50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
407 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
enengizer
Õppematerjali autor
Haridus- kohustus või võimalus Hariduse omandamine algab juba väga varajasest east. Mõned inimesed otsustavad haridusega oma elus jõuda kaugele ning on inimesi kes noores eas ei hinda hariduse eeliseid ja lasevad oma võimaluse käest. Haridus kuni 17. Eluaastani Esimese kooliminek- iseseisva elu alustamine tekib õpilasel koolist oma arvamus ja hoiak ning samuti see kujundab edaspidist suhtumist. Perekonna toetus Põhikool kestab üheksa aastat mis peaks olema piisav aeg inimesele andmaks piisava hariduse elus mingitmoodi läbilöömiseks ehk suhtlemiseks teiste inimestega ,et saaks elatist teenida kasvõi muruniitjana inimene õpib kogu elu. See on kindlasti tõsi ,kuid tuleb eristada elu jooksul
Haridus kas kohustus või võimalus? Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui oled loll. George V.Higgins Teadmised on meie kõige suurem vara ja neid saab omandada läbi kooli, kas siis läbi tavakooli või ainult läbi elukooli, see on juba iga inimese enda valik. Kool kui haridusasutus on lihtsalt kergem võimalus omandada teadmisi. Istudes 45 minutit tunnis ja kuulata, mida õpetaja sulle räägib, ei tohiks olla ju väga suur katsumus, tunni lõpuks jääb sul midagi ikka meelde. Muidugi selleks, et omandada mingeid teadmisi, peab õpilane ka ise tahtma tunnis kuulata ja kaasa mõelda. Nagu ütleb Hiina vanasõna:"Õpetaja avab ukse, kuid sisse pead sa ise minema."
Haridus kas kohustus või võimalus Haridus on alati olnud tähtsal kohal inimese elus. Ilma teadmiste ja oskusteta ei saanud läbi ka meie esivanemad kaugel Aafrikas. Nad pidid oskama kasutada erinevaid tööriistu ning käia jahil, sest muidu oleks inimkond välja surnud. Tänapäeval pole hariduse omandamine enam elu ja surma küsimus. Pigem määrab see inimese edukuse edasises elus. Kas siis haridus on kohustus ühiskonna ees või võimalus enesetäiendamiseks? Inimene hakkab teadmisi ja oskusi koguma juba varases lapsepõlves. Kui laps veel sõnadest aru ei saa, siis saab ta informatsiooni oma tegude õigsuse kohta vanemate hääletoonist, näoilmest ja kehakeelest. Kui laps saab vanemaks ning läheb kooli, õpetatakse ta kõigepealt lugema ja kirjutama. Nendel oskustel baseerub kogu õpilase edasine haridustee. Esimestes klassides meeldib tavaliselt
Kool – ühiskonna alustala. Inimese ja tsivilisatsiooni areng on toimunud läbi inimese õppimisvõime. Iga järgnev põlvkond on õppinud oma teadmised eelnevalt, ning sellele siis omalt poolt juurde lisanud, arendades niiviisi kogu inimkonna teadmiste kogumit edasi. Kunagi olid teadmiste põhilisteks edasi kandjateks religiooni juhid, või meistrid, kes andsid oma saladusi edasi õppipoissidele. Tänapäeval on teadmiste edasi andmise kohustus aga koolidel. Kuna teadmiste roll on ühiskonna seisukohalt väga oluline, siis on tänapäeval arenenud riikides teatava haridustaseme omandamine kõigile kohustuslik Koolidel on seega väga tähtis roll ühiskonna arendamisel ja selle jätkusuutlikuse säilitamisel. Kooli üheks kõige ilmsemaks eesmärgiks on teadmiste edasi andmine. Kõik inimesed peavad omandama teadmisi, et nad suudaksid ühiskonnas toime tulla. Kooli eesmärgiks on
Milliseks kujuneb Eesti koolisüsteemi läbinud nooruk? Iga nooruk peab Eesti Vabariigi seaduste kohaselt käima põhikoolis ja omal valikul on tal võimalus jätkata õppimist gümnaasiumis, kutsehariduskeskuses või ülikoolis. Paljud noorukid on alustanud oma hariduse omandamist juba lasteaias. Igal pool on nad omandanud uusi teadmisi ja kogemusi, mis on neid mingil moel mõjutanud ja muutnud. Milliseks kujuned ikkagi koolisüsteemi läbinud nooruk? Kui laps käib enne kooli minekut lasteaias, siis õpib ta juba varakult arvestama end ümbritsevate inimestega. Mida varem õpib laps korrektselt käituma, seda lihtsam on tal edaspidises
Kas haridust saab osta? Mis on haridus? Haridus on elus kõige tähtsam ning selleta ei saa hästi elada. Haridust hakatakse omandada lasteaiast peale. Inimene õpib kogu oma elu. Haridus algab koolist ning selle omandamine on hädavajalik elus toimetulemiseks. Kui sul puudub haridus siis on sul väga raske toime tulla. Hariduse omandamine peaks olema eelkõige iseendale ja vabatahtlik, sest kui sunnitakse õppima siis tekib selline tunne, et seda tehakse kellegi teise jaoks. Praeguse haridussüsteemi kohaselt jääb mulje, et õpilane õpib riigi jaoks, sest riik võimaldab talle tasuta kohta koolis, ning hariduse omandamine oleks nagu riigi poolt määratud kohustus. Õppima peab sellepärast, et saada hea töökoht ja kui sul on hea töökoht, siis on sul ka hea palk
Haridus maailmas – kohustus või võimalus. Et vastata minu arutluse küsimusele, on vaja algul defineerida hariduse tähendust. Haridus on isiku arendamise protsess, mille eesmärgiks on isiku kasvatamine, teadmiste andmine, mille käigus isik õpib väärtuste ja käitumisnormide tundmist. Tänapäeva ühiskonnas haridus mängib suurt rolli, hariduse omandamine tähendab sinu vabadust. Haridus avab ukse paremasse maailma, kus inimestel on võimalus oma teadmisi rakendada ja elada sellist elu, mida nad ise tahavad. Vaadates minevikku, kus haridust omandasid ainult osa elanikkonnast, on praegu aina rohkem inimestel võimalusi hariduse saamiseks. Kuid isegi tänapäeval leidub maailmas inimesi, kes ei omanda isegi algharidust. Mida ikka toob haridus inimeste ellu. Kas haridus on kohustus või võimalus? Hariduse omandamine algab juba varases eas
põlvkondade järjepidevus, et tugevneks identiteetide süsteem, et toimuks rahvuse ja riigi taastootmine, et säiliksid eeldused püsida väärikana teiste rahvaste hulgas ning luua ja hoida väärtusi, mida vajatakse selleks, et inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas ja kultuuris kehtivate normidega, oleksid suutelised olema iseseisvad ja vabad, tunneksid end hästi ja oleksid õnnelikud. Selle kõige üheks eelduseks on haridus. Kui võtta arutluse objektiks üldharidus, ilmneb paraku rida esmapilgul tüütuid paradokse. Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsusest riigi kaitsevõimeni. Üldharidus on inimese eneseleidmise vahend, subjektiks kujunemise tee,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid