50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
50 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merjekas
Õppematerjali autor
lennukitööstuses. Kahe kohakuti paikneva tiivaga lennuki enk biblaaniasemele tuli ühetiivaline, sageli mitme mootoriga lennumasin. 1919. aastal sooritati esimesed lennud üle Atlandi ookeani, kümmeaastat hiljem ületatiesimest korda õhus lõunapoolus ning 1937. aastalka põhjanaba. Eestis algas reisijatevedu 1921. aastal, kui Rootsi lennukid hakkasid lendama Tallinna ja Stockholmi vahel. Peale lenukite kasutati ka õhust kergemaid õhusõidukeid. 1930. aastate lõpul ehitati esimene reaktiivlennuk. 4 Filmikunst: Heli ja värv Tehnika areng mõjutas ka filmikunsti arengut. Vendade Lumiereide leiutatud must-valgel "elavate piltidele" lisati 1920. aastail heli. Järgmisel aastakümnel loodi esimesd värvipildid. Filmitehnika pidev arendamine muutis filmikunsti iseseisvaks kunstiliigiks. 1920.aatstd olid tummfilmi õitseaeg. Järgmine aastakümme oli aga heliflmi kujunemise aeg. Heli ja sõnakunst
toimusid paljud muudatused kultuurivaldkondades ja sellest kõigest referaadis. 3 Teaduse ja tehnika areng Võit Esimeses maailmasõjas tagas Ameerika Ühendriikidele, Suurbritanniale ja Prantsusmaale suure mõjuvõimu teaduses ja tehnikas. Kõige enam arenes teaduses füüsika. Selle teadusharu peamiseks osaks oli tuumafüüsika. 1919. aastal teostati esimene tuumareaktsioon ja hiljem 1930. aasta avastas üks füüsikutest abielupaar tehisradioaktiivsuse. Tuumaenergia oli niivõrd võimas, et selle rakendamine võis põhjalikult muuta maailma arengut. 1942. aastal loodi esimene tuumareaktor ja maailma esimest tuumapommi katsetati alles 1945. aastal. 1935. aastal võeti kasutusele aga esimene radar ning 1939. aastal ehitati esimene reaktiivlennuk. Arengut oli näha ka meditsiinis. 1928. aastal leiutas Soti teadlane Alexander Fleming
edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm.Eestvedajaks oli f??sika ja eriti j? udsalt arenes tuumaf??sika. Uus-Meremaal s?ndinud Briti teadlane Ernest Rutherford tegi silmapaistvaid avastusi tuumaf??sika alal.1919. aastal teostas ta esimese tehisliku tuumareaktsiooni.1930. aastal avastas Prantsuse f??sikutest abielupaar tehisradioaktiivsuse.Samal aastal j?uti praktikas l? hedale tuuma l?hustamisel vabaneva energia saamisele.1942. aastal pandi USA-s t??le maailma esimene tuumareaktor(Chicago Pile No1).See valmis E.Fermi juhtimisel. S?ja t?ttu ja tuumapommi loomist silmas pidades toimus kogu ehitus ja selle katsetamine range salastatuse tingimustes. Ei lubatud isegi fotografeerimist. Kogu aparatuuri ?mbritses ? hupallimaterjalist kate, mille ?ks k?lg k?ll katse ajal avatud oli. F??sikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ?ra astronoomid, keemikud ja bioloogid.Teadlaste avastused olid kasulikud meditsiinile.Alustati ainevahetusprotsesside uurimist
korraldus. d) Rahvasteliidu loomine – sellega arendati maailma majanduslikku ja kultuurilist koostööd, ilma sõjata 3. Kes kuulisid Pariisi rahukonverentsil nn suurde kolmikusse ja millised riike nad esindasid? a) Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau b) USA president Woodraw Wilson c) Inglismaa peaminister David Lloyd George 4. Millised muutused toimusid riikide jõuvahekorras Euroopas pärast Esimest maailmasõda? Suured riigid kadusid, tekkisid väikesed riigid. Oli ka palju vabariike 1A. Pariisi rahukonverents ning uus euroopa kaart. Õpik 1. Kuidas muudeti 1930. Aastate algul Pariisi rahukonverentsi otsuseid Saksamaa suhtes? Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest, piirati sõjatehnika ja oli lubatud vaid 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast. 2. Mil viisil püüti takistada Jaapani agressiooni Kaug-Idas? S 3
Major Woldemar Johann v. Lauw oli arendanud Põltsamaa suureks manufaktuurtööstuse keskuseks. Siia kutsus ta arstiks Wilde, kes tuli Põltsamaale suurte kavatsustega: asutas haigla, apteegi, meditsiinikooli, tahtis välja anda meditsiini ja põllumajandusajakirju saksa, eesti ja läti keeles. Tänu sellele, et kindralkuberner George v Browne nägi endale alluvate provintside arengut samas suunas kui Wilde plaanid olid, andiski Browne Wildele loa asutada eratrükikoda. See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus
tagasi. Uuesti Saaremaal 1561 koos kuninga asehalduriga. Nüüd lakkas olemast Saare- Lääne piiskopkond ja need alad liideti Taaniga provintsina · 1561 juuni - Tallinna linn, Harju-Viru ja Järva rüütelkonnad andsid ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le · 1561 november - Liivi ordu, Liivimaa aadel ja Riia peapiiskop andsid end Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Viimasest ordumeistrist Gotthard Kettlerist saab esimene Kuramaa hertsog. Liivimaa kuningriik 1570-1577 Venemaa vasallriik, pealinn Põltsmaa, kuningasks hertsog Magnus. 1561. aastal lõppes Eestis keskaeg, kuna keskaegsed feodaalriigid olid likvideerunud. Sõja lõpp: 1582 Jam Zapolski vaherahu Vene-Poola Lõuna-Eesti (+ Läti alad) läksid Poola valdusesse, 1583 Pljussa vaherahu Vene-Rootsi Rootsile jäid Põhja- ja Lääne-Eesti + Hiiumaa. Tagajärjed: Rahvastikukatastroof, linnaelu ja kaubanduse allakäik kaks uut linna Valga ja
Õpilased jõuavad arusaamisele, et demokraatlikus ühiskonnas on iga kodaniku kohus õppida ära tundma ohumärke ja teada, millal on vaja reageerida. 3. KUIDAS KÄSITLEDA HOLOKAUSTI? Holokausti käsitlemise lähteküsimusi Holokausti temaatikat käsitledes tuleks õpetajal silmas pidada järgmisi küsimusi: 1. Miks tuleb holokaustist rääkida? 2. Mida tuleb holokaustist rääkida? 3. Kuidas tuleb holokaustist rääkida? Esimene küsimus hõlmab otstarvet, teine küsimus teabevalikut ja kolmas küsimus tegeleb õpilasgrupile sobivate pedagoogiliste lähenemisviisidega. Holokausti käsitlemisel tuleb arvestada eri kontekste Holokausti teemat tuleb käsitleda nii Euroopa kontekstis tervikuna kui ka kohalikku ajalugu, sealhulgas Eesti ajaloo traagilisi sündmusi arvestades. Tähtis on arusaamine ja eetiline suhtumine Ei ole olemas ainuõiget teed ühegi aine õpetamiseks ega ideaalset metoodikat, mis oleks sobiv kõigile õpetajatele ja õpilastele
ühiskondliku arengu aspektidele. Need meditsiiniloolased, kes jälgivad eelkõige anatoomiliste teadmise arengut ja levikut, kui olulist markerit arstiteaduslikku mõtte arengus, armastavad muistse Egiptuse puhul eriti peatuda balsameerimisel. Balsameerimine, mis kujutas endast keha säilitamist hauataguse elu vajadusteks, oli töö, millega tegelesid siiski eeskätt spetsiaalsed isikud, mitte arstid. (Sama tendents jätkub kuni 19. sajandini kirurgid, haavatohtrid, olid hoopis teine ja põrmugi mitte nii auväärne seltskond kui õppinud arstid...) Niisiis unustame siinkohal balsameerimise, et arstikunsti arengule keskenduda. Algne, bioloogiline (empiiriline) arusaam tervisest ning haigusest võis egiptlastele saada lähedaseks selle tugeva sümboli, mida kujutas Niiluse jõgi, kaudu. Egiptuse 3 meditsiin pidas nimelt väga oluliseks ainevahetusprotsesse haiguste põhjusteks peeti riknenud toitu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid