50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
89 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Henri Tamm
Õppematerjali autor
ning märksõnade ja märkuste väljakirjutamist. Pikemate tekstide puhul olen jaganud teksti lõikudeks, et oleks parem ülevaade. 1b)Mõttekäikude lihtsustatud ümbersõnastamine, jooniste skeemide tegemine, hermeneutilise ringi koostamine. 2.OSA 1. Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2. Sellest, et ma mõtlesin kahelda teiste asjade tões, järgnes väga evidentselt ja kindlalt, et ma olen. 3. Niisiis: see mina, s.o. hing, mille tõttu ma olen see, mis ma olen, on täiesti erinev kehast ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha; sest kuigi ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. 4. Kuna ma teadsin, et mul puudusid mõningad täiuslikkused, siis ei olnud ma ainus eksisteeriv olevus (lubatagu mul siin vabalt kasutada koolitermineid), vaid et paratamatult pidi olema mingi teine täiuslikum olevus, kellest ma oleksin sõltunud ja
täiuslikum kui kahelda. Otsustasin otsida, kust õppisin ma mõtlema midagi täiuslikumat kui olen seda mina, ja tunnetasin evidentselt, et seda võis põhjustada ainult mingi tõepoolest täiuslikum loomus. 2. Argumendid · Kogu olemus ehk loomus sisaldub ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei vaja mingit kohta ega sõltu ühestki materiaalsest asjast. · Kui meil puuduks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. 3. Oluliste mõistete definitsioonid Pärja Bärg Maakorralduse magister I Mina substants, mille kogu loomus, sisaldab ainult mõtlemises ja mis oma oleluseks ei vaja mingit kohta ega sõltu ühestki materiaalsest asjast. Jumal etaloni kehastus. Olemine mõtlemine 4. Vastuväited- ja argumendid
arusaadavasse keelde tõlkimist ei vaja. Kui on tõesti vaja tekstist mingit kindlat informatsiooni leida, siis otsin selle tekstist välja ja kirjutan lühikeste konkreetsete punktidena üles. 1b) Õpiobjektist teadsin kõiki tõlgendustehnikaid, aga ei teadnud, et viimast tehnikat Hermeneutiliseks ringiks nimetatakse! 2) Struktureeritud kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. osa põhjal: Põhiväide: Inimese ja Jumala hinge olemasolu, selles kahtlemine ja selle üle mõtlemine ning samas ka mõtlemise üle kahtlemine. Toetavad väited: 1) Ma mõtlen, järelikult ma olen / Kui mõelda siis peab ka olema. 2) Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 3) Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda. 4) Paratamatult pidi olema mingi teine täiuslikum olevus, kellest ma oleksin sõltunud ja kellelt ma oleksin omandanud kõik, mis mul oli.
See kas me magame või mitte ei muuda selle tehte õigsust. Autor toob kohe ka arvamuse, et on olemas jumal, kes on kõikvõimas ja on pannud meid nii mõtlema ja me mõtleme koguaeg valesti. Need, kes jumalat ei usu arvavad, et kõik mis siin ilmas toimub tänu juhusele, kokkusattumusele, saatusele või mingil muul viisil. Sellele ei saa vastu väita, aga saab sisestada arusaamu, mis algselt tunduvad valed. Võib mõelda, et Jumala asemel valitseb meid mingi paha vaim, kes meid nii mõtlema paneb. Võideldes taolise mõttemaailma vastu, on võimalik inimesel ära öelda vääratest arusaamadest, kuid sellist mõttemaailma on raske säilitada, kuna seda peab endale pidevalt sisestama ning vana süsteemi juurde naasmine tundub lihtsam, kui uut säilitada. K U U E S M E D I TAT S I O O N Materiaalsete asjade eksistentsist ning vaimu ja keha reaalsest erinevusest
nagu eimillestki ei saa tekkida midagi või mõisted nagu ulatuvus, liikumine ja arv. Nii me tunnetame ka seda, et oleme substantsid, millede kogu loomus ja olemus seisneb ainuüksi mõtlemises ja mis oma eksisteerimiseks ei vaja mingit ruumi ega midagi materiaalset. Meie hing, mille tõttu me oleme need, kes me oleme, on täiesti erinev kehast ja teda on isegi kergem tunnetada kui keha, sest kui ei oleks keha, siis hing oleks ikkagi see, mis ta on. Põhjuseks, miks mõned ei suuda tunnetada Jumala olemasolu või isegi seda, mis on nende hing, on asjaolu, et nad ei tõsta oma vaimu iialgi kõrgemale meelelisist asjust, sest nad on harjunud kõike vaatlema ainult kujutlevalt ja kõik, mis pole kujutletav näib neile mittemõistetavana. Mõistuses ei ole midagi, mida kõigepealt ei ole meeltes. Kindel aga on, et meeltes ei ole iialgi ei Jumala ega hinge ideed. Meie ideed või mõisted, kuna nad on midagi reaalset ja tulevad Jumalast, peavad olema
jumal - täiuslik olevus tõelisus - kõik mida me mõtleme selgelt ja distinkselt Vastuväited: Jumal ei saa olla täiuslik, kuna ei ole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. Kriitika: Autoril jääb tõestamata, kuidas teha kindlaks kas ja kuna meie mõtted on tõelised või mitte. Küsimused probleemid: Kui jumal on meile sisendanud usu jumalasse ja kasvõi üks inimene ei usu jumalat, kas see on piisav argument jumala eksistentsis kahelda? 3. Ühised: Kui mõelda siis peab ka olema Ainult teises meditatsioonis Mina olen, mina eksisteerin, on paratamatult tõde, kui ma seda iganes sõnas väljendan või vaimuga haaran. argument See on mõtlemine, üksnes seda pole võimalik minust ära rebida. Ma ei ole kunagi eimiski, niikaua kuni ma mõtlen, et ma miski olen.
Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused (Arutlus meetodist) 1. Minu hinnang artikli põhiväited · Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt.. 2. Põhilised argumendid · Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides
3. Milles ei ole võimalik Descartes'i arvates kahelda, kas nõustud tema mõttekäiguga? 4. Descartes'i mina-definitsioon + Sinu kriitika. 5. Descartes'i tingimused mistahes lause tõsikindluseks. 6. Descartes'i mõttekäik täiuslikkusest (jumalast) vajadusel Sinu kriitika. 7. Mis alusel peab Descartes tavamõistuslikke arvamusi, nt. kehade olemasolust, vähem kindlaks ju Jumala ja hinge olemasolu? 8. Kuidas aitab mõistus teha vahet teadmisel ja pettusel, unenäol ja tegelikkusel? 1.Meetod, mille Descartes tõeuurimiseks valis oli selline, kus ta arvas, et peab tegema kõik vastupidi ja absoluutselt väärana heitma kõrvale kõik, mis oleks põhjustanud kõge vähemat kahtlust, sest ta tahtis näha kas pärast ei jää tema uskumusse midagi, mis oleks olnud täiesti mittekaheldav.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid