TALLINNA
TEHNIKA ÜLIKOOL
Infotehnoloogia teaduskond
Arvutisüsteemid
Peeter Sikk
INTERNETI POED – INIMESTE UUS VAIMUSTUS ?
Kava
Tallinn
2012
Eesmärk:
Essee eesmärk on analüüsida, kas tänapäeval pidevalt laienev interneti kaubandus võib muuta tava kauplused mõtetuks ning uurida,
kas see mõjutab ka inimese elu.
Sisu:
Interneti poodide pidev laienemine. Üha rohkem on võimalusi tellida koju igapäevaseid kaupu. Erinevad süsteemid, mis kaasavad neid
kasutama. Neti poodide eelised ja puudused.
Kommeteeritud kava
Sissejuhatus
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kollitapp
Õppematerjali autor
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Interneti turundus Referaat turundusest Juhendaja: dots. Ann Vihalem Tallinn 2004 Sissejuhatus Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse maailmaga hakkasid arenema ka uued ärivõimalused ning ka interneti turundus. Interneti turundus kui mõiste muutus aktuaalseks üheksakümnendate aastate teisel poolel. Kui kaheksakümnendatel aastatel oli Internet suhteliselt tundmatu mõiste, siis üheksakümnendate algul hakkas ta järjest populaarsust koguma, saades laialdaselt
· Identifitseerida ühe ettevõtte toodet teistest ja konkurentidest · Aitab leida tarbijale toote mis talle meeldib ja vältida teisi · Ettevõtte erisuse loomine ja säilitamine. Positsioneerimine · Kaitseb ettevõtte omandit. Registreeritud kaubamärk. · Annab informatsiooni tarbijatele. Suhtleb tarbijatega. · Annab tootele lisaväärtust · Brändi tarbijaväärtus varade kogum mis lisavad pakutud teenusele lisaväärtust. · Brändi tuntus · Mõõdetakse inimeste arvuga, kes teavad seda. · Domineeriv tuntus tootekategoorias esimesena meenuv bränd, Oluline et tuntakse ära õiges kohas ja õigel ajal. Kui tuleb teha kähku otsus, valitakse just see bränd. · Spontaanne tuntus -sihtgrupilt küsitakse, milliseid brände nad oskavad kindlas tootekategoorias nimetada. Meenub mingi märksõnaga nt kingapoed kingadega. · Aidatud tuntus sihtgrupilt küsitakse, kas nad on seda toodet varem tundnud. Kui
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja konsignatsioonikaubandusest
Ruum, seadmed ja personal on laomajanudse kolm olulist komponenti, mis on enamasti üksteisest sõltuvad. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud.(Tarneahel) Tooraine tarnija-pooltoote valmistaja- toote valmistaja- hulgikaubandus- jaekaubandus ja lõpp tarbija. 14. Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem väikese ringlemissagedusega ladudes? Hoiustamise efektiivsus. 15. Mis on efektiivsuse seisukohalt kõige olulisem suure ringlemissagedusega ladudes? Inimeste töö tootlikus. 16. Millisel otstarbel kasutatakse puhverladusi? Puhverlaod on tehase vahelaod erinevate tootmisüksuste vahel, kus toimub suurte tooraine ja materjalikoguste ladustamine tootmise ootel. Ollakse seisuohal et puhverladusi ei tohiks tootmisettevõttes olla. Kui siiski on need katkematu tootmise tagamiseks olemas, peaksid laovarud olema võimalikult väikesed. Puhverlaod tehastes on üldjuhul märk halvasti ülesehitatud logistilisest süsteemist. 17
Rahanduse arvestus 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? 1) peab olema riik 2) kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart
Ribareklaamide ülesehitus sõltub kontakti pikkusest. Lühikese kontaktiajaga (otsingusaitidel) on vajalik selge sõnum, mis oleks kiiresti tabatav. Pikema kontaktiajaga (võrguajaleht, veebimeil) keskkondades saab ribareklaami rohkem infot paigutada 26. Milline ribareklaam on hea ja „töötab”? Millega seda mõõta/mis näitajad seda headust iseloomustavad? Otsimootorites kasutatakse võimalusel tavapäraseid graafilisi bännereid (näit: neti.ee).Mitmetes otsimootorites on graafilised bännerid kasutatavuse huvides keelatud(Google.com). 1) Väga laialt kasutatavad 2) Lihtne reklaamimeetod 3) Visuaalne atraktiivsus 4) Võivad sisaldada multimeediat, interaktiivsust 5) Levinud standardlahendused Ribareklaami headus sõltub sellest, kui hästi reklaam talle seatud turunduseesmärki täita suudab. Ribareklaam peab ühelt poolt olema silmatorkav, et äratada huvi
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid