Gröönimaa (0)

Gröönimaa

• Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde
  
• Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd
  
• Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel
  
• Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean
  

• Gröönimaa pindala on 2 166 086 km². Sellest vaid 400 000 km² on jäävaba, ülejäänud 1 800 000 on kaetud mandrijääga, mille suurim paksus ulatub 3500 meetrini. See on umbes 85% kogu saarest . Põhjast lõunasse on Gröönimaa 1600 miili (2670 km) pikk ja 750 miili (1200km) lai. Tema rannik on ääristatud fjordidega, mis on 25 000 miili pikk – peaaegu võrdne Maa ekvaatori ümbermõõduga. Gröönimaaa mandrijää on teine kõige suurem mandijää kogu maailmas, teda edastab ainult suur Antarktika manner.
  
• Suurim tipp on Mount Gunnbjorn (3693m), mis asub Gröönimaa Ida rannikul. Teine kõrge tipp on Mont Forel (3360 m).
  
• Gröönimaal on arvestuslikult 2 700 000 km³ jääd ja see moodustab 9 % kogu maakera magevee varudest . Jää moodustab 10% kogu maakera jääst.
  
• Jää on oma raskusega vajutanud maapinda 800 meetri võrra allapoole, mistõttu maapind vajunud merepinnast 300 meetri võrra madalamale.
  
• JÄÄ LIIKUMINE – jää on pidevas liikumises, koguneva jää suur kaal sunnib jääd aeglaselt liikuma väljapoole mandrijääd. Lähenedes merele on jää tasapisi sunnitud liikuma läbi rannikumägede liustike kujul. Mõningad liustikud liiguvad väga kiiresti, umbkaudu 100 jalga päevas.
  
• LIUSTIKUD – Kui liustikud on jõudnud mereni, siis nad murduvad kohutavalt suureks jäämägedeks, mis kukuvad vette ja aeglaselt minema triivivad. Iga aasta kukub Gröönimaa küljest 10 000 - 15 000 jäämäge. Umbes 125 kuupmiili jääd kukub vette, moodustades veeringe .
  
• Rannal murdub jää hirmsa praginaga- ja kukub hiiglasuurte pankadena merre. Nii tekivad tohutud ujuvad jäämäed, mis on hädaohtlikud laevadele ja võivad põhjustada ka üleujutusi.
  
• Gröönimaa põhjapoolseim punkt, Morris Jesupi neem on maailma kõige põhjapoolseim maismaa, asudes ligi 730 km kaugusel põhjapoolusest.
  

• Nii nagu loomi, leidub ka taimi kõikjail jäävabadel aladel. Taimestik on kidur ja kasvab aeglaselt. Vaatamata tehtud pingutustele leidub puid vaid mõnes üksikus soojemas kohas Lõuna-Gröönimaal.
  
• Ka vili ei jõua neis arktilistes tingimustes valmida. Peamiselt koosneb taimestik madalast tundra - ja kaljutaimestikust nagu samblad, samblikud , kanarbikud, sõnajalad, kellukad, orhideed jne