Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geotehnoloogia aruanne (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Tallinna Tehnikaülikool
Mäeinstituut


Geotehnoloogia välitööd



Jaana Aunapuu, 164311
Geotehnoloogia õppepraktika, YAEB 11

Juhendaja : Heidi Soosalu
Tallinn
November 2016

Sisukord



Geotehnoloogia välitööd 1
Sisukord 2
2
1.Sissejuhatus 3
3
3.Välipraktikumid 3
3.1 Praktikum : Liivamassi maht nõlvade vahel 3
3.2 praktikum: Rahnu hindamine 5
3.3 praktikum: Astang 10
3.4 Praktikum: KUMU 13
3.5 Praktikum: Rocca al Mare rannaastang 16
4.1 Suunaliste geoloogiliste nähtuste esitus roosidiagrammi abil 19
4.2 Eesti maavarade teesid 21
4.3 Reostuse levik ja isojooned. 21
4.4 GIS-päev 23
5. Kokkuvõte ja järeldused 24
Viited 25
Sisukord 2
1.Sissejuhatus 3
2.Töö eesmärk 3
3.Välipraktikumid 3
3.1 Praktikum: Liivamassi maht nõlvade vahel 3
3.2 praktikum: Rahnu hindamine 5
3.3 praktikum: Astang 8
3.4 Praktikum:
Vasakule Paremale
Geotehnoloogia aruanne #1 Geotehnoloogia aruanne #2 Geotehnoloogia aruanne #3 Geotehnoloogia aruanne #4 Geotehnoloogia aruanne #5 Geotehnoloogia aruanne #6 Geotehnoloogia aruanne #7 Geotehnoloogia aruanne #8 Geotehnoloogia aruanne #9 Geotehnoloogia aruanne #10 Geotehnoloogia aruanne #11 Geotehnoloogia aruanne #12 Geotehnoloogia aruanne #13 Geotehnoloogia aruanne #14 Geotehnoloogia aruanne #15 Geotehnoloogia aruanne #16 Geotehnoloogia aruanne #17 Geotehnoloogia aruanne #18 Geotehnoloogia aruanne #19 Geotehnoloogia aruanne #20 Geotehnoloogia aruanne #21 Geotehnoloogia aruanne #22 Geotehnoloogia aruanne #23 Geotehnoloogia aruanne #24 Geotehnoloogia aruanne #25 Geotehnoloogia aruanne #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaauna Õppematerjali autor
Tegu on geotehnoloogia aruandega

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa
thumbnail
62
docx

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine

Jooniselt on näha, et kõrge radoonist tulenev terviseriskiga on Haabersti linnaosas Astangu piirkond. Radoonioht on fikseeritud Astangu ehitusmääruses(KO 2005, 157, 1622) ja maaala käsitletakse radooniohtliku alana. Radooni hoonetesse sattumise vältimiseks peab järgima standardit EVS 840:2003 Radooniohutu hoone projekteerimine. Piirkonda on põhjalikumalt uuritud Eesti Geoloogiakeskuse poolt (Astangu maa-ala keskkonnareostuse uuringu aruanne, 2006). Radooni allikateks on klindil paljanduvad diktüoneema argilliit ja fosforiit. Eriti kõrge radoonisisaldusega on astangusse rajatud tunnelitest väljaveetud ja astangu alustest tiikidest pärit materjal, mis moodustab enam kui 4 m paksuse kihi milles on kohati argilliiti enam kui 50 %. Andmed näitavad, et Astangu maa-ala pinnaseõhus on radooni sisaldus väga varieeruv, valdavalt kõrge või väga kõrge ja ületab Eestis kehtestatud piiranguteta ehitustegevuseks

Keskkonna kaitse
thumbnail
54
pdf

Geotehnika

Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele ­ vundament 2. toetavad pinnast ­ tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases ­ tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest ­ teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia ­ uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. · Pinnasemehaanika ­ arvutus

Geotehnika
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa ­ põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa ­ maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine ­ 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
23
doc

Maateadus alused

/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur ­ kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent

Maateadus
thumbnail
138
docx

GEODEESIA II eksami vastused

Geodeesia eksamiteemad kevad 2013 1. Geodeesia mõiste ja tegevusvaldkond, seosed teiste erialadega Geodeesia on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest, seejuures kasutatavatest mõõtmismeetoditest, mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinnaosade mõõtkavalisest kujutamisest digiaalselt või paberkandjal kaartide, plaanide ja profiilidena. Geodeesia on teadusharu, mis vaatluste ja mõõtmiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad, aga ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas. Samuti ka objektide koordineerimine ja nende omavaheliste seoste kujutamine, seda just topograafiliste kaartide abiga. Objektide asukohtade väljakandmine loodusesse. TEGEVUSVALDKONNAD: Kõrgem geodeesia ­ Maa tervikuna, kuju ja suurus; insenerigeodeesia ­ geodeetilised tööd rajatiste projekteerimiseks, alusplaanid, ka maa-alused kommunikatsioonid, kaevandused, erinevad trassid; topograafia

Geodeesia
thumbnail
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne ­ tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja

Tehnoökoloogia
thumbnail
100
docx

Sotsiolingvistika uurimistöö näide

TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................

Filoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun