50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
166 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Jekaterina Martõnenko
Õppematerjali autor
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FILOSOOFIA ISESEISVAD KÜSIMUSED Mõdriku 2011 1. Iseloomusta Platoni tunnetusõpetust e.kuidas tekivad teadmised? Platon pooldas hingede rändamise teooriat. Tunnetamine on kui meeldetuletamine,anamnees.Platoni arvates peaksid tõesed arvamused muutuma teadmisteks tänu suunavatele küsimustele. ,,Inimene võib anda õige vastuse igale
kestab, ei saagi me öelda, et oleme tõe leidnud. Skeptikud arvasid, et väita võime me julgelt ainult nähtumuste kohta, see tähendab selle kohta, millisena meile miski tundub. Skeptik hoidub väitmast selle kohta, millised on asjad tegelikult. Kokkuvõtvalt võime öelda, et skeptikud püüdsid hoiduda otsustamast asjade loomuse üle ning saavutada sel teel hingerahu, sest maailm võib tegelikult olla hoopis teistsugune, kui meile tundub . Skeptitsismil on oma tekkest kuni tänaseni olnud filosoofia ajaloos kogu aeg tähtis koht. Peapõhjuseks on tõsiasi, et vaidluste, katsete ja tõestustega pole vaieldamatu tõde lihtsalt saavutatav tõsiasi, mille üldise tunnistamiseni jõuti alles 20. sajandil ja seetõttu langes tõeotsinguile filosoofia ajaloolises arengus osaks keskne roll. Just skeptitsism on olnud hiljem teguriks filosoofilise mõtlemise edasiarendamisel, uue ning täpsema ja ajakohasema mõtteviisi ja tunnetusmeetodite otsimisel, võideldes iga tardumuse ja dogmatismi vastu.
Skeptitsismi nimetati vanakreeka keeles skepsis ja skeptikut skeptikos, uusladina keeles on skeptiku nimetuseks scepticus. 2. ANTIIKSKEPTITSISMI PERIOODID Järgnevalt annan ülevaate antiikspektitsismi perioodidest, milleks on vanem skepsis, akadeemiline skepsis ning noorem skepsis. 2.1 Vanem skepsis ehk Pyrrhoni koolkond Skeptikud moodustasid Vana-Kreeka filosoofilise koolkonna, mille rajajaks oli Pyrrhon Elisest. Pyrrhon oli esimene filosoof, kes võttis skeptitsismi oma filosoofia kesksseks põhimõtteks. Diogenes Laertios (Vana-Kreeka filosoofide biograaf) on kirjutanud Pyrrhoni kohta: ,,Pyrrhon ei nimetanud midagi ei kauniks ega inetuks, ei õiglaseks ega ebaõiglaseks ja üleüldse arvas ta, et midagi tõelist pole olemas, inimesed juhinduvad vaid seadustest ja tavadest, sest miski ei ole rohkem üks kui teine. Vastav oli ka Pyrrhoni eluviis: mitte millestki ei hoidunud ta kõrvale, sattudes nii hädaohtudesse, olgu see siis vanker, järsak või koer.
võltsing. Protokollid olevat väidetavalt tulnud hoopis venemaalt ning et Nikolai II salateenistus tegi need. Hitler tahtis, et koolis loetaks seda protokolli ,et inimesed mõistaksid juutide ohtlikkust Saksamaale ja kogu maailmale. Et juudid tahavad rahaga inimesi osta ja panna oma inimesed valitsema. Hellenistlikud filosoofiavoolud ja esindajad 1. Skeptitsism ehk kahtlejate filosoofia Pyrrhon 2. Epikureism Epikuros 3. Stoitsism häirimatus, stoiline olek, rahu Zenon Rooma helleniseerumine väljendus: 1. Hellenistlikud õpetused skeptitsism, epikureism, stoitsism. 2. Rooma mütoloogia sarnanes kreeklaste omale, ka eeposed 3. Roomalstel riigi keeleks ladina keel ning kreeka keel peegeldas Roomas haritust. 4. Haridussüsteem, mis oli sarnane kreeklaste omaga. Küünikud väljapääsmatusetunne
Lykeioni gümnaasiumi juures oma õppeasutuse (Lykeion oli üks jumal Apolloni lisanimedest ladina keeles Lyceum ja sealt tulnud meie keelde tänapäeva lütseum), mis saab õigepea enesele nimetuse kui peripateetikute kool (õppetöö toimus jalutades kr.k peripateo- jalutan). Õpetaja pidas ettekannet, kuid peagi muutus see kõigi koosviibijate vestluseks. Kooli elu korraldasid õpilased ise, valides iga 10 päeva tagant eneste hulgast järelevaataja, kes administreeris. Filosoofia kõrval rõhk loodusteadustel. Kuna A. toetas ka tema varasem õpilane Makedoonia Aleksander, kellest oli saanud nüüd maailmavallutaja, siis ainelist puudust kool ei tundnud ja Aleksander saatis õpetajale ka kaugetelt sõjaretkedelt võõraid loomi (legend räägib lausa kaamelist) ja taimi ning lasi oma ametnikel ümber kirjutada 158 (linn)riigi põhiseadused Aristotelese tarbeks. Kui Ateenas pääsesid võimule makedooniavastased jõud, siis A. kui Makedoonia
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena.
Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. Kuni 17. sajandini kuulusid filosoofiasse ka need valdkonnad, mis tänapäeval on teaduse pärusmaa. See oli nii, sest · Poliitilistes põhjustel usaldati tollal filosoofe rohkem kui teadlasi. · Teadusi tänapäevases mõttes ei olnud veel välja kujunenud ning filosoofia hõlmas kõiki teoreetilise uurimistöö valdkondi. · Filosoofiline meetod võimaldas tollal saavutada paremaid tulemusi kui teaduslik meetod. Ei, tollal ei olnudki veel võimalik võrrelda filosoofilist ja teaduslikku meetodit, sest teadusi tänapäevases tähenduses polnud veel välja kujunenud. Aristotelese metafüüsikaga on kooskõlas väita, et · tammetõru on võimalikkusena tammepuu vaid siis, kui tammetõrust antud
maailm tegelikult on. Lk41 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? 1. Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. 1. Pooled tudengitest käivad tööl. John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid