Ida- Rooma keisririik
Õpik lk. 13-21
Miks jäi Ida- Rooma püsima?
· Soodsam geograafiline asend.
· Rohkem ressursse.
· Vabasid talupoegi oli orjadest rohkem, mis tagas riigile parema sissetuleku kui ka rahva lojaalsuse.
· Iga aasta kogutav maks võimaldas ülal pidada hästitreenitud ja arvukat sõjaväge.
· Õitsvad linnad.
Rahvastik ja riigikorraldus
· Tekkis 395. aastal.
· Heterogeenne ühiskond.
· Keiser ehk basileus .
· Seaduslikul abielul rajanev võimupärimine kinnistus Komnenoste dünastia ajal.
· Riiklik hoolekandesüsteem.
· Kirik allus keisrile.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Muhhaa
Õppematerjali autor
Ida-Rooma riik ehk Bütsants Bütsantsi riik tekkis 395.aastal, kui Rooma impeerium lõplikult Lääne- ja Ida-Roomaks jagunes. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele, kuid riigis oli ka senat, riiginõukogu ja linnakodanike organisatsioonid ehk deemosed. 11. saj hakkas riigis kinnistuma võimupärimine läbi seadusliku abielu ehk kõrgema võimu legitiimsuse printsiip. Bütsantsi riik kindlustas hea äraelamise vaestele, rajades haiglaid, vanadekodusid, vaeslastekodusid. Ka kirik jagas vaestele tasuta vilja jne. Kõrgem ilmalik ja
Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur
värvatud germaanlasi - paiknemine kaubateede ristumiskohas, rikkad linnad - arenenum kui Lääne-Rooma 2. Õitseaeg oli keiser Justinianus I ajal (6. saj): - sõjavägi oli jaotatud kolmeks: piirikaitseväed, tegevarmee, keisri ihukaitse - armee tuumikuks olid vabad talupojad, said teenistuse eest pärandatava maatüki - 11. saj muutub palgasõjaväeks ja sinna tuleb palju eri rahvusi (lootus sõjasaagile) - Justinianus soovis vallutuspoliitika abil taastada Rooma muistse hiilguse ning purustas vandaalid Põhja-Aafrikas, vallutas Itaalia idagootidelt (sõditi 20 aastat, võideti, kuid sõda Bütsantsile äärmiselt kurnav), liitis Bütsantsiga ka Lõuna-Hispaania, Vahemere saared 3. Välisvaenlaste sissetungid - Bulgaaria 7-11. sajand - araablased 7.-11. sajand - viikingid ja Kiievi-Vene 9.-10. sajand - ristisõjad ja suur kirikulõhe e Skisma aastal 1054 - türklased- seldzukid 11
kujunevad romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg 11.saj algus 14.saj. Iipool. Õitsenguperiood Hiliskeskaeg 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Kõrgkeskaeg 13.saj. Uus kriis, üleminekuajastu algus.(kliima halvenemine, 100-aastase sõja puhkemine, Euroopat laastav katk Must Surm, demograafiline tagasilöök) Feodaaltsivilisatsioon ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. Rooma rahu Lääne Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd. Caracalla edikt Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid avati äärealade asukaile, kelle maailmavaade erines roomlase omast kultuuride kokkupõrge. Hunnid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Ida rooma riik e. Bütsants Territoorium, rahvastik ja riigikorraldus. · tekkis 395. Aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne ja I-Rooma riigiks. Pealinnaks Konstantinoopol · Terriktooriumil elasid kreeklased, bulgaarlased, juudid, syyrlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel · Säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud. · Monofüsiitide õpetus õpetus, mis levis egiptuses, väitis, et Kristusel on vaid üks jumalik loomus. · Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne ja kohtuvõim) kuulus keisrile e. Besileusele
määras ametisse kõrgemaid vaimulikke, käsutas kiriku varasid *suur bürokraatlik riigiaparaat, eriline teenistusastmete tabel *tugev tsentraliseeritus- kogu maa kuulus riigile ja seda käsutas keiser *Bütsantsi õukonna luksus *mõhukatel õukondlastel suur tähtsus, silmakirjalikkus, sagedased paleepöörded. Kultuur: *oli vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja vahel. *õpetlased elustasid huvi antiikkultuuri, kreeka keele vastu *bütsants süstematiseeris ja arendas edasi rooma õigust *raamatute ümberkirjutamine õigeusu munkade poolt *kõnekunsti kõrge tase *kirjaosakus oli ülemkihi seal levinud *425 asustati Konstantinoopolisse esimene ülikool *geograafias tunti hästi idamaid *kultuuriliselt mahajäänumasse Lääne-Euroopasse suhtes bütsants üleoleku ja vaenuga *suur mõju slaavi maadele vaenlased: * bulgaaria 7-11saj *araablased 7-11saj *viikingid 9-10saj *türklased 11.saj. *konfliktid lääne-rooma kirikuga (neist suurimad 1054 suur kirikulõhe ja
SUUR RAHVASTERÄNDAMINE. LÄÄNEROOMA LANGUS JA IDAROOMA PÜSIMAJÄÄMINE Rooma rahu piir ulatus kesksest Vahemere regioonist põhjas tänapäeva Sotimaani ja lõunas PõhjaAafrikani. See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandis hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Pingeid aitas leevendada põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma ülemvõimu tunnistades õigus järgida oma alal omaenda norme ja kummardada omaenda jumalaid. Caracalla edikt (212) tagas kõigile impeeriumi aladel elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Edikti mõte oli tagada suurem maksude laekumine, mis pidi omakorda leevendama impeeriumi lääneosade üha suurenevaid majandusraskusi. Praktikas polnud sellest aga erilist kasu. Otse vastupidi: nüüd avati vaba juurdepääs
Tsivilisatsioon mandub. Maailmavaate muutused aitab kaasa tehnika ja teaduse areng. Avastatakse uued maad, Ameerika. Teadlased leiavad, et maa tiirleb ümber päikese, mitte vastupidi. Katoliiklased põletatakse tuleriidal nim. ketseriteks. Nt Jordano Bruno, Galileo Galilei ei pea piinamist vastu, taganeb oma mõtetest. Feodaalne killustatus kuninga võim muutub tugevamaks. Kuningas tugevdab võimu. §2. Ida-Rooma riik ehk Bütsants (395-1453) Riik tekkis 395. Aastal, Rooma jagunes Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Ida-Rooma territoorium hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunaosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. Idapoolsetel aladel kõneldi süüria jt kohalikke keeli, säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud nagu arianism, nestoriaanlus. Monofüüsidid - õpetus, mis väitis, et Kristusel on vaid jumalik loomus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid