Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

In-Interaktiivne koolitahvel (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

inInteraktiivne koolitahvel


Koostajad:
Sissejuhatus

Müügiobjektiks on interaktiivne tahvel
Peamiselt suunatud koolidele
Piirkond on Eesti
Juba kasutusel erinevates maailma koolides
Eesmärk muuta koolide õpetamiskvaliteet
paremaks
Toode

Põhimõte: manipuleerimine

Töötab kasutades Nintendo Wii PULTI, infrapuna

In-Interaktiivne koolitahvel #1 In-Interaktiivne koolitahvel #2 In-Interaktiivne koolitahvel #3 In-Interaktiivne koolitahvel #4 In-Interaktiivne koolitahvel #5 In-Interaktiivne koolitahvel #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sakumiis Õppematerjali autor
esitlus sellest kuidas müüa oma toodet. sellel juhul siis interaktiivset tahvlit.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
33
docx

Uurimistöö/uurimustöö "Digitahvel õpetaja abivahendina", Promethean digitahvel, Paide Gümnaasium

Puudustena võib välja tuua piiratud funktsionaalsuse, aeglase ja ebatäpse kasutamise ning suurte ja kohmakate patareidega või laadimist eeldavad pliiatsid. Mobiilsete seadmete puhul võib esineda halb pildikvaliteet, juhul kui projektsioonipinnana kasutatakse kirjutustahvleid. (Dateli veebileht) 1.2 Puutetundlikud tahvlid Puutetundlik tehnoloogia on interaktiivsete tahvlite juures väga levinud tööpõhimõte. Puutetahvli tööpõhimõte on lihtne ­ tahvel koosneb kahest kihist, millest esimene on tugev taustmaterjal ja teine paindlik puutemembraan, mis on venitatud taustmaterjali ette. Mõlemad kihid on kaetud elektrit juhtiva kattega ja kihte eraldab väike õhuvahe. Kui näpp või pliiats vajutab pealmisele paindlikule membraanile ja see puudutab taustpinda, tekib kontakt kahe pinna vahel. Tahvlielektroonika suudab tuletada puudutuse asukohale vastavad X ja Y koordinaadid ja edastab need arvutile, mis positsioneerib kursori

Ainetöö
thumbnail
20
doc

RIISTVARA KAARDID

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud Rannar Jantson RIISTVARA KAARDID Referaat Juhendaja: Silver Silluta 28.09.10 1 2 Sisukord Sisukord ........................................................................................................................................3 .......................................................................................................................................3 Sissejuhatus....................................................................................................................4 Võrgukaart...................................................................................................................5 Võrgukaardi ühendused emaplaadile:....................................................................6 Võrgutüübid:.....

Arvutite riistvara alused
thumbnail
17
doc

Eksam

1. AGP liides ja selle kasutamine Accelerated Graphics Port Alustas Intel koos Pentium II Videokaartidele 2 reas 66-pin 2. AMD protsessorite areng läbi aegade Amd protsessorite areng läbi aegade. AMD alustas oma protsessorite tootmisga 1995. AMD esimesed protsessori olid (1995) NX586 ja Am486 ning Am5k86 mille taktsagedus oli vastavalt 133Mhz ja 120 ja 90Mhz. Nendele järgnes 1996 aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 Mhz. 1997 aastal läks kasutusele K6 seeria protsessorid mille taktsagedus ulatus 300Mhz. 98.aastel tehti K6 ka uuendusi K6-2 ja K6-3 mille taktsagedus ulatus 450 Mhz. 1999. Aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000 aastal niipalju et taktsagedus ületas ühe gigahertsi piiri. 2000 aastal lõi AMD ka K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon. 2003 K8(Opteron,Athlon64,Sempron,Turion64) 3. Andmekandjad (MO,DAT,CD,DVD,ZIP,jne) Mo ­ Magnetoptilised kettad võimaldavad kord

Informaatika
thumbnail
9
doc

Sissejuhatus Reaalajatarkvaratehnikass e

1. Mille poolest erinevad süsteemitehnika ja tarkvaratehnika? Sarnasused? Tarkvaratehnika on süsteemitehnika konkretiseering tarkvaratoodete tegemise valdkonda. Tarkvaratehnika on tugevalt seotud arvutiteadusega., erinev on suhtumine reaalsesse maailma. Tarkvaratehnika tunneb rohkem huvi tarkvara loomise protsessi administratiivsele ja tehnilise korraldamisele ning juhtimisele. Tarkvaratehnika peab ideaalis oluliseks, et töötluseks kasutatav lähteinfo vastaks võimalikult täpselt tegelikkusele. Tarkvaratehnika toode valideeritakse näidates tema vastavust reaalse maailma vajadustele. Tarkvaraprojekti lähteülesanne tuleneb vahetult süsteemile esitavatest nõuetest, lahendus sõltub oluliselt kogu süsteemile ja süsteemi arendamisele seatud kitsendustest ning konkreetsetest nõuetest. Süsteemitehnika on tehnokäsitluse rakendamine süsteemide projekteerimiseks ja loomiseks. 2. Mida tuleb silmas pidada süsteemi tükeldamisel alamsüsteemideks? Süsteem on kogum om

Sissejuhatus reaalajatarkvaratehnikasse
thumbnail
21
doc

Turundusplaani näide

TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AXBO ÄRATUSKELL turundusplaan Koostajad: Sisukord Tallinn 2010 Kokkuvõte............................................................................................................ 3 Ettevõtte üldandmed........................................................................................... 4 Äriideestik............................................................................................................ 4 Turu analüüs........................................................................................................5 Turusituatsioon ja ­arengutendentsid..................................................................................... 5 Turunduskeskkonna analüüs.............................................................................5 Makrokeskkond ehk kaugkeskkond .................

Turundus
thumbnail
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu

Informaatika
thumbnail
46
doc

Ettevõtluse eksami kordamisküsimuste vastused 2014

Ettevõtluse eksami kordamisküsimused 2014/2015 1. EL ettevõtluse “suur pilt“ – eri suurusega ettevõtete osakaal. Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) – 1. loengu põhjal. EL ettevõtlus – suur pilt  92% mikroettevõtted  7% väikeettevõtted  >1% keskettevõtted (VKE- d kokku 99,8%)  0,2% suurettevõtted Ettevõtja motiivid:  Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 68%  Töötamise aja ja koha vaba valik 35%  Paremad sissetulekuväljavaated 20%  Ärivõimaluse realiseerimine 9%  Et vältida hõivega seotud ebakindlust 4% Palgatöötaja motiivid:  Regulaarne, fikseeritud sissetulek 40%  Tööhõive stabiilsus 35%  Kindlad töötunnid 16% 

Majandus
thumbnail
31
docx

Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia

Puidu Käsitsiöötlemise tehnoloogia . Teemad.  Tisleri kutsekirjeldus  Materjalide valik ja ettevalmistamine tööks  Töökoha ettevalmistamine  Toote joonise ja deatilide spetsifikatsiooni koostamine  v Puidu käsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid  Puidu raiumine  Saagimine  Hööveldamine  Peiteldamine  Puurimine  Puidu pinna silumine  Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi :  Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja)  Laudsepp  Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine)  Kaasajal kasutatakse ettevõtetes puidu töötlemisega seotud tööliste kohta järgmisi ametinimetusi : Tisler – valmistab käsiinstrumente ja seadmeid kasutades detaile ja

Materjaliõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun