Kõrvasidemed

Paris, Liivi

Kõrvasidemed (0)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Kõrvahaigused

1 Hindamata

Lõik failist

Liivi Paris
ÕIII-2
LOR PRAKTIKUMI TOIMINGU JUHEND
KÕRVASIDEMED
Toimingu eesmärk ja näidustused:

Haavainfektsiooni, selle vältimine
Verejooks , selle peatamine

Toimingu teostamiseks vajalikud vahendid:

Kandik
Tehaspuhtad kindad ;
Neerukauss;
Steriilsed näpitsad
Steriilne rätik
Steriilsed kindad
Steriilne pintsett;
Steriilne sidumismaterjal;
Steriilsed tutikud;
Füsioloogiline lahus või vesinikperoksüüd;
Desinfitseerimisvahend

Toimingu teostamise põhimõtted:

Identifitseeri patsient , küsides tema ees- ja perekonnanime (Moreau 2001: 245);
Selgita protseduuri käiku patsiendile, taga privaatsus , pese käed ja vajadusel pane kindad kätte (Moreau 2001: 245);
Anna patsiendile mugav asend, mis võimaldab sidumiseks kõrvale juurdepääsu (Moreau 2001: 248);
Taga piisav valgustatus (Moreau 2001: 248);
Veendu steriilse sidumiskomplekti steriilsuses;
Teosta hügieeniline kätepesu;
Desinfitseeri käed (Iivanainen jt. 2003:100);
Desinfitseeri kandik, lase kandikul kuivada (Iivanainen jt. (2003: 101);
Pane valmis vajalikud vahendid, aseta vahendid steriilse näpitsa abil steriilse rätiku peale (Iivanainen jt. 2003: 101);
Ava õigesti steriilne komplekt;
Pane kätte tehaspuhtad kindad;
Eemalda haavalt vanad sidemed;
Vaheta kindad, pane kätte steriilsed kindad;
Puhasta haav füsioloogilises lahuses või vesinikperoksüüdis niisutatud tutikutega;
Vali vastavalt haava suurusele ja iseloomule uus sidumismaterjal;
Informeeri patsienti pidevalt protseduuriga seotud võimalikest ebamugavustest (valu);
Jälgi patsiendi seisundit – kas esineb: peapööritust, halba enesetunnet , iiveldust, valu või puutetundlikkust (Alila jt. 2001: 450);
Jälgi saastunud instrumentide käitlemist;
Jälgi steriilse materjali kasutamist;
Seleta patsiendile, et haav tuleb hoida seotult ja kuivalt paar päeva;
Jälgi haaval oleva sidematerjali puhtust, märgumise ja lõhna teket, vajadusel vaheta side (Alila jt. 2001: 451);
Veendu, et patsiendil oleks võimalikult mugav, samas oleks ka tagatud korrektne protseduuri teostamine õe poolt;
Pane korduvkasutatavad haiglatarvikud desinfektsiooniks ettenähtud anumasse , töövahendid oma kohale, bioloogilised jäätmed vastavatesse kottidesse, lõikavad ja torkavad vahendid konteinerisse, vähendamaks terviseriske;
Teavita patsienti võimalikest tüsistustest (haavainfektsioon, verejooks);
Võta käest kindad;
Teosta käte antiseptika ;
Dokumenteeri protseduur : kuupäev, kellaaeg , kumba kõrva seoti, millise vedelikuga puhastati, haava seisund enne ja pärast sidumist, kuidas patsient talus protseduuri. (Moreau 2001: 249).

KASUTATUD KIRJANDUS
Alila, A., Huttunen, R., Hyvärinen, S., Maanselkä, S., Mustajoki, M., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Medicina .
Iivanainen, A.,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liivi Paris Õppematerjali autor

Praktikumi juhend

lor

Sarnased õppematerjalid

108

pdf

SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS

8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev perifeerne tsüanoo

Meditsiin

docx

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hingamise ja hingamisteede

Õenduse alused

doc

INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Semmelweis´i avastust, hakka

Õenduse alused

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi

192

pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid