50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
verner112
Õppematerjali autor
Fernao de Magalhaes Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata. Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahelises väinas (kannab praegu
Vasco da Gama ja meretee Indiasse · India- retke juhiks oli kavandatud Vasco da Gama. Mõned kaasaegsed ja hilisema aja, 16.saj kroonikakirjutajad on maininud, et India uurimisretke plaanid olevad oma lõpliku kuju saanud Joao II viimastel eluaastatel. Esialgu pidi ekspeditsiooni juhiks määratama Estevao da Gama, kes suri enne, kui laevastik teeleasumiseks valmis seati. Seejärel pakuti sedasama kohta ta pojale Paulo da Gamale, kes loobus halva tervise ettekäändel. Nõnda avanes tema noorema venna Vasco võimalus. Teise üriku järgi olevat kuningas Manuel valinud Vasco da Gama India-retke juhiks, sest tõusis teiste õukondlaste hulgas esile ning valitsejale meeldis tema väljanägemine. Nüüdisajaloolaste arvates sai Vasco da Gama Indiasse suunduva laevastiku juhiks teistmoodi. · Kaasaegsed pidasid Gama mehi vaprateks. Ühteaegu oli Gama mõnikord nii sihikindel, et see jättis pigem jonnaka mulje. Just
MAADEAVASTUSED 15. 18. SAJANDIL SUURTE MAADEAVASTUSTE PÕHJUSED, EELDUSED, TAGAJÄRJED Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga soov leida meretee Indiasse ja Kagu - Aasiasse elukoha otsimine kauplemine varastamine uute teadmiste hankimine kuulsusejanu Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid
põlvest haavata sai. Ebaseadusliku äri tõttu Marokos mauridega sattus ta 1513 Portugali kuninga ebasoosingusse ja vallandati riigiteenistusest. Ta läks Hispaaniasse ja pakkus oma teeneid kuningas Carlos I-le (hilisem Karl V). Tal õnnestus leida mõjukaid sõpru, kes toetasid tema plaani leida läänepoolne meretee Vürtsisaarteni ja veensid ka kuningat, kes 22. märtsil 1518 sõlmis lepingu 5 laeva andmise kohta selleks eesmärgiks. 10. augustil 1519 alustas Magalhães 5 laevaga (Trinidad, San Antonio, Concepción, Victoria ja Santiago) ja 234 mehega reisi Sevillast, et jõuda Vürtsisaarteni. Magalhãesi lipulaev oli Trinidad. Alguses sõideti mööda Guadalquiviri alla. Jõe suudmes Sanlúcar de Barramedas oldi sunnitud üle 5 nädala peatuma, sest Hispaania võimukandjad üritasid takistada portugallasest kapteni reisi. Nii asuti edela suunas teele alles 20. septembril. Pärast varude täiendamist Kanaari ja Roheneeme saartel võttis ta suuna Brasiiliale
On oletatud, et Vespucci valetas teadlikult, et iseenda rolli suurendada; neid kirju on ka teiste kirjutatuiks peetud. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue mandriga, mitte Aasiaga, kuhu Christoph Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Martin Waldseemüller avaldas 1507 maailmakaardi, millel ta esimena nimetas äsjaavastatud piirkondi Atlandi ookeanist idas Ameerikaks. Fernão de Magalhães Fernão de Magalhães (1480 Sabrosa, Portugal 27. aprill 1521 Mactan, Filipiinid) oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetades Hispaania lipu all püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuigi ta ei jõudnud ümbermaailmareisilt tagasi, oli ta üks esimesi, kes läbis kõik meridiaanid, sest Mactani saar, kus ta hukkus, oli Vürtsisaartest, kus ta varem oli käinud, lääne pool. Ta oli ka esimene, kes juhtis
mererahvast. Piibli järgi võib neid pidada Noa järglasteks, kelledest esimene oli Siidon. Foiniiklaste laeva Mazarrón I säilmed Cartagenas. Foiniiklaste peamised tegevusalad olid sadamalinnade ehitus, kaubandus ja meresõit. Herodotose järgi olla foiniiklased aastal 600 eKr Egiptuse vaarao ülesandel ka ümber Aafrika sõitnud. Foiniiklaste tuntumad mteresõitjad olid Necho, Himilco ja Hanno Vahemeri - meresõitjate liivakast Vahemeri, tema geograafia (saared, poolsaared, lahed ). Vahemeri oli vanaaja meresõitjate liivakast. Ükski kallas ega saar ei olnud siin liiga kauge, et oleks vaja läinud suuri meresõiduoskusi. Vahemerel sõitvad laevad sobisid halvasti sõiduks avamerel. Nad liikusid pikki kallast edasi aerude abil. Purjesid osati kasutada vaid pärituules sõitmiseks. Vaatame natuke vahemere geograafiat - kus elasid kreeklased, roomlased, foiniiklased, egiptlased. Vanaaja mereretki.
avastatud on hoopis uus manner, käis esimesena välja Itaalia geograaf Amerigo Vespucci. Tema järgi saigi uus manner nimeks Ameerika. 1513 ületas hispaanlane Vasco Nuñes de Balboa Panama maakitsuse ja jõudis esimese eurooplasena Vaikse ookeanini. Sellega sai lõpliku kinnituse, et Ameerika näol on tegemist uue kontinendiga. Järgnevalt asuti juba otsima võimalust jõuda Indiasse ümber Ameerika mandri purjetades. Aastatel 151922 teostus esimene ümbermaailmareis, mida juhtis Fernão de Magalhães, Hispaania teenistuses portugallane. Tema nime kannab tänini Ameerika mandri lõunatippu ja Tulemaad eraldav väin. Magalhães oli esimene eurooplane, kes jõudis vürtsisaarteni lääne suunast. Meresõitja ise kodumaale tagasi ei jõudnud: Filipiinidel puhkenud tülis tapeti ta pärismaalaste poolt. Ümbermaailmareisi alustanud viiest laevast jõudis Hispaaniasse tagasi vaid üks 18 meeskonnaliikmega pardal. Edasised avastusretked
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid