Inimene
Närvisüsteem
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-06-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Iriskubarsepp
Õppematerjali autor
Tunnused: peapööritus, nõrkus, peavalu, virvendus silmade ees. Raskemal juhul: krambid, oksendamine, teadvuse kaotus, nägemishäired, kiirenenud pulss ja hingamine, kehatemperatuuri tõus. Kuidas aidata: viia varju, riided vähemaks, lamavasse asendisse (pea pisut ülespoole), jahutada- õhuga või veega, külm kompress, külm jook. 19. Millised muutused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel? Suureneb mitokondrite arv lihastes, paraneb verevarustus 20. Millised muutused toimuvad inimese organismis seoses vananemisega (DNA, viljakus, meeleelundite töö, mälu, välimus)? Luude hõrenemine, lõhna ja maitsetundlikkuse vähenemine, ajukoore rakkude arvu vähenemine, kuulmise nõrgenemine, nägemise halvenemine, kopsumahu vähenemine, südamemahu vähenemine, neerude uriinitootmisvõime vähenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine, termoregulatsiooni häired, unehäired, tähelepanuvõime halvenemine,
Krambid, oksendamine, teadvuse kaotus, nägemishäired, kiirenenud pulss ja hingamine, kehatemperatuuri tõus. Tuleb viia varju, võtta riideid vähemaks, lamavasse asendisse (pea veidi ülespoole), jahutada õhu või veega, külm kompress, külm jook. 19. Millised muutused toimuvad organismis pideva treeningu tulemusel? Lihased muutuvad tugevamaks, suuremaks. Veesisaldus organismis suureneb. Hingamise ja südame töö aeglustuvad. 20. Millised muutused toimuvad inimese organismis seoses vananemisega (DNA, viljakus, meeleelundite töö, mälu, välimus)? 21. Nimeta erinevaid keskkonnategureid, mis mõjutavad vananemisprotsessi. Päike, heitgaasid, 22. Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine). 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas). 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs). 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse).
Bioloogia - Neuraalne ja humoraalne regulatsioon, immuunsüsteem, homöostaas. 1) Homöostaasi mõiste. Mida on vaja inimkehas stabiilsena hoida? Homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsus. Inimkehas on stabiilsena vaja hoida: energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine, termoregulatsioon. 2) Energiabilansi mõiste. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? Energiabilanss - toidu ja joogiga saadav energia, sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. 3) Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1. Gaasivahetus kopsudes ehk väline hingamine - kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi (CO2); 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel; 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi
Vereringeelundkond ja glükoosisisalduse kontroll Vereringeelundkond= süda+veri+veresooned Väike vereringe-kopsude ja südame vahel Suur vereringe-südame ja kogu keha vahel Südame tööd mõjutavad: Hingasmisgaaside sisaldus veres Füüsiline pingutus Adrenaliin Vanus Vererõhk (mida aeglasemalt süda lööb, seda kõrgem on vererõhk) Veresuhkru sisalduse kontroll Terve inimese versuhkru tase: 3,5-6 Sõltub: Toit+jook,füüsiline aktiivsus Glükoos jõuab verre: Süsivesikute seedimisel Glükogeeni lagundamisel Glükoosi sünteesid mittesüsivesikutest- valkude ja rasvade lagundamisel. Toidust saame: tärklis, sahharoos, maltoos Veresuhkru regulatsioon Veresuhkru hulga reguleerimisega veres tegeleb kõhunääre ehk pankreas Pankreas eritab: A. Insuliini, mis vähendab vere glükoosisisaldust. B
Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust ööpäeva rütmiga. Inimese erinevad koed. Inimene koosneb eukarüootsetest rakkudest. Rakkude kuju võib olla väga erinev. Enamasti on rakud kerajad, ovaalsed, prismaatilised või käävjad. Esineb ka tähtjaid, niitjaid, kettakujulisi rakke
INIMENE KUI TERVIKORGANISM Knspekt raamatust BIOLOOGIA GÜMNAASIUMILE III OSA, Tartu 2001, lk. 119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastav
Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. Inimeste ja loomade sarnasused ja erinevused, Sarnasused rakuline ehitus, toitumine liikumine, paljunemine DNA, sotsiaalsus, ainevahetus, erinevused mõtlemisvõime, pikim eluiga inimesel .loomadel lühem, loomadel sesoone sigimine inimesel seda pole, kõne ja kultuuriline käitumine tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - rasvkoe ülesandeks on koguda varuained ja kaitsta organismi madalate temperatuuride ja siseorganeid kahjulike välismõjutuste, näiteks põrutuste eest .Sidekoed - Organismides on mitut tüüpi sidekudesid. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt rakuvaheaines. Rakuvaheaine ehitus ja hulk määrabki ära sidekudede erinevused
struktuur. 4. Ühised jooned * inimahvidele- suur aju, hea nägemine, jäsemete viis sõrme ja varvast * ainult inimestele- kõnevõime 5. Kultuuriline ehk sotsiaalne evolutsioon. Mis on seda kiirendanud ja soodustanud? Kollektiivis kogunenud informatsiooni edasiandmine ühelt sugupõlvelt teisele, see on tüüpiline kõikidele sotsiaalse eluviisiga liikidele. Seda on soodustanud looduslik valik. Seda on kiirendanud informatsiooni suurenemine ja selle vahendusmeetodite areng. 6. Miks on inimese evolutsiooni uurimisel olulised: koljud, hambad, vaagnaluud? See võimaldab välja selgitada mitmeid olulisi tunnuseid. - kolju sisepinna struktuuri uurimine võimaldab määratleda suuraju eri osade arengutaset. - hammaste ehitusest ja kulumisviisist selguvad toitumisharjumused, samuti peegeldab hammastik indiviidi vanust. - luudel olevad köbrud viitavad sellele, kui tugevad olid neile kinnitunud lihased. 7. Mille poolest erinesid neandertallane ja nüüdisinimene?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid