György Ligeti Looming Loomestiil Erinevalt mitmetest teistest heliloojatest polnud Ligetil kindlat kompositsioonimeetodit, selle asemel oli tal teosest nägemus ja kujutlus. Tema helikeeles võib leida elektroonilist muusikat meenutavaid tekstuure. Loometehnoloogia Mikropolüfoonia- tihe ja paljuhäälne orkestritekstuur, milles kõik hääled on omavahel polüfooniliselt seotud, ent ükski neist pole häälte rohkuse tõttu kõlamassist eristatav. Meetrumitunde kaotamine. Ligeti taotleb ajatuse ja pideva kulgemise tunnet ja saavutab selle erinevate häälte sissetulekute hajutamisega. Diatoonilisuse esiletõus kromaatilisuse asemel. Mängimine rütmi- ja meetrumitajuga. Staatilisuse taotlemine, keskendumine rütmile, polürütmika kasutamine. Loomeperioodid Paljud tema väga varased teosed olid kirjutatud koorile ja selle moodustasid enamasti lihtsamad rahvalauluseaded. Varased helitööd olid mõjutatud Béla Bartókist ning neid on sageli käsitl...
György Ligeti (1923 Transilvaania 2006 Viin) Vanemad olid ungari juudid, kodus räägiti ungari keelt. Peres muusikuid ei olnud. Lapsena kuulis Ligeti sageli ungari rahvamuusikat ja mustlasansambleid, hiljem raadiost ja plaatidelt ka klassikalist muusikat, operette ja jazzi. Õppis eraviisiliselt klaverit ja talle meeldis muusikat `ette kujutada'. Noorena vaimustus Wagneri ja R. Straussi orkestrikõlast. 194143 õppis paralleelselt Klausenbergi nn aseülikoolis matem. ja füüsikat ning kons-is teoreetilisi aineid. 194549 õppis komp. Budapesti Muusikakõrgkoolis, 195056 oli samas teooriaõppejõud. Kogus ja uuris põhjalikult rumeenia ja ungari rahvalaule (Bartóki ja Kodály eeskujul). 1956 pärast Ungari mässu põgenes Austriasse, sealt edasi Lääne-Saksamaale. Head suhted Stockhauseni jt heliloojatega võimaldasid tal kohe tööd saada Kölni elektronmuusikastuudios, Darmstadti suvekursustel (tutvus seal ka Boulezi, Nono j...
12.03.2014 Helena Tulve Helena Tulve (sündinud 28. aprillil 1972 Tallinnas) on eesti helilooja. Aastal 1990 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, juhendajaks Alo Põldmäe. 19901992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis, õppides Jacques Charpentier' kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1994. Aastatel 19931996 täiendõpe Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis, kus õppis gregooriuse laulu. Helena Tulve ei komponeeri palju, ent enamus tema teostest on leidnud väga sooja vastuvõtu. Tema muusikat on esitatud mitmel pool maailmas. "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu") saavutas 1998. aastal UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias teise koha. Osalenud ...
Helena tulve Koostaja: Jaagup Pung Sisukord 1. Elust 2. Tegevus 3. Looming 4. Tunnustused 5. Kuulamine Elust Helena Tulve sündis 1972. aastal Tallinnas. Heliloomingut õppis ta Tallinna Muusikakeskkoolis Alo Põldmäe, Tallinna konservatooriumis ErkkiSven Tüüri (19891992) ning Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis Jacques Charpentier' juures. Ta on osalenud ka György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning Läänemere riikide noorte heliloojate kogunemisel Rootsis Gotlandil (1997). 2001. aastal võttis ta osa Pariisis toimuvatest IRCAMi elektronmuusika kursustest. TEgevus Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming Tulve varasemas loomingus do...
1. Ekspressionism ilmus Euroopa muusikaellu 20. sajandi algul. Ekspressionism tähendab ladina keeles expressio- väljendus. Tendentsid: Muusikas on oluline tunnete ja mõtete väljendamine. Omane on süvendatud huvi inimese siseelus toimuva vastu- inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss, jõuetus, mängu tulevad ka deemonlikud jõud. Kunstis kujutati kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega. 2. Dodekafoonia- kompositsioonimeetod, kus aluseks on 12. heliline seeria. Eksperimentaalmuusika kujutab endast muusikat, mille tegemiseks kasutatakse ebatraditsionaalseid muusikariistu, näiteks konservipurke. Sisaldab endas performance'id ja happening'e. Atonaalsus- helide ja akordide olenematus põhihelist, puudub helistiku tunnetus. 3. John Cage ettevalmistatud klaver tähendab pilli kõlav...
Kontserdiarvustus Katre Koppel 30.11.2014 22. novembri õhtu oli Tallinnas pime ja hall, Niguliste kirikus räägiti aga valgusest ning kõlas Valgus Muusikas. Just nagu inimese elu on pidev rännak pimedusest valgusse – ööst päeva, võib samasugust vastandumist leida ka meie mõtetes, käitumises ning seeläbi ka igasuguses kunstis. Sünnib muusika, mis ongi inimese võitlus valguse ja pimeduse vahel. Niimoodi rääkis Linnar Priimägi, kes juhatas sisse selle pimeda õhtu kontserdi loenguga just sellisel valgustaval teemal. Sõnadest üksi jäi aga väheseks ja oli muusika kord näidata oma sisemist valgust ja pimedust. Lavale astus Eesti Filharmooniakammerkoor kontsertprogrammiga Valgus Muusikas. Kahe Grammy-auhinnaga pärjatud koori juhatas Kaspars Putniņš, kes tõi publikuni ühe n-ö igapäevase tsükli elust ehk viis meid läbi muusika pimedusest valgusesse. Kava alustas 16. sajandi Itaalia helilooja Carlo Gesualdo ning tema „Tenebrae responsorien“. Te...
Koeru Keskool ,,SULA" Orkestiteos Koostaja: Eleri Flink Juhendaja: Aino Linnas Koeru 2010 Sula "Sula all tähistab sulamise protsessi mõtete, materjali, kõlavärvi või helide transformatsiooni ühest olekust teise. Teose idee üheks käivitajaks oli küllaltki ajakajaline idee kliima soojenemisest, kujutlus hiiglasliku jäämäe sulamisest. Sellest, kuidas ta algul külma, kirka ja sädelevana, isegi õhulise ja ebareaalsena silmapiirilt läheneb, pidevalt kasvades ning hoomatavamaks muutudes ja lõpuks pika vallandumisprotsessi tulemusena avaneb tohutuks mühisevaks veemassiks, mille energia ja hävitav jõud on raskesti tajutavad. Eemalduja pilk võib aga tabada liikumise selget suunda ja kontrollimat...
Helena Tulve ,,Sula" Helena Tulve (sündinud 28. Aprillil 1972 Tartus ) on eesti helilooja. Aastal 1990 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, juhendajaks Alo Põldmäe. 19901992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis, õppides Jacques Charpentier' kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1994. Aastatel 19931996 täiendõpe Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis, kus õppis gregooriuse laulu. Osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Pariisis (2001). Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. Tulve on impulsse saanudgregooriuse laulustja lähis-ida muusikast. Klassikaline euroopa muusika põhineb ...
MUUSIKA AJALUGU Periood Ajastu sotsiaalne ja muusikaline üldiseloomustus Muusika vahendajad (interpreedid) Muusikainstrumendid Uued vormid ja zanrid Heliloojad ANTIIK Ühiskond väärtustas inimest avaliku tunnustusega, kas tema eluviisi, teenete, Muusik oli jumaliku andega prohvet, kes Keelpillid: kitara, lüüra. Auloodia dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr 4. saj suuremeelsuse või kangelastegude eest. Seda kõike sai realiseerida avalikel vahendas inimesi ja jumalaid. Puhkpillid: aulos, paaniflööt, põikflööt, esitatav orgialikult ...
Olukord ja põhisuunad muusikateatris pärast 1945. aastat 1. Üldiselt Paralleelselt kulgevad kaks suunda: traditsiooniline ja eksperimenteeriv. Traditsiooniline lähtub ekspressionismist (eeskujuks näiteks „Wozzeck“) ja neoklassitsismist, samuti esineb ikka veel hilisromantilisi-puccinilikke teoseid. Üldiselt võiks seda liini nimetada ka narratiiveks ehk läbiva jutustusega ooperiks. Eksperimenteeriv suund paneb küsimärgi alla teksti, traditsioonilised süžeed ning rõhutab eriliselt teatripärast külge, visuaalne element on veelgi suurem kui traditsioonilisemas suunas. Seda liini võiks üldiselt nimetada mittenarratiivseks ehk mittejutustavaks ooperiks (puudub läbiv süžee). Omaette nähtus on Kageli instrumentaalteater, kus pillimängijad ja pillid, pilli mänguvõtted muutuvad nagu näitlejateks-etendajateks. Tekst puudub täiesti, küll aga võib esineda mingeid häälitsusi. Mõlemas suunas aga suureneb teaterlikkus, s.t ooperit käsitletakse ...
Helena Tulve Helena Tulve sündis 1972. aastal Tallinnas. 1990. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, kus tema juhendajaks oli Alo Põldmäe. 19901992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis, õppides Jacques Charpentier' kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1994. aastal. Seejärel täiendas ta end Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Helena Tulve ei komponeeri palju, ent enamus tema teostest on leidnud väga sooja vastuvõtu. Tema muusikat on esitatud mitmel pool maailmas. "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu") saavutas 1998. aastal UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias teise koha. Osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika kursustel Par...
Veljo Tormis (1930), Eino Tamberg (1930-2010), Ester Mägi (1932), Jaan Rääts (1932), Arvo Pärt (1935), Raimo Kangro (1949-2001) + tunnis käsitletud Lepo Sumera (1950-2000) ja Erkki-Sven Tüür (1959). Pärdi ja Tormise loominguga seostub sõna restauratsioon ehk uuenemine läbi vana. Pärdil gregooriuse laul, renessanss polüfoonia jm, Tormisel rahvamuusika kasutamine. Jüri Reinvere (1971) Jüri Reinvere õppis Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera ja klaverit Virve Lippuse juhendamisel. 18aastaselt jätkusid tema kompositsiooniõpingud 1990-1992 Varssavi Chopini- nimelises Muusikaakadeemias. Sealt suundus ta edasi Soome, kus töötas alguses organistina. Magistrikraadi sai Reinvere Sibeliuse Akadeemias (1994-2004). Ta on elanud ka Rootsis (hea sõber on Käbi Laretei), hetkel elab vabakutselise heliloojana Berliinis. Erineva kultuuriga, majandusliku olukorra ning usuliste traditsioonidega riikides elamine on temast teinud ...
Tallinna Kunstigümnaasium Referaat Helena Tulve Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2010 Helena Tulve on sündinud 28. aprillil 1972 Tartus. Ta on eesti helilooja. 1. Õpingud Helena Tulve õppis kompositsiooni Alo Põldmäe juures Tallinna Muusikakeskkoolis ning 19891992 Eesti Muusikaakadeemias, olles Erkki-Sven Tüüri seni ainus õpilane. Seejärel jätkas ta kompositsiooniõpinguid Pariisi Kõrgemas Konservatooriumis Jacques Charpentier´ juures, mille lõpetas 1994. aastal Premier Prix´ga. 19931996 täiendas ta end samas ka gregooriuse laulu ja traditsioonilise muusika alal. Ta on osalenud György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning IRCAMi elektronmuusika k...
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagne...
1. Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse. Katarsise ja mimesise mõisted Aristotelesel. Hermann von Helmholtzi ,,Õpetus heliaistingutest kui muusikateooria füsioloogiline alus" (1861). Carl Seashore'i ,,Muusikapsühholoogia" (1938) kui muusikaliste võimete psühholoogia. Rõhuasetuse muutumine XX saj teise poole muusikapsühholoogias muusikalistelt võimetelt muusikatajule ja -tunnetusele. Muusika psüholoogia on terminina uus. Enne 20.saj.ei kasutata. Kuigi üldiselt kunsti psüholoogia ulatub sajandeid eKr. Aristoteles ,,Luulekunst" leiame poeetika kesksed kategooriad:*mimesis-omadus jäljendada olemasolevat reaalsust ja *katarsis-osutab kunsti tervendavale/ülendavale võimele (on võimeline inimest mõjutama nt ,,Kuningas Oidipus", annab puhastava elamuse). 19.-20.sai 1.poolele on iseloomulik positivism e.sügav usk, et teadmised muudavad maailma paremaks, usk üldisesse progressi ning euroopalike väärtuste ülistamine. Muusikapsüholoogia kujunemise s...
annaabi.ee 
