50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Akinoom02
Õppematerjali autor
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Jürgen Rooste Referaat 12 A Tallinn 2014 ELULUGU Jürgen Rooste on noor eesti luuletaja, kes on sündinud 31. juulil 1979. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1997. Aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat aastatel 1997-2004, kraadi sai aga kätte alles 2012 aasta jaanuaris. Aastatel 2002- 2007 töötas Jürgen Rooste ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtometajane ning peale seda 2008 aastani Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajana. Rooste on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu projektijuht ning ajalehe Sirp interneti väljaande toimetaja. Hetkel on luuletaja kultuuritoimetaja Maalehes. Eesti kirjandusse jõudis Jürgen Rooste 1990ndate lõpul läbi TNT (Tallinna Noored Tegijad) rühmituse, mis tegutses aastatel 1998-2000, koondades kokku noori kirjanike. Nüüdseks on
JÜRGE N ROO ST E JÜRGEN ROOSTE ELU Rooste on sündinud 31. juulil 1979 aastal. Ta lõpetas 1997. aastal Tallinna Reaalkooli. Õppis 1997-2004 aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis, mis jäi lõpetamata. Ta töötas aastatel 2002-2007 ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtoimetajana. Märtsist 2007 kuni 2008. aastani oli ta Eesti Instituudi juhataja Soomes. Praegusel hetkel tegutseb Eesti Kirjanike Liidus projektijuhina, toimetab ajalehe Sirp netiväljaannet ja aitab ETV-l teha luulesaadet.
Luulekogu analüüs Jürgen Rooste Jürgen Rooste on eesti luuletaja, kes lõpetas 1997. aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis 19972004 eesti filoloogiat. Tema luule on enamasti vabavärsiline, suhteliselt otse öeldud ning humoorikas võtmes. Talle on väga tähtis ausus ning seepärast ei karda ta olla oma loomingus otseütlev. Oma teoste eest on ta saanud mitmeid preemiaid, milledest kõige tähelepanuväärsem on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luulepreemia aastal 2012.
teravamaks, särtsakamaks ja valitudsõnalisemaks, torgates nõnda silma vaoshoitud ja malbe eesti naisluule taustal. Oma osa sellesse on andnud ka poetessi tihe lävimine "metsikuma" ja "mängulisema" osaga eesti tänapäeva kirjandusest alates 2006. aasta augustist on ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige. "Saage üle" peegeldab suure osavõtuhuviga elatud harilikku, igapäevast, kuid ometi poeetilist elu, kus olulisel kohal on oluliste linnade tänavad ja inimesed. Jürgen Rooste Jürgen Rooste (sündinud 31. juulil 1979) on eesti luuletaja. Ta lõpetas 1997. aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis 1997 2002 eesti filoloogiat. Jürgen Rooste töötas kuni veebruarikuuni 2007 ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtoimetajana ehk peatoimetaja parema käena. Märtsist 2007 Eesti Instituudi juhataja Soomes. Jürgen Rooste oli aastail 19982000 kirjandusliku rühma Tallinna Noored Tegijad (TNT) liige
Viies rühm poeese. Varrak, Tallinn, 1999. -- Sobimus. Väljavõtteid ühes kindlustamata õhtust. (poeem) Artmiks, 1999. -- Artutart&39. Tuum, Tallinn, 2002. -- Vabana sündinud. Eesti Kirjanduse Selts, 2003. Muid teoseid ja ühisüllitisi -- Para-Estonia/Para-Viro. (Reisijuht inglise ja soome keeles, mitmed autorid) EÜS Kirjastus 1994. -- Eesti Reisijuht. 1995. 6 -- Poissmehe kokaraamat. Ilo, 2000. -- Neid vigu me ei korda. (Luuletused, koos Asko Künnapi ja Jürgen Roostega) Näö Kirik, Tallinn 2000. -- Kaardipakk. Koos Asko Künnapi, Jürgen Rooste, Triin Soometsi ja Elo Viidinguga. Näo Kirik, 2001. -- Kolme päkäpiku jõulud. Jõulusalme lastele ja lastemeelsetele. (koos Jürgen Rooste ja Wimbergiga) Huma, 2002. -- Puuduta oma ligimest. (postkaardiluulekogumik, mitmed autorid) Huma, 2003. -- Sigalahe suvi. (proosa, koos Jüri Pinoga) Varrak, 2005. -- Kaardipakk kaks. 5 aastat hiljem. (koos Asko Künnapi, Jürgen Rooste, Triin Soometsi ja Elo
Aga võtke raamat kätte ja lugege ise edasi, soovitan soojalt. See on nooruslik teos ja samas küpselt irooniline praeguste noorte elu eri tahkude suhtes. Näiteks veel: "pärast seksime / sellesama kontidesse jäädvustatud mjuusika / rütmis püüdlikult ilusti / nagu teeks eksamit nagu keegi hindaks". Lugedes saame muu hulgas nii üht kui teist teada noorpoetessi põlvkonna meeleolude kohta. Marko Mägi Andra of the Roads, nagu tõlkis poetessi nime juba kuulus Tallinna-poeet Jürgen Rooste, on oma seitsmeteist eluaasta kohta hea raamatu teinud. Andra on arusaadav ja huvipakkuv isegi siinkirjutavale 30 aastat vanemale luulesõbrale. Tallinn on põnev koht, noorus ilus aeg, kirjutaja teeb igasugu poeetilisi trikke. Andra on ühtaegu romantiline, blaseerunud, võitlev ja humoorikas. Eesti kirjandusele omaselt armastab ta maid jagada jumalaga: aFUCKINGmen, nii kõlab poetessi julges religioosses luules aamen
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases raamatus ,,Valede
Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1992. Tõlkinud ja toimetanud tarbe-ja reklaamtekste ning luulet soome ja inglise keelest, avaldanud kultuuri- ja muudes väljaannetes arvustusi, esseid ja artikleid. Eesti Kultuurkapitali Kirjanduse Sihtkapitali loomestipendiaat 2007. Tema luulet on tõlgitud inglise, saksa, vene, rootsi, soome jt. keeltesse. Elo Viidingu loomingut on arvustanud ja sellest põhjalikumalt kirjutanud: Mati Unt, Mart Velsker, Aare Pilv, Anneli Mihkelev, Jan Kaus, Jürgen Rooste, Ivar Sild, Asko Künnap, Hasso Krull, Katrin Hallas, Kalev Kesküla, Jukka Koskelainen, Heikki Saure, Anna Jörgensdotter, Elisabeth Nordgren jpt. Hariduskäik 198189 Tallinna muusikakeskkool 198992 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, viiuli eriala 199294 Tallinna 1. õhtukeskkool Lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal 1999 Ilmunud teosed luulekogu "Telg" Kassett 1990 kirjastus Eesti Raamat 1990 luulekogu "Laeka lähedus" kirjastus Tuum 1993
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid