Jahiseadus (1)

Jahiseadus
Seaduse tutvustus
Seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib  jahimaa , jahiulukivaru ja jahisaaduste 
kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud.
Käesoleva seaduse eesmärk on tagada jahiulukivaru säilitamine taastusvaruna võimalikult 
suurele  arvule isikutele.
Seaduse kohaldamine
Kaitstavate loodusobjektide piires rakendatakse jahipidamisel käesoleva seaduse nõudeid, 
kui seadus või kaitstava  loodusobjekti  kaitse- eeskiri  ei sätesta teisiti.
Jahiõigus
Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal 
jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või jahipidamist keelata.
Jahitunnistust omav maaomanik  tohib oma kinnistul jahti pidada, välja arvatud 
suurulukitele, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit. Õigus 
jahti pidada  laieneb  maaomaniku vanematele, abikaasale ja lastele, kui nad omavad 
jahitunnistust.
 Jahimaa mõiste
Jahimaa on jahiulukite vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala.
Jahimaa hulka ei kuulu:
1.
maakonnaplaneeringuga määratud tiheasustus- või puhkeala, kus ohutu  jahipidamine  
ei ole võimalik
2.
kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud.         
Jahiulukid
Jahiulukite hulgas eristatakse suurulukeid ja teisi jahiulukeid. Jahiulukite  loetelu  kehtestab
 keskkonnaminister määrusega. Suur  ulukite  näited: hunt, karu, ilves,  metssiga . Teise 
jahiulukite näited:  rebane ,  tuhkur , kobras, valgejänes.
Jahipidamisõigust tõendavad  dokumendid
Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on:
1.
jahitunnistus
2.
jahiluba
3.
jahist osavõtjate nimekiri
4.
suuruluki laskekatse  tunnistus
5.