pindpinevust: vesi tungib värvikihti ja tuhmistab selle; Kuivata auto kohe, muidu tekivad plekid; Loputa madala veesurvega, võimalusel otse voolikust. Väldi vee tolmu! Nii voolab kuivades autolt suurem hulk vett ise ära; Kuivata spetsiaalse kuivatuskummiga alustades katusest ja liikudes allapoole; Lõplikult kuivata värvipinnad spetsiaalse mikrokiust kuivatuslapiga ja klaasid paberiga. Eriti põhjalikult tuleb puhastada aknaid. Kuivata ka uksevahed. Pahteldamine Firmateenindustes on reegel: pahtlikiht mitte üle 3mm - hakkab niiskust korjama. Soovituseks veel, et käsitsi ilma sileda klotsita lihvides võib pärast värvimist leida mittevajalikke nõgususi - seda tuleb vältida! Pahteldatud pind lihvitakse kas masinaga või käsitsi kasutades paberit p80/150. Lihvimine masinaga kuivalt/käsitsi kuivalt/käsitsi märjalt - p120-150/p120-150/p180- 220. NB
pinnavead ja tagab vajaliku sileduse peenpahtli või viimisluspahtli peale kandmiseks. Liimpahtel: eripahtel kipsplaatide vuukimiseks ja pahteldamiseks kuivades ruumides. Pahtlit kasutatakse pindade ettevalmistamiseks, tasandamiseks. Kuivsegusid on lihtne ladustada. Pahteldatav pind peab olema puhas, kõva, tolmuvaba. Kasutatakse tellis-, betoon-, kergbetoonpindade, tsementkrohvist pinna ja kipsplaadi tasandamisel. Nõuded kasutamisel: Alati puhast vett kasutada! Liiga palju vett- pehme pahtel Töö temp. +10 kraadi vähemalt. Külmunud segu ja külm vesi= valmissegu alla 0 kraadi, jäätub! Niiskuskindlat pahtlit võib plaatida, kuivade ruumide pahtleid mitte! Soojas ja kuivas ruumis on soovitav enne tööde algust aluspinda niisutada või kruntida, see tagab parema nakkuvuse. Kulunormid olenevalt pahtli sordist erinevad, varieeruvad 1-2 kg/m2 kuni 1,4 kg/m2. Kipskrohvil oleneb kihi paksusest, nt Maxit IP 22 10 kg/m2. PILET 2 1. Pindade pahteldamine Töökoha ettevalmistamine:
GYPROC TÄITE- JA VIIMISTLUSPAHTLID............................................ LK.1 SILER 4 KIPSPLAADI PAHTEL................................................................ LK.2-3 PAHTLITE VÕRDLEMINE......................................................... LK.4 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................ LK.5 PAHTELDAMINE..........................................................................LK6 REKLAAMLEHED(6 lehte).......................................................... LK.7-12
pikkuseid garantiisid. 7 2. TEHNOLOOGILINE OSA 2.1. Lagi 2.1.1. Lae pahteldamine Laed lauspahteldatakse sama pahtliga millega seinadki. Samade tööriistadega ja tehnoloogiaga. Täpsemalt kõigest teema alt ,,Seinte pahteldamine." 2.1.2. Ettevalmistused värvimiseks Värvitav pind peab olema kuiv ning puhas rasvast ja mustusest. Tugevasti määrdunud pind puhastada puhastusvahendiga Lavatio, seejärel loputada hoolikalt puhta veega ning lasta enne ülevärvimist kuivada. Eemaldada pinnalt vana lahtine värv, nõrgalt seotud pind puhastada kindla aluspinnani. Eelnevalt läikiva värviga kaetud pind lihvida parema nakke saamiseks matiks. Aluspinnas olevad augud ja praod täita pahtliga Micro (kohtparandused), Maxi Base (sügavamad augud), Maxi, Maxi Pro, Maxi Pro Light (pinna lõppviimistlus) või Sprutspackel (pihustiga töötamisel)
Ametikool Tehniliste erialade osakond Sissejuhatus erialasse Koostaja: Juhendaja: Kursus: Kuressaare 2007 Sissejuhatus 1. Sissejuhatus lk.1 2. Värvimine lk.2 3. Rullid, pintslid lk.3 4. Pahtel ja selle koostis lk.4 5. Kooli ajaloost lk.5 Sissejuhatus Õpin Kuressaare Ametikoolis üldehitust. Õppeaeg on 120 õppenädalat. Üldehitaja oskuste kõrval saadakse teadmisi ka viimistleja tööst, ehitusmaterjalide ökonoomsest ja otstarbekast kasutamisest. Lisaks üldainetele õpitakse: Head ehitustava ja kvaliteedi tagamist Tööohutust ehitusobjektil Ehituse üldpõhimõtteid Ehitusjoonestamist Materjaliõpetust
Pilet 2 1. Pindade pahteldamine Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Vajadusel lihvida pinda enne pahteldamist, muidu võib pahtlikiht minna liiga paksuks. Parema nakke saavutamiseks võib aluspinnale kanda nakkedispersiooni. Vajalikud töövahendid: suur ja väike pahtlilabidas, lihvimistald (+ teleskoopvars) ja liivapaber, vajadusel telling, ämber või anum pahtli jaoks, vispel pahtli segamiseks. Töötegijal peavad olema tööriided/jalanõud, kindad, respiraator, vajadusel kaitseprillid. Kasutada tuleks laia spaatlit ning võtta sellele rohkesti pahtlit, nii edeneb töö kiiremini ja paremini kui pahtlit ettevaatlikult väikeste portsjonite kaupa pinnale kandes. Suuri pindu pahteldades on praktiline kasutada kaht spaatlit, laia ja kitsast. Pahteldamiseks on laiem spaatel, kitsamaga saab eemaldada pahtlijäägid ja mätsida kokku pahtlit laiemal spaatlil
kanaa krunt pintsliga pinnale ja lasta sellel üks kuni kaks tundi kuivada. Kui vaja, et puidu looduslik värv ei muutuks või imiteerida teist puidu liiki siis on ka teine võimalus: pleegitamine, Pahteldamine Kasutatakse väikeste lõhede ja pragude katmiseks ning tuleb kasutada vastavat pahtlit. Pahtlid on pastad mida saadakse pulbrilise täiteaine segamisel kile moodustajatega. Ülesandeks on pinna tasandamine enamuses läbipaistmatul viimistlusel. Laus ja kohtpahteldusel on pahtli viskoossuse erinevus. Kõige kiiremini kuivab nitropahtel. Neid võib pinnale kanda valamise või pneumaatilise pihustusmeetodiga. Avatud süüga puidu korral (näiteks tamm) peaks pahteldamisel olema ettevaatlik, et pahtlit ei satuks liiga palju puidu pooridesse, sest selle tagajärjeks võib olla viimistlusmaterjali (näiteks peitsi või laki) ebaühtlane imbumine. Korkimine Korkimisel peab kork ära katma ilusti oksa koha. Oksa koha välja
Pilet 2 1. Pindade pahteldamine. Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Vajadusel lihvida pinda enne pahteldamist, muidu võib pahtlikiht minna liiga paksuks. Parema nakke saavutamiseks võib aluspinnale kanda nakkedispersiooni. Vajalikud töövahendid: suur ja väike pahtlilabidas, lihvimistald (+ teleskoopvars) ja liivapaber, vajadusel telling, ämber või anum pahtli jaoks, vispel pahtli segamiseks. Töötegijal peavad olema tööriided/jalanõud, kindad, respiraator, vajadusel kaitseprillid. Kasutada tuleks laia spaatlit ning võtta sellele rohkesti pahtlit, nii edeneb töö kiiremini ja paremini kui pahtlit ettevaatlikult väikeste portsjonite kaupa pinnale kandes. Suuri pindu pahteldades on praktiline kasutada kaht spaatlit, laia ja kitsast. Pahteldamiseks on laiem spaatel, kitsamaga saab eemaldada pahtlijäägid ja mätsida kokku pahtlit laiemal spaatlil
Shampoonilahust tee valmis vaid ühe auto jagu. Siis püsib see puhas, ei sisalda liiva ja ei kahjusta auto pinda. Pese auto ampoonilahusega kasutades pesukinnast või froteelappi alustades katusest ja liikudes allapoole. Svamm ei ole parim pesemisvahend. Kuivata auto kohe, muidu tekivad plekid. Kuivata spetsiaalse kuivatuskummiga alustades katusest ja liikudes allapoole Lõplikult kuivata värvipinnad spetsiaalse mikrokiust kuivatuslapiga ja klaasid paberiga! Eriti põhjalikult tuleb puhastada aknaid! Kuivata ka uksevahed . Kui auto on pestud peaks ära määrama värvitooni. Puhasta värvitava pinna kõrval olev detail silikoonieemaldajaga ja pühi kuivaks. Otsi ülesse auto värvikood. Poleeri peopesa suurune ala. Leia värvikoodile vastavad õiget värvitooni värvilipikud ja otsi sobiv variant, kasutades 3M lampi. Tulemust peaks võrdlema erinevate nurkade all. Määra kindlaks kahjustused. Kraapsude eemaldamiseks Kõigepealt puhasta pind silikoonieemaldajaga. Seejärel lihvi
Shampoonilahust tee valmis vaid ühe auto jagu. Siis püsib see puhas, ei sisalda liiva ja ei kahjusta auto pinda. Pese auto śampoonilahusega kasutades pesukinnast või froteelappi alustades katusest ja liikudes allapoole. Svamm ei ole parim pesemisvahend. Kuivata auto kohe, muidu tekivad plekid. Kuivata spetsiaalse kuivatuskummiga alustades katusest ja liikudes allapoole Lõplikult kuivata värvipinnad spetsiaalse mikrokiust kuivatuslapiga ja klaasid paberiga! Eriti põhjalikult tuleb puhastada aknaid! Kuivata ka uksevahed . Kui auto on pestud peaks ära määrama värvitooni. Puhasta värvitava pinna kõrval olev detail silikoonieemaldajaga ja pühi kuivaks. Otsi ülesse auto värvikood. Poleeri peopesa suurune ala. Leia värvikoodile vastavad õiget värvitooni värvilipikud ja otsi sobiv variant, kasutades 3M lampi. Tulemust peaks võrdlema erinevate nurkade all. Määra kindlaks kahjustused. Kraapsude eemaldamiseks Kõigepealt puhasta pind silikoonieemaldajaga. Seejärel lihvi
Pritsviimistlus kasutatakse pintsleid ja harju. Taust ja pritsmed võivad moodustada mitmesuguseid värvikombinatsioone. Pritsvärvimine koosneb mitmest võttest Pintsel kastetakse värvi liigne värv surutakse välja pintsliga vastu käsna lüües pritsitakse värv pinnale Faktuurviimistlus kantakse pind vedela pahtlikihiga, millele seejärel antakse reljeefne faktuur. Faktuurimisel kasututatav pahtel peab olema plastne ja mahepüsiv. Reljeefmustri rullimine muster moodustatakse värskele pahtlikihile kõva nuustikuga. Et rull ei nuustik ei kleepuks pahtli külge niisutatakse seda õlipahtli korral veega ja liimpahtli korral tärpentiini, lakibensiiniga. Tuppimine on värskelt värvitud pinna töötlemine tuppimisharjaga. Mustertupiga viimistlemine..värsketvävikihti tupitakse kahes suunas 45 ja 90 kraadi all ning viimase kihi puhul
Soklisiini ümber nurga keeramisel on lubamatu lõpetada siini nurgas. Siini tuleb lõigata 90° sälk ning painutada siin täisnurka. Soklisiini lõigatakse rauasaega või vastava professionaali kääridega. Soklisiin peab täpselt sobima soojustusmaterjali paksusega; ei tohi kasutada soojustusmaterjaliost kitsamaid või laiemaid siine. Soojustusplaatide kleepimine. Liimi nake aluspinnaga ja soojustusmaterjaliga peab olema vähemalt 0,08 N/mm2 . Liimi saab plaatidele kanda käsitsi ja masinaga. Soojustusplaatide liimimiseks on kaks meetodit: äär-punkt meetod ja täispinnaline meetod. Täispinnalise meetodi puhul kantakse liim segukammiga 10x12 cm plaadi tagaküljele. Seda kasutatakse ainult täiesti sirge seina puhul, kuna sellise meetodiga ei saa plaate enam aluspinna suhtes õgvendada. Äär-punkt meetodi puhul kantakse seguvall plaadi tagakülje äärele ning pätsikesed ca 10 cm läbimõõduga keskele (tavaliselt 2). Tüübli alla ei tohi jääda seguta kohta
vaeva näha. Kõige lihtsamalt aga mitte kõige parema tulemuse saavutab õiget tooni parandusvärviga ja pintslipudeliga. Kriimus rooste esinemisel enne värvimist kasutada roostekrunti. Põhjalikuks ja paremaks tulemuseks oleks vajalikud tööd ja materjalid: • Pese detail veega. • Pese detail silikooni pesuvahendiga • Kata kinni ümbritsevad detailid • Väikeste deffektide parandamiseks sobib väga hästi ühekomponentne kriimupahtel. Miinuseks on pahtli pikk kuivamisaeg aga kodustes tingimustes kasutamiseks ideaalne. • Lihvi pind paberiga P240 • Krundi kogu töödeldav pind krundiga. • Lihvi krundi pind pinnavärviga värvimisel P400 – P600 (kuivlihv) ja metallikvärviga värvimisel P600 – P800 (kuivlihv) või siis vesilihv P1000 – P1500. • Puhasta pind silikooni pesuvahendiga. • Puhasta pind vahalapiga vahetult enne värvimist. • Kanna peale sobivas toonis värv.
FIBERGUMF Kiudtugevdusega hüdroisolatsioonimastiks KASUTAMIS Kiudtugevdatud, vesialusel hüdroisolatsioonimastiks vannitoa, sauna-, OBJEKTID pesuruumide ja teiste niiskete ruumide seina- ja põrandapindade veeisolatsiooniks enne plaatide paigaldamist. Ei soovitata pidevalt vee all olevatele pindadele (näit. basseinid) ning ruumidesse, kus temperatuur ületab 60°C (näiteks lavaruumi seinad). ALUSPIND Betoon, tellispind, tsemendibaasiline pahtel ning niiskesse ruumi sobivad ehitusplaadid. Aluspind peab olema kuiv, imamisvõimeline, tolmuvaba ja sile. Kõik veetõkke naket halvendavad materjalid tuleb eemaldada. Nõrgad aluspinnad tugevdatakse enne töö alustamist. Kontrolli konstruktsiooni ja aluspinna sobivust veetõkke ning plaatide paigaldamiseks. Põrandaküte tuleb alati paigaldada allapoole veetõket vastavalt tootja juhistele. Fibergum sobib kasutamiseks kõikide levinumate põrandatrappidega
Sobiv aeg värvimiseks on poolpilves sademeteta ilm mais-juunis. Mitte värvida toorele või vihma käes märjaks saanud puidule. Töid õlivärviga teostada vabas õhus või väljaspool eluruumides, kuna värvil on spetsiifiline põlevkivi toodetele omane lõhn, mis kaob kuivamisel. Värv on tuleohtlik. Lahtise tule kasutamine ja suitsetamine on käitlemisel keelatud. Töötamisel kasutada kindaid. Toote nahale sattumisel pesta rohke sooja vee ja seebiga ning puhastada piiritusega. Silma sattumisel pesta rohke veega ja pöörduda arsti poole. Tööriistad saab pesta kuuma vee ja pesemisvahenditega. Kulu hööveldatud puitpinnale 150-200 g/m2 või 4-6 m2/kg. Saetud puitpinnale kulu 2-3 m2/kg. 2. Liimvärv: Värv on elastne, ning sobilik pindadele, kus on vajalik saavutada pragudeta pind. Sobib ka reljeefsetele pindadele või ornamentidele, mida on vaja hiljem võib-olla värvist puhastada. Värvi saab vajadusel sooja veega leotades pinnalt uuesti maha pesta
pindasid. Pritsviimistlus ... kasutatakse pintsleid ja harju. Taust ja pritsmed võivad moodustada mitmesuguseid värvikombinatsioone. Pritsvärvimine koosneb mitmest võttest ; 1. Pintsel kastetakse värvi 2. Liigne värv surutakse välja 3. Pintsliga vastu käsna lüües pritsitakse värv pinnale Faktuurviimistlus ... kantakse pind vedela pahtlikihiga, millele seejärel antakse reljeefne faktuur. Faktuurimisel kasututatav pahtel peab olema plastne ja mahepüsiv. Reljeefmustri rullimine..muster moodustatakse värskele pahtlikihile kõva nuustikuga. Et rull ei nuustik ei kleepuks pahtli külge niisutatakse seda õlipahtli korral veega ja liimpahtli korral tärpentiini, lakibensiiniga. Tuppimine ... on värskelt värvitud pinna töötlemine tuppimisharjaga. Mustertupiga viimistlemine..värsketvävikihti tupitakse kahes suunas 45 ja 90 kraadi all ning viimase kihi puhul
Kriit, Kips, Titaanvalge, Kollane ooker, Kaadmiumkollane, Ultramariin, Preisisinine. Omadused: nad ei lahustu vees ega õlis 2. Värvide liigid ja omadused Õlivärvid, temperavärvid, liimvärv, akrüülvärvid, alküüdvärvid, lateksvärvid. Omadused: viskoossus, tihedus, kuivamisaeg, läige ja sobivus teiste värvidega 3. Tapeetide liigid ja omadused · Pabertapeedid- Õhukesed, pole vastupidavad tugevale hõõrumisele. Vinüültapeedid- Vastupidavad, kerge puhastada, tapeedil on mikroskoopilised augud, mille kaudu toimub õhu liikumine. · Tekstiiltapeedid- Väga eksklusiivne, esinduslik. Ei soovita kasutada kodudes, kus pereliikmetest on tolmule allergilisi inimesi, tapeet kogub endasse aja jooksul tolmu. · Metalltapeedid- Siledapinnalised, läikivad, kaetud õhukese metallikihiga, valgus-, pesu- ja tulekindlad. · Krobetapeedid- Kahekordne pabertapeet, mille kahe kihi vahel olevad puutükid loovad mustriefekti.
Kott (30 kg) piisab ca 3,5 - 4 m2 pinna krohvimiseks. Eksamipilet Nr.4 1. Pindade pahteldamine Põhimõtted on see, et tuleb vaadata kas kõik vajalikud asjad on olemas ja kui midagi puudu on siis need muretseda. Eeldused töö tegemiseks on vajalik turvavarustus, eelnevalt koristatud pind ja ka põrand peab olema puhas, et kui teha lauspahteldus siis ei hakkaks tolmu või sodi kaasa rullima. Vajalikud töövahendid on erinevate suurustega pahtlilabidad, pahtli ämber, põranda katmiseks vajalikud papid/kiled, lihv paber, hari, kühvel/tolmuimeja. Tehnoloogiliste operatsioonide järjestus on pinna eelnev puhastu ja pahtli valmistamine, lasta seista nii kaua kui pakendil kirjas, segada uuesti, katta tööpinnal põrand et ei saaks kokku pahtliga, lihvida pinnad kui vajadus, pühkida tolm. Tulemuse kvaliteedi kontrollimine on pinna siledus ja ühtlus. Ja ka hiljem värvi peale kandmisel tulevad välja vead, kui neid leidub.
.vale...vale 2. ... 3.3 Tasandustööde teostamise käigus peab ruume tuulutama, sest selline meetod aitab segul paremini kuivada ...valevale......... 3.4 Tasandustöödel peab aluspinna t° olema vähemalt +5° ...õige.õige.. 3.5 Põrandaküte tuleb välja lülitada vähemalt poolt tundi enne tasandustööde algust ...vale..vale.. 3.6 Tasandusegude valmistamiseks kasutatakse puhast toasooja vett nagu pahtli puhulgi ...valevale.... 3.7 Puitpõrandate tasandamisel kasutatakse kiududega tugevdatud spetsiaalset ainult puitpõrandate tasandamiseks mõeldud segusid... õigeõige... 3.8 Remonttasandussegud sobivad köetavate ja teiste probleemsete põrandate tasandamiseks ......õige.õige... 3.9 Põrandate tasandamisel peab tasandussegu korralikult ühendama, vajadusel armeerima, seintega ...valevale.. 3.10 Kipstasandusseguga kaetud
1) Kipsplaadi ettevalmistamine värvkatte alla. Enne kui alustada värvimistöödega, tuleb kinni katta pinnad, mida ei soovita värvida. Selleks kasutada maalriteipi ja ehituspappi/kilet. Teha ruum tühjaks üleliigsetest asjadest. Vajalikud tööriistad: maalriteip, ehituspapp/kile, isikukaitsevahendid, pintsel, värvirull + pikendusvars, värvialus, anum pahtli segamiseks (kui pole valmispahtlit + vesi), pahtlilabidas, lihvimistald, hari + kühvel või tolmuimeja, vuugilindid, tool/redel/telling- vastavalt pinna kõrgusele, värvipurgiavaja ning värvisegamispulk. Pahtel, kruntvärv, värv. Puhastada aluspind tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela-ja kruvipead. Augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat pahtlit. Pahteldamise käigus paigaldada kipsplaadi ühenduskohtadesse sobilikud
5. Eelkarestus ja lihvimine. Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud sobiva pinna- sileduse saavutamiseks. Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehaanilise töötlemise jäljed. Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume, samuti on laki kulu suur. Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150...180. 6. Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks alus- pinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne. Puidus sisalduv vaik põhjustab probleeme (peits ei märga pinda korralikult, lakk ei nakku korrektselt) ning ilma viimistluseta tõuseb vaik pinnale. Viimistlemine peaks toimuma võimalikult kiiresti peale viimast lihvimist. Võimalik niiskuse muutus põhjustab kaardumist, mis raskendab viimistlemist. Tolm koguneb viimistlevatele pindadele. Seetõttu on viimistlusliinid koostatud reeglina nii, et esimene seade on lihvpink.
Kõva alusena on see vähem niiskust imav ja seega raskemini silutav ja poleeritav. Seetõttu kantakse pinnale esmalt üks kiht Tadelakti, mis lastakse öö läbi seista. Teise kihiga töötatakse edasi nagu tavaliselt. · EELTÖÖD - Kuivanud lubi- ja lubitsementkrohv niisutada - Lahtised liivased krohvid puhtaks harjata ja kaseiinkrundiga kruntida - Vanadel krohvidel läikivad või sideainerikkamad pinnad mehaaniliselt eemaldada. - Betoonpinnad võimalikest õlijääkidest puhastada - Liiga pudedad krohvi- või müüritiseosad eemaldada ja teha parandused. · SEGUGA TÖÖTAMINE Tavapärane viis Marokos töötada Segu kantakse kelluga pinnale ja peale esmast tahkumist silutakse väikeste puust hõõrutitega. Selle käigus tihendatakse pinda juba mõnevõrra. Edasi silutakse pinda pisikeste plastist pahtlilabidatega. Sealt edasi aga poleeritakse ja tihendatakse pind kiviga väikeste ringide kujuliselt lihvides. Tadelakt
lakibensiini. Varem lubi- või kriitvärviga kaetud pind kruntida Silikat Base?ga, mis on lahjendatud veega 1:1 või kruntida Master Base?ga, millele on lisatud 40% lakibensiini. Lohkude ja ebatasasuste pahteldamisel tuleb jälgida aukude sügavusi. Pindmiste ebatasasuste pahteldamiseks sobib peenpahtel Maxi või Maxi Pro, suuremad ja sügavamad augud ja praod pahteldada esmalt aluspahtliga Maxi Base ning seejärel peenpahtliga Maxi. Väiksemateks kohtparandusteks sobib kiirkuivav pahtel Micro. Enne värvima asumist tuleb veenduda värvitavate pindade puhtuses, sest tolmukiht halvendab uue värvikihi nakkumist. Kruntimist vajavad erineva poorsusega (kohtpahteldusest tingitud pinnaosade erinev imavus) ning varem värvitud, ent aluspinnaga nõrgalt seotud pinnad, samuti probleemsed pinnad ehk kohad kus pinnavärv võib aluspinnaga halvasti nakkuda. Lisaks nakke parandamisele suurendab krundikiht värvitava pinna hõõrdekindlust ning tõstab ka pinnavärvi kattevõimet.
Värvimise etapid Tööetappide hulk on erinev ja sõltub valitavatest materjalidest ning kvaliteedinõuetest. Metallpindade käsitlemisel on nimetatud vaid kesksed etapid. Põhjatöötlus e. kruntimine Selle all mõeldakse aluspinna esimest kruntvärvi või laki abil viimistlemist, mille põhieesmärk on parandada järgmiste kihtide nakkumist, ühtlustada aluspinna imemisvõimet ja takistada viimistlusvärvi liigset imendumist aluspinna sisse. Tehakse eelkäsitsetud pinnale, remonttööde puhul võidakse seda teha ainult remonditavale pinnale. Lihvimine ja põhjatöötlus Hooldusvärvimise tööetapp, kus õhukese alusvärviga pintseldatakse üle pestud pind või pind, millelt vana värv on põletamise teel või värvieemaldusainega eemaldatud. Samaaegselt lihvitakse aluspinda liivakiviga, et järgmine värvikiht nakkuks hästi aluspinnale. Seda menetlust kasutatakse tänapäeval vähe. Vahevärvimine Lihvitud pinna värvimine enne lõplikku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
