Leedu Vabaturu Instituudi (LFMI) analüütikute hinnangul peaks Ignalina tuumajaama ehitamisel andma võimaluse erakapitali
osalemiseks ja kaasama erainvesteeringud läbi tuumajaama aktsiate
müügi avalikul pakkumisel .
LFMI esindajate sõnul vähendaks erakapitali osalus projektis finantsriske ja aktsiate pakkumine börsil suurendaks tuumaprojekti
läbipaistvust.
LFM-i presidendi Remigijus Simasiuse sõnul tagaks aktsiate pakkumine
börsil investorite mõju tasakaalu ja muudaks tuumajaama juhatamise
efektiivsemaks, lisaks garanteeriks erakapital projekti
finantseerimise ja võimaldaks ehitada optimaalse võimsusega
tuumajaama.
«Uue tuumajaama juhtimine peaks olema kaitstud nii palju kui
võimalik poliitiliste otsuste eest,» ütles LFM-i ekspert Zilvinas
Silenas.
Simasiuse hinnangul peaksid Ignalina tuumajaama üle otsustama investorid ja Baltimaade energiafirmad, mitte Leedu valitsus või majandusministeerium .
Kas Eesti peaks osalema Ignalina uue tuumareaktori ehituses? Sellest
küsimusest võib kujuneda üks märtsivalimiste kampaaniateemasid.
Majandusministeeriumi pressiteenistus levitas eile avaldust, et
minister Edgar Savisaar toetab rahvaküsitluse korraldamist
küsimuses, kas Eesti peaks hakkama kasutama tuumaenergiat või
mitte.
Kolmapäeval teatasid Balti riikide energiafirmade juhid Vilniuses,
et uue tuumajaama rajamine Leetu Ignalinasse on teostatav.
«Nüüd algab Ignalina tuumaprojekti tutvustamine Balti riikide
valitsustele, parlamentide liikmetele ja laiemale avalikkusele ning
seepärast oleks sobiv aeg küsida ka rahva arvamust,» märkis
Savisaar.
«Samuti sunniks rahvahääletus pooli märksa põhjalikumalt oma
seisukohti läbi kaaluma, tutvustama ja põhjendama,» lisas ta.
Savisaare sõnul ei ole küsimus ainult maksumaksja rahas, vaid ka
julgeolekus.
«Eesti Energia osalemine Ignalina uue tuumajaama projektis on
Seda kõike silmaspidades, suureneb järjest vajadus leida alternatiive fossiilkütustel töötavatele elektrijaamadele. Üheks populaarsemaks alternatiiviks on viimaste aastatega tõusnud tuumaenergia tootmine ja kasutamine. Ka Eestis on energeetikaprobleemid tõusnud lähiaastatega üha aktuaalseimaks. Keskkonnasõbraliku elektritootmise organiseerimine vajab otsustavat lahendust lähiaastail, ning on vajalik vastu võtta konkreetne otsus võimaliku tuumaenergeetika rakendamise kohta Eesti Vabariigis. Euroopa Liidu üha karmistuva kliima- ja energiapoliitika tingimustes tuleb Eestil tõsiselt mõelda selle üle, mille arvel katame oma elektrivajadusi tulevikus. Eestis toodetakse praegu üle 90% elektrienergiast põlevkivist ning ka kõige nüüdisaegsemate tehnoloogiate kasutamisel eraldub põlevkivist elektrit tootes suures koguses CO2 ehk kasvuhoonegaasi. Oma energiatootmise keskkonnasõbralikumaks muutmiseks tuleb Eesti Energial
ulatudes 90%-ni. IV. Tänapäevased reaktorid Reaktorid jaotatakse nelja põlvkonda kuuluvateks. Enamus kasutusel olevatest jaamadest kuulub kas teisse või kolmandasse põlvkonda. Põlvkondasid eristavad peamiselt nõuded turvalisusele, efektiivsusele ning säästvale käidule. Tänapäevaste tuumareaktorite arendajate peamiseks sihiks on vähendada kõikvõimalikke tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd. Nii on näiteks Tsernobõlis kasutatud (Leedu Ignalina tuumajaamas kasutati analoogseid) RBMK-tüüpi teise põlvkonna reaktoritest astutud suur samm edasi kaasaegsete kolmanda põlvkonna reaktoriteni. Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. 4 V. Tuumaenergia kasutamine maailmas Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis.
Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis 1.Tuumajaamadest üldiselt 2.Eesti ajalooline seotus aatomienrgiaga 3.Tuuma reaktorid ja kütus 4.Ohud ja tuumakütuse jäägid 5.Majanduslik otstarbekus ja omanikud Viimastel ajal on hoogustunud debatt Eesti oma tuumajaama võimaliku ehitamise üle.Jaapanis asetleidnud 9 magnituudine maavärin, sellele järgnenud 38,5 m hiidlaine ja järgnenud avariid Fukushima Daiichi tuumajaamas on pannud inimesed muret tundma tuumaenergeetika tuleviku üle. Nagu ikka esineb nii poolt kui vastu käivaid seisukohti. Kahjuks pole tuumajaama vastastel eriti muid põhjendusi kui vaid see, kui ohtlik see on. Kuid maailmas on söe, gaasi ja hüdroelektrijaamades tunduvalt rohkem õnnetusi kui tuumajaamades. Praegu on maailmas umbes 443 töötavat
Reaktorid jaotatakse nelja põlvkonda kuuluvateks. Enamus kasutusel olevatest jaamadest kuulub kas teisse või kolmandasse põlvkonda. Põlvkondasid eristavad peamiselt nõuded turvalisusele, efektiivsusele ning säästvale käidule. Tänapäevaste tuumareaktorite arendajate peamiseks sihiks on vähendada kõikvõimalikke tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd. Nii on näiteks Tsernobõlis kasutatud (Leedu Ignalina tuumajaamas kasutati analoogseid) RBMKtüüpi teise põlvkonna reaktoritest astutud suur samm edasi kaasaegsete kolmanda põlvkonna reaktoriteni. Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. Tuumaenergia kasutamine maailmas Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30s riigis
Tänapäevased reaktorid Reaktorid jaotatakse nelja põlvkonda kuuluvateks. Enamus kasutusel olevatest jaamadest kuulub kas teisse või kolmandasse põlvkonda. Põlvkondasid eristavad peamiselt nõuded turvalisusele, efektiivsusele ning säästvale käidule. Tänapäevaste tuumareaktorite arendajate peamiseks sihiks on vähendada kõikvõimalikke tuumajaamaga kaasneda võivaid riske ning optimeerida nende tööd. Nii on näiteks Tšernobõlis kasutatud (Leedu Ignalina tuumajaamas kasutati analoogseid) RBMK-tüüpi teise põlvkonna reaktoritest astutud suur samm edasi kaasaegsete kolmanda põlvkonna reaktoriteni. Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. Tuumaenergia kasutamine maailmas Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on
energeetika eksisteerimise aja jooksul. Mõned radionukliidid on ohtlikud tuhandeid aastaid. 3) Aegunud tuumajaamade töö lõpetamise raskused reaktori sulgemine. Peale 30 aastat ja enam tööd tuumaelektrijaama sulgemisel tuleb paljusid tema osi vaadelda kui radioaktiivseid jäätmeid. Kõige puhtam ja kõige kallim meetod on lammutamine ja jäätmete ohutu ladustamine. Poolik lahendus on eemaldada ja ladustada suurem osa kõrge radioaktiivsusega osi. Tuumajaam konserveeritakse 20...50 aastaks. Kolmas lahendus on konserveerida jaam tuhandeteks aastateks. 4) Tuumareaktoris tekib plutooniumi, mis on kaasaegse tuumarelva oluline koostisosa. Tekkiva plutooniumi kogus sõltub reaktori tüübist. Tuumareaktorite levikuga kasvab oht tuumarelva levikuks. Tuumaelektrijaamade ehitamiseks tuleb algselt teha väga suuri kapitalimahutusi. Samas on juba eksisteerivate tuumajaamade käigushoidmine ja kütusekulu väikesed. Hiljutised
tootmisel. Pane kirja 2 põhjust, miks on Soome elektrienergeetika jätkusuutlikum kui Leedus. 1. Soomel on suurem valik millest energiat toota ning need n üsnagi mitmekesised. 2. Leedu on vähese valikuga ja enamasti saavad on elektrit tänu jõgede tõusudele ja mõõnadele Leedu on lubanud, et suleb Ignalinas asuva tuumaelektrijaama. Samal ajal on aga kavas rajada Leetu uus ja senisest võimsam tuumajaam. Ignalina tuumajaama peadirektor väidab: „Tuumaenergeetikale ei ole tänapäeval alternatiivi, sest energia tootmiseks suurtes kogustes on tuumajaamad kõige keskkonnasõbralikumad.” ? Selgita Ignalina tuumajaama peadirektori väidet. Ta tahtis sellega öelda, et maavarasid ei jätku igaveseks ning suurema energia tootmikseks oleks muidu vaja rokelt ka maavara mis kahjustaks maavara arvu ja oleks kulukas. Tuumaelektrijaama ei vaja maavarasid ning toodab ka
..................................................................................... Lisa 3............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS Tuumaenergiat on kasutatud elektri tootmisel juba 50 aastat. Selle aja jooksul on tuumaenergeetika läbinud pika arengutee. Praeguseks on ehitatud ligi pooltuhat erineva konstruktsiooniga tuumajaama. [1] Elektrienergiat vajatakse üha enam. Tuumaenergia on üks suuremaid elektrienergia allikaid, 443 tuumajaamas üle maailma toodetakse 17% kogu elektrienergiast ja seda kasutab umbes miljard inimest. [2] Tuumaenergia kasutamine on elektri tootmiseks paratamatu mitmel põhjusel. Esiteks, ei saa lõputult jätkuda seni domineerinud fossiilsete kütuste põletamine nende ammendumise tõttu. Samuti kaasneb sellega lubamatult suurte nn kasvuhoonegaaside koguste
Kõik kommentaarid