jääks maale tema talusse tööle. Poiss põgeneb hoopis linna ja hakkab seal ühe kunstkärneri juures õpipoisina tööle, sest ta soovis oma kooliteed jätkata. Juba gümnaasiumis käies oli ta võtnud endale põhimõtted ning kindla otsuse end igasuguste maailma pahede eest hoida ja püüdis ka teisi tervislike eluviisidega tutvustada. Koolipoisina huvitas Juuliust ainult antiikkultuur ja klassikalised keeled. Tal oli unistus minna õppimja Tartu Ülikooli ning püüdis hakata end selle jaoks ette valmistama. Sellest et end õpetajaile maksta, pidi ta ise eratu
Karl Ristikivi teos ,, ROHTAED" räägib Juulius Kilimiti elust, kuidas temast sai see kes ta oli. Juulius Kilimit oli põhimõtetega mees ja ta üritas vältida oma põhimõtete rikkumist. Juuliuse elule pani aluse tema isa, kes hakkas andma oma pojale haridust niipea, kui see oli võimalik. Kuna Juuliuse isa oli koolmeister, siis hakkas Juulius tundma huvi koolmeistri ameti vastu juba üsna varajalt. Ma arvan, et isa oli tema elu üks määravamaid isikuid ning isa pärast sai Juuliusest see, kes ta oli. Kui Juuliuse isa suri, siis hoolitses tema eest onu. Sealt läks ta aga linna kooli, sest oli isalt saanud päranduse. Elukohaks sai Juuliusele Mamma Neideri pansionaat, kus koheldi Juuliust väga hästi. Teda austati seal ning ta sai isegi endale täiesti omaette toa, mis oli küll väike aga seal oli olemas laud ja voodi, ning rohkemat tal polnudki rahuloluks vaja. Juuliuse elu esimene armastus oli Leonoore, kes oli ka Juuliusele muusaks. Leonoore inspireeris Juuliust, k
Karl Ristikivi Rohtaed Liina Juuse, PS See 1942. aastal esmakordselt väljaantud teos lõpetab Ristikivi Tallinna triloogia, millesse kuuluvad veel ,,Tuli ja raud" (1936) ja ,,Õige mehe koda", mis esialgu ilmus pealkirjaga ,,Võõras majas" (1940). Raamat käsitleb Juulius Kilimiti elulugu, laiemalt Eesti linnaharitlas- konna kujunemist. Teos võtab aset 1890 1934 peamiselt Tallinnas ja käsitleb tervet Juuliuse elu, seda, kuidas ta linna tuleb, abiellub, õpetajaks ja haritlaseks kujuneb ja lõpuks sureb.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid