Kaits e väe auas tme d
Kui kaitseväelaste vahel puudub
alluvussuhe, eristatakse neid
auastme järgi.
Jõgeva NK ja KT
Auaste näitab kaitseväelase omandatud sõjaväelist haridust,
teenistusstaazi pikkust ja teenistuses saavutatud edu. Samas
auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast,
kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral
kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme.
Auas tme te andmis e õ ig us o n
järg ne vate l is ikute l
- vabariigi president - ohvitseridele
kaitseväe juhataja - allohvitseridele
- väeosa ülem - sõduritele
Jõgeva NK ja KT
Auastmed jagunevad maaväe, õhuväe (samased maaväe auastmetega) ja
mereväe auastmeteks.
Jõgeva NK ja KT
Maaväg i ja õ huväg i
S õ durid
Tallinna Humanitaargümnaasium 10.a klass Eesti Kaitseväe auastmed ja nende tähendus Referaat Õpetaja : Igor Kopõtin Koostas : Maria Lustsikov Tallinn 2012 · Mis on auaste ? Sõjaväeline auaste on hindamise süsteem sõjaväelise ülesehitusega organisatsioonides. Hinnatakse isikute juhtimisvõime, hariduse, staazi või ka teenete järgi, neid kantakse sõjaväe vormiriietusel
pikkust ja teenistuses saavutatud edu. Samas auastmes kaitseväelaste hulgas loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. Iga järgmise auastme teenimiseks on vaja omandada teatud hulk kogemusi ja teadmisi. Auastmete andmise õigus on järgnevatel isikutel: Ohvitseridele- Vabariigi president Allohvitseridele- Kaitseväe juhataja Sõduritele- Väeosa ülem Maaväe auastmed jagunevad järgmiselt: Sõdurid alustavad reamehest ning saavad edasi kapraliks. Edasi tulevad nooremallohvitseride auastmed, mille esimene variant on nooremseersant, selle järgneb seersant ning lõpuks võib saavutada vanemseersandi tiitli. Vanemallohvitserid on veeblid. Alustatakse nooremveeblist, saadakse veeblistaatus, sealt edasi vanem-, staabi- ja ülemveebel. Edasi tulevad tähtsamad auastmed. Nooremohvitseride esimene auaste on lipnik, selle järgnevad nooremleitnant, leitnant ja kapten
............................... 70 Asendusteenistus ............................................................................................. 74 Reservi arvamine ..............................................................................................74 Õppekogunemine ............................................................................................ 75 Kaitseväedistsipliin .......................................................................................... 76 Kaitseväe määrustikes kasutatavad mõisted ............................................. 77 6. Riviõpe .................................................................................................... 83 Rivimäärustik .....................................................................................................84 Riviõppe põhimõisted .....................................................................................85 Rivi liigid ..................................................
Kõik kommentaarid