Hirm
pole tähtis Ketlin Priilinn
Matilda 11-aastane .
Vend Mattias polnud 8-aastanegi kui ta nägemuse kaotas.
Kolisid Juulikuus väikesesse külla, elasid enne seda Pärnus.
Matildal
on helepruundid juuksed.
Johanna
oli esimene kes tegi Matildaga tutvust.
Sander oli pisikepoiss
1.aastane 7 kuune
Adeele
2 tüdruk 13.aastane
Olivia
– tüdruk keda Matilda esimesena nägi.
Olivia õde Jasmin sai
7.aastaselt surma.
Joanna isa jättis pere maha .
Adeele
ema joob.
Olivia ema on soomes, isa suri aastate eest vähi ja
õde on surnud, Olivia elab vanaemaga .
Olivia ei käinud eriti
väljas, sest ta vanaema ei lubanud.
Kui ta kuskil käis oli tal
karu kaasas ( see oli ta õe oma)
Muki- musta värvi Olivia koer.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
34 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
shuttup
Õppematerjali autor
Hirm pole tähtis- Ketlin Priilinn Agnes Pentsa 7.b Tegelased Matilda peategelane, 11aastane . Mattias - Matilda vend, kaotas alla 8 aastaselt nägemise. Adeele - Matilda sõber, pruunid juuksed. Ema joob. Joanna - Matilda sõber, isa jättis pere maha. Olivia - Matilda sõber, esimene kes Matildaga tutvus. Elab vanaemaga. Ema - soomes. Õde, isa surnud. Antonia nõiatüdruk, ema suri kodutiigis. Dromodor - deemon Pikk sisu jutustlus Matilda kolis oma perega Pärnust väikesesse külla. Ta armastas oma venda, kes oli kahe aastaselt kaotanud oma nägemise. Nüüd oli ta vend kaheksane ja Matilda ise kaheteist aastane. Tal puudusid igasugused sõbrad Pärnus ning lootis siin alustada uut lehekülge. Kui nad saabusid külla, märkas Matilda esimesena tüdrukut, kelle silmis oli suur kurbus. Hiljem asju koju sisse tassides nägi ta maja juures kahte tema vanust tüdrukut ja lapsekäru
armastuskirja, Adeele vastab samuti raamatust maha kirjutatud kirjaga. Tal on palju peikasid, ühel on suva, kui Adeele temaga ei jää, teine pakub end armukeseks, kui Mart pikal teekonnal on ja Adeelel igav on. Adeele on neis pettunud. Adeele ei meeldi alguses Eevale, kuid Mart ja Adeele lõpuks abielluvad, Mart läheb vedurijuhiks tööle, on seal 3 aastat tööl, saavad vahepeal poja, Ilmari. Kolivad vanematega kokku suurde korterisse. Mart on teel koju, pole juba 1,5 aastat korralikult kodus saanud olla juhtub õnnetus öösel ja rong sõidab rööbastelt maha, ta saab surma II peatüki lõpus. III peatükk Algab sellega, et Adeele nutab oma surnud meest( Marti) taga ja laulab last magama. Anni ja Adeele on suured sõbrannad nii kaua , kuni lähevad riidu, Anni räägib külajutte, et Adeelel uus peigmees. Tähvre kirjutab naisele, et tuleb varsti koju ja Anni ajab Miku ära, see läheb laeva peale tagasi tööle. Adeele lõpuks tunnistab, et tal
tüdrukut Magdaleenat. Tolle isa oli külavanem Johannes. Johannes seletas poistele, kui hea on külas elada. Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha. Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie. Onu Vootele otsustas Leemetile ussisõnu õpetama hakata. 4. Leemeti ja Salme isaisa oli raudmeeste poolt tapetud. Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis. Leemet kohtas rästik Intsu, kes tutvustas teda oma isale, ussikuningale, sest Leemet oli Intsu siili käest päästnud. 5
Tolle isa oli külavanem Johannes. Johannes seletas poistele, kui hea on külas elada. Nad uskusid Jeesus Kristusesse, mitte haldjatesse nagu metsaelanikud. Külas tehti heina, kooti. Olid riidest kehakatted, mitte nahast. Liha asemel oli põhitoiduks leib. Poisid nägid esimest korda vokki, leivalabidat ja reha. Leemet jooksis koju ja rääkis onule, kui vahva on külaelu. Onu aga seletas, et metsas on veel parem. Ta rääkis, et metsas pole reha vaja, nahk on palju soojem kui riie. Onu Vootele otsustas Leemetile ussisõnu õpetama hakata. 4. Leemeti ja Salme isaisa oli raudmeeste poolt tapetud. Emaisal olid olnud mürgihambad ja raudmehed kartsid teda, seepärast raiuti vanaisal jalad otsast ja visati vette. Onu Vootele oli ainuke inimene, kes kõiki ussisõnu veel teadis. Leemet kohtas rästik Intsu, kes tutvustas teda oma isale, ussikuningale, sest Leemet oli Intsu siili käest päästnud. 5
elama sellist elu, nagu varem elati, piinas teda raske tööga ja ei lasknud Leemetiga mängida, kuna Leemet sündi külas. Leemet(juba 9 aastane) tahtis täiega proovida külatoitu-leiba ja odrakõrti, kuid ema rääkis, et see on halb toit. Leemet tahtis isegi natukeseks minna külla elama, kasvõi veidike proovida seda elu. Kuid ema keelas. Ema andis talle ja ta õele öökullimunad süüa, ja Leemet rahunes natukeseks. Pärtel ja Leemet käisid külas. Neil oli hirm, kuid neile meeldis see elu seal, või seda elu jälgida seal. Üks tüdruk märkas neid, kuid and ei tahtnud ära joosta. Isa Johannes ja tüdruk Magdaleena naitasid neile kodus olevaid asju, mida poisid pole eluseeski veel näinud. Joahannes ütles poistele, et nad ütleksid oma vanematele, et oleks vaja küladesse kolima, et siin on palju parem elu. Poisid jooksid koju ja Leemet ütles seda onu Vootele, kuid too ütles, et see kõik on mõtetu, et Leemet õpib
väga harva ja kalda ääres - Leemetit huvitas külaelu ja ta jonnis, et nad emaga sinna elama läheks, kasvõi ajutiselt, teda huvitasid leib ja odrakört, ema aga pakkus poisile tema lemmiktoitu – öökullimune, mispeale poiss jonnimise lõpetas ja neid õega luristama hakkas 3. - järgmisel päeval hulkusid Pärtel ja Leemet koos metsaserval, et küla piiluda, Pärtel tahtis lähemale minna, nad liikusidki pelglikult, mõlemas suur hirm - ühest majast ilmus välja nende vanune tüdruk, kes uuris poistelt, kas nad tulid metsast, nimetas neid lollakateks nende riietuse pärast, milleks olid kottis loomanahad erinevalt tüdrukust, kes kandis ilusat särki, teatas, et see on kootud, poisid ei mõistnud seda sõna ja tüdruk kutsus neid tuppa vokki ja päris riiet vaatama - nad läksidki, olid imestunud sealsete asjade üle, tüdruk tutvustas neile vokki ja ketramist,
06.2008. Ethani peas rändas üksik küsimus:"Oli see kokkusattumus või midagi muud?" Poiss läks aeglaselt trepist alla otse kööki,et näidata Marianile pilti, aga naine jõudis temast ette enda küsimusega:" Kas leidsid oma särgi üles?" "Ei, aga ma leidsin midagi muud," vastas Ethan ebakindla häälega ja näitas tädile pilti naeratava tüdrukuga."Kas sa tead teda, ma leidsin selle pildi perekonna fotode seas. Minu arvates ta pole meie lähissugulane." "Tead ta pole küll meie sugulane ent on väga Michell Wolfwood'i moodi, aga minu teada tal pole ei tütart ega ka õde." "Okei, äkki oskad öelda kuidas see sattus mu fotode hulka." "Ei, kallis seda ma ei oska öelda. Kas sööd hommiku sööki ka?" "Ma ei taha. Mina pean minema." "Särgita või?" "Mul pole aega seda otsida.Tsau!" "Tsau, siis!' Juba oligi Ethan väljas ning kõndis kooli poole.
Aga kõik see oli väga raske ja mitu korda läks nõel sõrme ja see oli väga valus, nii et Mart ükskord isegi nuttis. Aga siis mõtles ta, et Anul on hea meel, kui sünnipäevaks nuku saab. Ta õmbles pea kehale külge ja siis veel käed ja jalad. Viimaks oli nukk valmis. Aga see ei olnud sugugi ilus nukk. „Pole viga,“ ütles vanaema Mardile. „Peaasi, et see on sinu enda tehtud.“ Aga Mart oli ikkagi kurb. Ta võttis nuku kätte ja läks tuppa.„See pole kellegi õige nukk!“ ütles ta. „On mingisugune sipisik.“ Raamatu "Sipsik" teiste peategelaste, laste Mardi ja Anu prototüübid olid Eno Raua enda lapsed Rein Raud ja Anu Raud Naksitrallid Illustreerinud Edgar Valter, „Eesti Raamat“1972 Jutustus saab alguse kolme naljaka mehikese – Muhvi, Kingpoole ja Sammalhabeme juhuslikust kohtumisest ühe linnakese jäätiseputka ees. Selgub,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid