Tallinna
32. Keskkool
Tanel -Markus Tammela
8.A
Judo tund
Praktiline loovtöö
Indrek
Kivi - Õpetaja
Tallinn
2015
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1TUNNIST 5
1.1.Rivistus 5
1.2.Limuskid 5
1.3.Ringsoojendus 5
1.4.Maasmaadlus 6
1.5.Püstimaadlus 6
1.6.Üle mati hüppamis harjutus 6
1.7. Venitus 7
1.8.Lõpus mängimine 7
1.9.Köieronimine 7
1.10.Rivistus 8
KOKKUVÕTTE 9
LISAD 10
õpilased, kuidas käituda. Tegelikult oleks pidanud minema keldrisse, sest kui tuleb aatompomm, on see nagu maavärin, mis lõhub kõik ära. See saastab õhku. Seetõttu ei olnud see õpe reaalne, kuna ei olnud keldrit, kuhu terve kool oleks mahtunud. Aga gaasimaski pähe panemine oli hea oskus. Oli hommikune ja õhtune pikapäevarühm. Pikapäevarühmas sai õppida ainult neid aineid, milles õpilane ei olnud hea, teised tuli õppida kodus. Hommikune pikapäevarühm oli tund aega enne tundide algust, kaheksast üheksani. Tunnid algasid kell üheksa. Kui tunnid lõppesid, siis algas kell neli pikapäevarühm, mis kestis kella viieni. Koolibuss oli kaks esimest ringi siis juba ära teinud, siis tuli kolmas ring, ning kuus läbi kümme minutit oli ema Suuremõisa bussijaamas. Pool seitse sai ta koju, sest tal oli üks kilomeeter koju minna. Hommikul läks buss veerand kaheksa. Liinibussiga, mis väljus Kärdlast kell 14
Raamat õpetab, et perega koos olla on tore ja juhtuda võivad erinevad kentsakad 6. A. Kivirähk ,,Leiutajateküla Lotte” Teema (millest raamat räägib?): Räägib lõbusa koeraplika Lotte seiklustest koos oma kassist sõbra Brunoga. Ühel ööl, päev enne leiutamis võistlusi, ilmub raamatuga reisinud salapärane jaapani mesilane Susumu. Susumu aitab Adalberti, kes oma porgandi-naise-mootoriga ülesandest läbi kukkus. Susumu viskas Adalberti üle õla ning koos Susumuga tuligi judo. Lotte õpetas Brunole ka judot, ning Albert üritas seda jälgida, kuid ta sai kohe aru, et Lotte õpetab judot valesti. Susumu õpetas külale, kuidas judot tehakse. Terve Leiutajateküla õpib judot ning lõpuks otsustavad Bruno ja Lotte minna judo võstlustele Jaapanisse, koos nendega ühineb jänespoiss Albert ja susumu. Nad võitsid ära judo võistluse ning sellepeale ütles Alberti isa Adalbert: "Varsti saab Albert sama kuulsaks kui mina".
.............................................................7 2.1 Eesmärgistamine......................................................................................................................7 2.2 Sisu ja ülesehitus......................................................................................................................7 2.3 Tundideks vajalikud vahendid.................................................................................................7 2.4 Esimene tund............................................................................................................................8 2.5 Teine tund...............................................................................................................................10 2.6 Kolmas tund...........................................................................................................................11 2.7 Tulemused....................................................................
Rõhku on pandud meeskonnatööle ja austusele kaaslaste vastu. Koolis kogetud liikumisrõõm peaks tekitama lastes huvi spordi- ja tantsusündmuste vastu ning innustama neid nendest osa võtma. Kool peaks tekitama huvi õppida uusi ja sobivaid liikumisviise. Õpilasel peaks olema soov olla terve ja rühikas. Tundma erinevate liikumisviiside tehnikaid. (PRÕK) 1.2 Õppetegevus Praegu on igal klassil ette nähtud kaks kehalise kasvatuse tundi ühes nädalas. Tund kestab 45 minutit. Meie arvates on 45 minutit ühe kehalise kasvatuse tunni jaoks liiga vähe. Õpilased ei saa ennast selle aja sees korralikult välja elatud. Tunni alguses joostakse ja tehakse erinevaid soojendusharjutusi. Tunni teises pooles tehakse vajaduse korral ära hindelisi ülesandeid või mängitakse erinevaid mänge, kui aega üle jääb. Hindele vastatakse kaugushüpet, kõrgushüpet, palliviset, võimlemiskavasid ja erinevaid jookse
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merit Miljaste MÄNGUD LASTELE Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom, MA Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD......................................................................................................5 EMA KEETIS PUTRU...........................................................................................................5 KIISUKÕDI............................................................................................................................5 SILE TEE................................................................................................................................6 TII-TII, TIHANE..............................................................
Sotsiaal-Humanitaarinstituut Psühholoogiateaduskond Thea Kaljur 2-7 aastaste laste arengu jälgimine ja analüüs Praktika 2 Juhendaja: Maie Joaveski Sisukord Praktika sisu............................................................................................................................3 Lasteaia kord........................................................................................................................3-4 2-4 aastased lapsed........................................
Anatoli Krikun- korvpall Mexico 1968 Jaak Lipso- korvpall Mexico 1968 Allar Levandi Calgary Priit Tomson- korvpall Mexico 1968 Georgi Zazitski- vehklemine München 1972 Raul Arnemann- sõudmine Montreal 1976 Jüri Tamm- kergejõustik Moskva 1980 Ivar Stukolkin- ujumine Moskva 1980 Jüri Tamm- kergejõustik Soul 1988 Allar Levandi- kahevõistlus Calgary 1988 Toomas Tõniste jaTõnu Tõniste- purjetamine Barcelona 1992 Aleksei Budõlin- judo Sydney 2000 Indrek Pertelson- judo Sydney 2000 Jaak Mae- suusatamine Salt Lake City 2002 Indrek Pertelson- judo Ateena 2004 Aleksander Tammert- kergejõustik Ateena 2004 Huvitavaid fakte ATEENA 1896 Ungari esimene olümpiavõitja Alfréd Hajós esines olümpial varjunime all, sest kartis spordivaenuliku suhtumisega Budapesti ülikoolist eksmatrikuleeritud saada. 1924. a. võitis ta Pariisi OM-il hõbemedali kunstikonkursil arhitektuuri alal ja ühtlasi
Rapla Ühisgümnaasium 8.B Joosep Ringmäe 8.B ´´Fotograafia imeline maailm´´ Loovtöö Juhendaja: Marion Laev Rapla, Alu 2017 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................... 4 Töö valik........................................................................................................... 5 Pildid................................................................................................................. 6 Rong ja linnutee................................................................................................ 6 Linnutee ja kuivanud puu................................................................................. 6 Noor rebane...................................................................................................... 7 Kuu udus..........................................
Kõik kommentaarid