Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Evolutsioon II (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid
Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid populatsioonid ja liigid. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid.
Populatsiooni genofondiks nim populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit.
Populatsiooni geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe.
Hardy- Weinberg - nad tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist str ei muuda. Seadus: teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Aga see kehtib ainult järgmistel tingimustel: populatsioon on väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik. Selline populatsioon ei evolutsioneeru, ta säilib sellisena igavesti , kuid sellist pole
Evolutsioon II #1 Evolutsioon II #2 Evolutsioon II #3 Evolutsioon II #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 123 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marianna tampere Õppematerjali autor
lõpus on ka spikker.
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid
Looduslik valik
Kohastumine ehk adaptatsioon
Liigiteke
Makroevolutsioon

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Evolutsioon

1.Darwinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid vaid indiviidide rühmad ­ populatsioonid ja liigid. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks (geenifondiks). Suguliselt sigivate organismide populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda ka nende alleelid võivad üksteisega kombineeruda Mendeli seaduste kohaselt. Võimalike genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: genotüübi arv= k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes.- see määrab suurma osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. G. H. Hardy ja W. Weinberg tõestasid, et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määrat

Bioloogia
thumbnail
16
pdf

Evolutsioon, liigiteke, kohastumus

Evolutsioon  Elu areng maal  Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 4­3.5milj a tagasi. Vanimad organismid ​ ainuraksed​  – tuumata  arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne  hingamine.   ­­­ Esimesed ​ hulkraksed​  (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. ​ Kambriumi plahvatus​  –  tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade  varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem  , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’.  Piiritleti ehitustüübid –  nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest.  ­­­ ​ Ordoviitsiumi​  ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal  leviva

Evolutsioon
thumbnail
8
pdf

Evolutsioon ja evolutsiooniteooria

Kivisöelademed. Kasvab kanepi ja lülijalgsete mitmekesisus. Roomajad. --- Perm ajastu lõpul suurim surm maailmas. --- Keskaegkonna elustik erines Vanaaegkonna omast. Kasvab kalade mitmekesisus, roomajad suuremad, hiidsisalike valitsemisaeg. Imetajad permi ajastu lõpust, ööloomad. Juura ajastul linnud. Õistaimed. Mitmekesistusid putukad. --- Kriidi lõpus suur väljasuremine ­ meteoriit Mehhiko lahes. Surid dinod ja igast merelised loomarühmad. --- Uusaegkonnas imetajate kiire evolutsioon. Uusaegkonna lõpus, neogeeni ajastul kliima ja loomastik sarnased tänapäevastega. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad ­ populatsioonid ja liigid. POPULATSIOONI GENOFOND ­ populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli. Igas gameedis (sugurakk) igal geenil tavaliselt üks alleel (haploidsus)

Bioloogia
thumbnail
7
docx

Evolutsiooniteooria kujunemise konspekt

Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse)

Bioloogia
thumbnail
5
doc

Evolutsioon

Evolutsioon Georges Cuvier 1769-1832 - Paleontoloogia rajaja. 1) Esimene teadlane, kes väitis et ürgsed organismid on välja surnud. 2) Välja suremine on põhjustatud olnud loodus katastroofidest. Jean-Bapiste de Lamarck 1744-1829- 1.) Väitis et elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. 2.) Elu tekkis iseärkamise teel spontaanselt. 3.) Esimene terviklik evolutsiooni teooria. K.E.von Baer 1792-1876- Embrüoaalne areng on erinevatel loomadel sarnane. Avastas munarakku. Charles Darwin 1809-1882- Evolutsiooni hakkati tunnistama, kui üldist loodusnähtust. Kuulsaks sai Darwin oma evolutsiooni ja loodusliku valiku teooriaga- darvinism. Darvinismi 4 seisukohta: 1)Muutlikus, 2)Olelus võitlus 3)Looduslik valik 4) liigi tekke. Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fosiile(välja su

Bioloogia
thumbnail
5
doc

Evolutsioon ja evolutsioonimehhanismid

Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid. Darwinlik evolutsioonitooria ­ ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad ­ populatsioonid ja liigid. Populatsioon ­ tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks ­ populatsioonideks. Populatsiooni moodustavad nt mingi kalaliigi isendid ühes järves, mingi taimeliigi isendid ühes metsas ja ka eestlased Eestimaal. Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüüpselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Nende tunnuste sarnasus tuleneb peamiselt geneetilisest sarnasusest. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. See määrab suurema osa

Bioloogia
thumbnail
2
docx

Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid ning looduslik valik

Genofond-populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenivool-isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Geneetiline triiv-alleelide ülekanne järglaspõlvkonda, mida mõjutab juhus. (See on ainult väikestes populatsioonides, vähendab geneetilist muutlikkust, suurendab geneetilisi erinevusi liigi teiste populatsioonide vahel.Pudelikaelaefekt-kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Mikroevolutsioon-populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (piiravad tegurid võivad olla biootilised:konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad, abiootilised:ebasoodne temperatuur,niiskus, soolsus, valgus ja organismide sõltuvus nendest tingimustest on olelusvõitlus.)Loodusliku valiku vormid: *stabiliseeriv e. säilitav valik- kinnistab ja kaitseb väljakuj

Bioloogia
thumbnail
6
docx

Bioloogia KT Evolutsiooni mehhanismid

o levila laienemine o ristumisbarjääri teke o geograafiline eraldatus Ainult mõned liigist eraldunud populatsioonirühmad suudavad uutes tingimustes püsima jääda ja paljuneda - nendest kujunevad aja jooksul uued populatsioonid või liigid. 14. Selgita mikro- ja makroevolutsiooni sarnasusi ja erinevust. Mikroevolutsioon – evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon – liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: o toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine o aluseks on muutused pärilikus infos o mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: o mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähemisendeid 15. Kirjelda makroeviolutsiooni kolme vormi; too näiteid. o Progress ehk täiustumine – Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega

Evolutsioonimehhanismid




Kommentaarid (3)

minukonto0578 profiilipilt
Liis Risk: ikka kõvasti annab juurde
16:40 13-12-2011
tydruki profiilipilt
tydruki: üsna arendav
20:21 16-02-2010
krisssss profiilipilt
krisssss: väga hea!
13:37 18-03-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun