50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
153 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Polineisha
Õppematerjali autor
Kodutöö 1 Kohtute seadus 1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse (kõige madalamasse astmesse)? Vastus: I astmesse Eesti kohtusüsteemi kuuluvad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud. 2. Millised kohtud kuuluvad kohtusüsteemi II astmesse? Vastus: Eesti kohtusüsteemi II astmesse kuuluvad ringkonnakohtud. 3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Vastus: Kohtumenetlus algab I astme kohtutest. 4. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale?
Aga see ei tähenda, et nt kõik linnaelanikud peavad olema kaasatud, isiku selja taga võib vaid seaduses sätestatud toiminguid teha. Kohtumõistmine peab toimuma absoluutselt, eranditeta , avalikult. 5.Poolte võrdsuse printsiip-õiguskaitseorgan kui menetleb mind, siis minul on ka omad õigused, kaitsta ennast, anda selgitusi. Menetluslikus kontestis on kõik inimesed võrdsed. Nt ei tohi alandada, mõnitada jne. 6.Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip-PS §12 deklareerib igaühe ja kõigi võrdsust seaduste ees. Õigusriigi tingimustes peab sellest lähtuma ja eesti on õigusriik. Kedagi ei jäeta nt. kriminaalvastutusele võtmata kui ühe või teise isiku käitumises kuriteo tunnused esinevad. Võrdsus seaduse ees. -Mõnedes seadustes on aga teatud kirja pandud isikute kategoorial väikene erinorm. Nt. Kui neil on puutumatus
1. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse (kõige madalamasse astmesse)? Eesti kohtusüsteemi I astmesse kuuluvad Maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) ja Halduskohtud (Tallinna, Tartu). 2. Millised kohtud kuuluvad kohtusüsteemi II astmesse? Kohtusüsteemi II astmesse kuuluvad Ringkonnakohtud (Tallinna ja Tartu). 3. Millisest kohtuastmest algab kohtumenetlus? Kohtumenetlus algab I astme kohtutest. 4. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus I astme kohtu peale? I asteme kohtu peale on võimalik kaebus esitada Ringkonnakohtusse. 5. Millisesse kohtusse on võimalik esitada kaebus II astme kohtu otsuse peale? II astme kohtu otsuse peale on võimalik kaebus esitada Riigikohtusse. 6. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Kinnistusosakond asub Maakohtute juures. 7. Milliseid kohtuasja liike arutavad/lahendavad maakohtud? Maakohtud arutavad/lahendavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. 8. Milliseid kohtuasja liike arutava
funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Lisaks on kohtutel oluline osa kohtuasjade läbivaatamise korra kehtestamisel Õiguskaitseasutuste tegevuse reguleerimisel on erinevad riigid läinud erinevaid teid pidi kuid suurem osa arenenud demokraatlikke riike on lähtunud suures osas sarnastest printsiipidest. Esiteks tuleb printsiipidel ja õigusnormidel vahet teha. Kui teatud situatsiooni suhtes kehtib
2) kes on kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist tagandatud; 3) kes on advokatuurist välja heidetud; 4) kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest; 5) kes on pankrotivõlgnik; 6) kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel; 7) kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel; 8) kellelt on vandetõlgi kutse ära võetud vandetõlgi seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel • Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus (PS §147 lg 1) • Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega (PS § 147 lg 2) • Ametite ühitamatus (PS § 147 lg 3) • Immuniteet (PS § 153) • Sotsiaalsed tagatised (KS 10 peatükk) - ametipalk - eripension - puhkus 35 kalendripäeva
õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki tema otsustele kuuletuma. Peamised õigusharud on eraõigus (puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud eraisikuga (füüsiline isik)) ja avalik õigus (puudutab kõiki õiguslikke küsimusi, mis on seotud riiklike institutsioonide, erafirmade ning erinevate mittetulundussektori institutsioonidega (juriidilised isikud)) füüsiline isik - eraisik juriidiline isik - varaliselt iseseisev, maksukohustusi ise kandev asutus, organisatsioon Kohtusüsteemi funktsioonid õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustamine kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: III aste: Riigikohus II aste: Ringkonnakohus I aste: Maakohtud ning halduskohtud Maakohtud
funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused (Eesti Vabariigis praegu Justiitsministeeriumi koosseisus olev täitevamet). Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustloovat funktsiooni. Lähtutakse printsiibist, et eelnevad kohtuotsused on aluseks järgnevatele. Ameerika Ühendriikides on kohtute ülesandeks lisaks õiguslike vaidluste lahendamisele ka kehtivatest õigusnormidest lähtudes uute õigusnormide loomine. Lisaks on kohtutel oluline osa kohtuasjade läbivaatamise korra kehtestamisel Õiguskaitseasutuste tegevuse reguleerimisel on erinevad riigid läinud erinevaid teid pidi kuid suurem osa arenenud demokraatlikke riike on lähtunud suures osas sarnastest printsiipidest. Esiteks tuleb printsiipidel ja õigusnormidel vahet teha. Kui teatud situatsiooni suhtes kehtib
ÜHISKOND 23 KOHTUVÕIM Charles Montesquieu järgi oli kolm võimu: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Ka tänapäeval rõhutatakse, et kohtuvõim peab olema iseseisev, mis on demokraatia tunnus. Demokraatlikus riigis kasutatakse tavaliselt mitmeastmelist süsteemil, st kohtuasja võib edasikaevata kui lahend ei rahulda. Aastal 2006 ühendati Eestis kohtuid, kuid lubati, et senised kohtud jätkavad tegutsemist uute kohtuasutuste kohtumajadena, st ühtki kohtumaja ei suleta ning teenuse kättesaadavus ei vähene. 1. jaanuaril 2006 ühendati 16 maa- ja linnakohut neljaks maakohtuks (Harju maakohus 66 kohtunikku, Viru maakohus 30
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid